tag:blogger.com,1999:blog-92155103404161962272024-02-23T00:07:52.238+02:00PeipsiKajakadExplore.Dream.Discover.PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.comBlogger37125tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-4714297878948087542017-03-21T17:45:00.000+02:002017-03-21T17:45:47.833+02:00Kuu Indoneesias
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhg4lAKxWlERk36b9GraCoORW9zNvDztTfniYi9yUUgPShdsoBAQIoy1aMZHUdO3lJaeILukagcKKiyYrMSkONnPmm6djbVTD8mCOdihCmhloN4Kh9P27WVQut1MSCzkcwrm9NVkr9Ub5L6/s1600/uluwatu+surfar.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="128" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhg4lAKxWlERk36b9GraCoORW9zNvDztTfniYi9yUUgPShdsoBAQIoy1aMZHUdO3lJaeILukagcKKiyYrMSkONnPmm6djbVTD8mCOdihCmhloN4Kh9P27WVQut1MSCzkcwrm9NVkr9Ub5L6/s200/uluwatu+surfar.JPG" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Lendasime Uus-Meremaalt Balile 22. veebruaril. Esimesed 3 päeva-ööd
peatusime Seminyakis. Tutvusime ja harjusime uue olukorraga, jalutasime mööda
butiike ja kohvikuid täis tänavaid ning veetsime veits aega rannas. Liivariba
seal just kõige parem pole ning vees hulbib omajagu plastikust prügi. Ühel
päeval käisime ka taksoga väikesel tuuril. </span></div>
<span style="font-family: calibri;"><div class="separator" style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhic8hix3WjOmMYkUXBlUnTz-03Ziotx59hgsnDsArYrKB_19JspX2RLHqOfjewpiQCREsFsGW00n2ZHpHMwX6bGCgG8kmRabfS17TfqgQS0E8YTUkwDxS_dbDm0Wq1cTay_vW1mr_1ciz4/s1600/rockbar.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhic8hix3WjOmMYkUXBlUnTz-03Ziotx59hgsnDsArYrKB_19JspX2RLHqOfjewpiQCREsFsGW00n2ZHpHMwX6bGCgG8kmRabfS17TfqgQS0E8YTUkwDxS_dbDm0Wq1cTay_vW1mr_1ciz4/s200/rockbar.JPG" width="200" /></a></div>
</span><div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Sõitsime Bukiti poolsaarele,
külastasime Uluwatu templit, jälgisime mõnusast rannarestost surfarite
lainesõite ning külastasime kaljule ehitatud Rock Bar´i. Baar ise asub siis ühes
lukskuurortis ning on väga popp koht päikeseloojangu vaatamiseks.
Söökide-jookide hinnad on korraliku Euroopa baari tasemel ning enamus
klientuurist paistis olevat hoopistükis rikkad hiinlased. Tegemist on muidu
üpris suure kohaga, baar mahutab 800 inimest erinevates kaljusoppides.
Nautisime seal siis ilusat päikseloojangut ning 10-eurost smuutit ning siis
taksoga meie tagasihoidlikku häärberisse tagasi. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQZJoG_DHIWgv8fTqmhStfATGwIYSxsaoURQRt5lBV8gmLm7D9akWf3fiDlirwsxjd4aadim1EYj4VPf6rvEo0z2Unm1y-CSrNQm5_NSU_RwyAPMxUT-p70AgR07tW3DkK5d7HeSfVkPQW/s1600/loojang.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="125" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQZJoG_DHIWgv8fTqmhStfATGwIYSxsaoURQRt5lBV8gmLm7D9akWf3fiDlirwsxjd4aadim1EYj4VPf6rvEo0z2Unm1y-CSrNQm5_NSU_RwyAPMxUT-p70AgR07tW3DkK5d7HeSfVkPQW/s200/loojang.JPG" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">See Kuta ja Seminyaki piirkond Balil tundus meile turistikas
ning mitte eriti autentne, sestap otsustasime 26ndal jaanuaril hoopis Florese
saarele lennata. Kuna sel reisil oli meil kindel soov teha ära sukeldumise
kursus, siis peale mõningast taustauuringut otsustasime, et selle tegevusega
alustamiseks on Florese saarel asuv Komodo rahvuspark parem variant kui
ülerahvastatud Gili saared.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgcmEe_x-eiP3J2yPUaTFF-3FYr9ullz7cKdIgDbjlYQY1ZEig7Eg-6BDCxtpLfgk65z3L0t_8zAfmTfL2zt36oorpkH1x7KB5SWmD7rGSthulF2DXhDaj7SC_2b1ocVNPLBS3MQyH252Rv/s1600/labuan.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="136" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgcmEe_x-eiP3J2yPUaTFF-3FYr9ullz7cKdIgDbjlYQY1ZEig7Eg-6BDCxtpLfgk65z3L0t_8zAfmTfL2zt36oorpkH1x7KB5SWmD7rGSthulF2DXhDaj7SC_2b1ocVNPLBS3MQyH252Rv/s200/labuan.jpg" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Labuan Bajos, kuhu me Florese saarel lendasime, asub mitmeid
erinevaid sukeldumisfirmasid. Kuna tegemist on aga ikkagi madalhooajaga, siis
paljud koolid kursusi ei pakkunud. Lõpuks õnnestus meil Komodo Dive Centre’i
kaudu leida instruktor ning asi käsile võtta ning PADI Open Water Diver kursus
ära teha. See on selline 3-päevane koolitus, mis hõlmab teooriat, oskusi vees ning
4 sukeldumist kuni sügavuseni 18 meetrit. Kogu selle kursuse lõpuks tuleb teha
ka eksam ning siis kui läbi saad saadetakse sulle lõpuks ka pildiga sertifikaat,
paberil ja koju kätte. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhcV5D10Mh3KVxr99kNoUmHRlwzDbhOC323kK9Zs0jEtk_zPUQign1h21DK7fzLzKPal0Q2gNe_22yhxNw8wWxX_KLtgrJsjydEo77YtteHsPKHVhp8x6Nxc4fU5WaaCgUXh2aPR7aeM5Jb/s1600/kanawabeach.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhcV5D10Mh3KVxr99kNoUmHRlwzDbhOC323kK9Zs0jEtk_zPUQign1h21DK7fzLzKPal0Q2gNe_22yhxNw8wWxX_KLtgrJsjydEo77YtteHsPKHVhp8x6Nxc4fU5WaaCgUXh2aPR7aeM5Jb/s200/kanawabeach.JPG" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Esimene kursusepäev oli meil puhtalt 9 tundi teooriat-
õhurõhud ja tihedused, silindrid ja tasakaalud ning mis kõik sai selgeks
tehtud. Sekka veel omajagu teste ning kordamisi. Järgmisel päeval oli võimalus
kõike õpitut ka praktikas proovida, kuna sukeldumise varustus tuli meil endil
ise kokku panna, lisaraskused paika seada ning siis vette laskuda. Seal vees
olles hakkasime </span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: calibri;"> </span></span><span style="font-family: calibri;">igasuguseid harjutusi
tegema. Kuidas ikka vee all maski seest vett välja saada; kuidas regulaatorit sõbraga
jagada, kui vee all peaks hapnik järsku otsa saama. Milline on õige hingamine,
kuidas hoida tasakaalu vee all ning end hingamisega neutraalses olekus vee all
hoida. Päris põnev, tegime ka esimese tunniajase sukeldumise. Kahjuks läksid Kadri
kõrvad selle esimese sukeldumise ajal lukku, lootsime küll et ehk järgmine päev
on parem aga võta näpust, hullem veel. Nii ei hakanudki igaks juhuks vee alla
minema ning lükkasime oma viimase kursusepäeva edasi.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3Vds4N-enl9XxOoh1yIqNgQm5PuWNtTmWM9XqrawZiyfRWcPz2S-AzEozzgjqEvbNcFX3SsQtDQ53zjsrxhx1LuwWZPoL63lbGUz5GAHoeexJS5n9flfnGHmCwEn3L0s3yP1PRwnHgMLg/s1600/laevaelu.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3Vds4N-enl9XxOoh1yIqNgQm5PuWNtTmWM9XqrawZiyfRWcPz2S-AzEozzgjqEvbNcFX3SsQtDQ53zjsrxhx1LuwWZPoL63lbGUz5GAHoeexJS5n9flfnGHmCwEn3L0s3yP1PRwnHgMLg/s200/laevaelu.JPG" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Kadri käis igaks juhuks ka kohalikus haiglas kontrollis, et
kas midagi hullusti viga, sest kõrvad valutasid. Anti rohtu ning visiiditasu
võeti ka korralikult. Seega otsustasime vahepeal hoopis 2-päevasel Komodo
rahvuspargi laevatuuril ära käia. Kaks päeva kruiisisime merel. Paadikeses oli
10 turisti ning 3 meeskonnaliiget, söögid olid hinnas ning magamine oli kas laeva
põrandal või katusel koos toredate lisadega nagu näiteks prussakad. Süüa tehti
laeva põrandal, kus hakiti juurikaid ning küpsetati kala ja kana. Riisi
loomulikult ka. Nälga ei jäänud. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgtDi6ZKqnj0RTuX0ZFK7zfxNA0Bq1dvXqD09lflr7cKNhaxxloGstNAoeCbJnGea1GLeyNk3w8H0tcEWqwuD3Wk6ph7vTIkAZAUoMH8fh9raR9xdRmHIeaOpz91Bs6PfRcbx0so3ZCHXv2/s1600/komodo.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgtDi6ZKqnj0RTuX0ZFK7zfxNA0Bq1dvXqD09lflr7cKNhaxxloGstNAoeCbJnGea1GLeyNk3w8H0tcEWqwuD3Wk6ph7vTIkAZAUoMH8fh9raR9xdRmHIeaOpz91Bs6PfRcbx0so3ZCHXv2/s200/komodo.JPG" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Esimesel päeval käisime Rinca saarel ja tegime väikse kõnnaku
et neid kuulsaid Komodo Draakoneid ehk elusuuri sisalikke näha. Nägime kah, aga
mitte džunglis või looduses aga pargivahtide köögi juures. Põõnasid viludas.
Tundusid kodustatud olevat.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhzNxZJCxasV-MSunDftqHoeLjJ2Uftx7TjuruMUKQXM3_ROqmV7qyIZFmLBcoYop2_qAvxsrNCM_rP7ElWcXhqmdgwzTPBy19nj2jPFymbI5Ho58RkVSY9JAvIFKx0GDxF3qiEI9zk_GtG/s1600/snorgeldama.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhzNxZJCxasV-MSunDftqHoeLjJ2Uftx7TjuruMUKQXM3_ROqmV7qyIZFmLBcoYop2_qAvxsrNCM_rP7ElWcXhqmdgwzTPBy19nj2jPFymbI5Ho58RkVSY9JAvIFKx0GDxF3qiEI9zk_GtG/s200/snorgeldama.jpg" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Sealt edasi Pink Beach’ile snorgeldama ning õhtuveeruks
Komodo saarele draakonijahile. Seal õnneks nägime ühte vennikest eriti koomiliselt
mööda rada jooksmas enne kui too metsa peitu puges, ülejäänud sisalikud näidati
meile jälle ette, üllatus-üllatus, köögi juures! Päikseloojanguks jäime
ankrusse kohta, kus pimedas lendas tuhanded nahkhiiri ning oli ilus vaade
tähistaevale. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj0iZqZpfKFPLCG7ZWiKE5ZyC2RwEI8drjm6Yd8q3mJwziP02wcoOvAQ2YGZirr3DbWzfXJIyVBTlGRfeg-8A2TgvBuBGvxJAZPyNCUwvnc_GbZ3TXNpoV-k0uDPEVw7ju1m94-p99nFN-0/s1600/padar.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="112" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj0iZqZpfKFPLCG7ZWiKE5ZyC2RwEI8drjm6Yd8q3mJwziP02wcoOvAQ2YGZirr3DbWzfXJIyVBTlGRfeg-8A2TgvBuBGvxJAZPyNCUwvnc_GbZ3TXNpoV-k0uDPEVw7ju1m94-p99nFN-0/s200/padar.jpg" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Teisel hommikul ärkasime varakult, et Padari saarel väike
kõnnak teha ning mäe otsast kena vaadet imetleda. Meie laevast tuli ainult 3
inimest matkale, sest ülejäänud läksid eelneval õhtul jookidega nii hoogu, et
mõnel oli kena võimalus kalu sööta. Paari tunni pärast olid kõik aga vinksvonks
rivis, et veidi snorgeldada.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUVWuGhXIvcTRVWeWojEvGOJ3I0GD809USUfIKat5rzMBdEPh8BWqpbeytRq_VRtAFb_T79g456sA7yOyeU8paryptxSb4h2kjEtrXVBD84jAO173MPo6QCpCi4-zPnVxnL7F9EiUQaqYA/s1600/purisari.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="143" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUVWuGhXIvcTRVWeWojEvGOJ3I0GD809USUfIKat5rzMBdEPh8BWqpbeytRq_VRtAFb_T79g456sA7yOyeU8paryptxSb4h2kjEtrXVBD84jAO173MPo6QCpCi4-zPnVxnL7F9EiUQaqYA/s200/purisari.jpg" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Peale laevatuuri suundusime tagasi omakssaanud hotelli. Sel
korral priiskasime korralikult, peatusime Puri Sari nimelises hotellis ning
elasime kui kuninga kassid. Ega ta mingi eriline lukshotell ka polnud, aga see-eest
töölised toredad ja abivalmid. Kõik tehti ette-taha ära, kõiki töötajaid olid
informeeritud hotellikülaliste tegemistest, teati nimesid, päevaplaane jne.
Hotell oli mõnus, restoranis toidud head, basseinis hea sulistada, ainult et sealne
rannariba prügi täis, aga see oli seal kõikjal nii, plastikut hulpis vees
igalpool. Tundub, et seal prügi lausa kukub käest ja sinna ta jääbki. Kurb. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhY-w_z6ic4oEej1D6L0ipfB-t3Fw6RmGMWzi7DhIboXcwBLB2q73iEK6jwOJywfVyoMygRRrtyBtpNbzHRSAcRpT2hiS7mT750gRT42BqTft3zMg2qzIgs7NgjCf6Ij1jznS0oolUyGfar/s1600/eluriisiv%25C3%25A4ljal.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="98" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhY-w_z6ic4oEej1D6L0ipfB-t3Fw6RmGMWzi7DhIboXcwBLB2q73iEK6jwOJywfVyoMygRRrtyBtpNbzHRSAcRpT2hiS7mT750gRT42BqTft3zMg2qzIgs7NgjCf6Ij1jznS0oolUyGfar/s200/eluriisiv%25C3%25A4ljal.JPG" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Peale paaripäevast tuuritamist aga jumpsis Kadri kõrv endiselt,
niiet tegime Lauban Bajo’st hoopis veel ühe väljasõidu. Seekord 3-päevase ning
mägikülasse. Esimesel päeval sõitsime 7 tundi mööda päris kehva teed Waerebo
Lodge´i, peatusime seal öö ning järgmisel hommikul matkasime Waerebo külla.
Matk võttis 3 tundi. Õudsalt palav ja niiske, niiet kohati päris raske. </span></div>
<span style="font-family: calibri;"><div class="separator" style="clear: both; margin: 0px 0px 13px; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgk58w7qONgUdL_adl72qy17R3E0v8BvkvwrDirR0FVkuiBHTvRukvPLeQaEuav53Zd9L3aWL8a3ZMD3Y-s_81sMXDIQ5pxu5lruaZOSYQ9zQmBx_Q3XmTbC_eqqQ_GkRkL-qY5QSzFmWbp/s1600/waerebokula.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="154" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgk58w7qONgUdL_adl72qy17R3E0v8BvkvwrDirR0FVkuiBHTvRukvPLeQaEuav53Zd9L3aWL8a3ZMD3Y-s_81sMXDIQ5pxu5lruaZOSYQ9zQmBx_Q3XmTbC_eqqQ_GkRkL-qY5QSzFmWbp/s200/waerebokula.JPG" width="200" /></a></div>
</span><div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Küla ise
on UNESCO pärand oma traditsiooniliste</span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: calibri;">
</span></span><span style="font-family: calibri;">koonusekujuliste majade poolest. Saabumisel viiakse sind kohe
külavanemate vastuvõtule, kes sind siis õnnistavad ja tervitavad ning lubavad
sind küla liikmeks sealviibimise ajal. Terve üks maja ongi seal mõeldud turistide
majutamiseks. Ringjalt on põrandale seatud matid ning ööbijatele jagatakse
padjad ja tekid. </span></div>
<span style="font-family: calibri;"><div class="separator" style="clear: both; margin: 0px 0px 13px; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgZdbf99DvIhRhbhyTpsrleXjv1vWV2VG454jMtP5FPVvpa7zm-vK3AJt7ewyQq3mbj0TT9AtgKdapjd8hbcbyET3aplM-jnh29xGumV02gktTXIUzTvVZVqth3KCaUUjq35eMwdjzhMkzP/s1600/k%25C3%25BClavanematega.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="125" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgZdbf99DvIhRhbhyTpsrleXjv1vWV2VG454jMtP5FPVvpa7zm-vK3AJt7ewyQq3mbj0TT9AtgKdapjd8hbcbyET3aplM-jnh29xGumV02gktTXIUzTvVZVqth3KCaUUjq35eMwdjzhMkzP/s200/k%25C3%25BClavanematega.JPG" width="200" /></a></div>
</span><div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Majutuse hinnas on ka kolm söögikorda, mida siis ühiselt
teiste külastajatega suure ruumi põrandal süüakse. Teise päeva veetsimegi
niisama külas olles ning kohalikku elu kaedes. Kolmandal päeval tulime tuldud
teed tagasi. Alla saime pea 2 tunniga ning siis taksoga tagasi Labuan Bajo poole,
kiire põige veel nn Spider Web ehk ämblikuvõrgu riisiväljadele. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiGv5sYt0m7gxfEidGDsfef0mu7dzVh9V8fJdN7GoP8xMTByD6PTdfcPJafopSJDmPYoc5zlDHv_ohZ3hb6vmld-It3swwGrkMvjXPVg0c6ZGEKWKAynX4IJVAjjZSzvNwRhLkuoUc6TTT0/s1600/sukeldujad.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="150" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiGv5sYt0m7gxfEidGDsfef0mu7dzVh9V8fJdN7GoP8xMTByD6PTdfcPJafopSJDmPYoc5zlDHv_ohZ3hb6vmld-It3swwGrkMvjXPVg0c6ZGEKWKAynX4IJVAjjZSzvNwRhLkuoUc6TTT0/s200/sukeldujad.jpg" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">7ndal märtsil õnnestus meil lõpuks ka vajalikud kolm sukeldumist ära teha, et sertifikaat saada. Eksami saime tehtud, oskused omandatud, vee-aluse maailmaga tutvutud ning uus
tore asi jälle tehtud. Igatahes tahaks peagi uuesti vee alla. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;"></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: calibri;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjhMom6m6tme4Dv05RCCYKUxGMnMipzSklDWUEcAr1U8T42XYBCeoJabVjG8JSOGDW4Sj92kPRb9Tmk9H_EJeyDlr0SwwS4hSviwMBSzL0ONeZCUON7O475-WZWgzfw86Gkv3DLhZ919f1u/s1600/rattaga.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="128" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjhMom6m6tme4Dv05RCCYKUxGMnMipzSklDWUEcAr1U8T42XYBCeoJabVjG8JSOGDW4Sj92kPRb9Tmk9H_EJeyDlr0SwwS4hSviwMBSzL0ONeZCUON7O475-WZWgzfw86Gkv3DLhZ919f1u/s200/rattaga.jpg" width="200" /></a></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">8ndal märtsil aga lendasime tagasi Balile, peatusime öö Sanuris
ning järgmisel päeval kiirpaadiga Lembongani saarele. Seal </span><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: calibri;">chillasime</span></i><span style="font-family: calibri;"> 3 päeva. Ühel päeval rentisime ka jalgrattad. Soovisime
küll rollerit, aga kui ausast meelest tunnistasime et kumbki meist pole varem rolleriga
sõitnud, siis rentijad osutasid kiirelt jalgrataste peale ning ütlesid, et
võtkem parem need. Nojah. Eks me siis panime suure hooga kohe minema, et jõuaks
rohkem vaadata, otseloomulikult saime kohe ka tõusu võtta. Rattad olid meil
sellised mõnusad ärasõidetud roostetanud loksud, et nendega mäkke ei tõusnudki.
Tegelikult tundus, et pool aega saigi rattaid hoopis käe kõrval aetud. Poole
maa peal vajus Triinu ratta sadul ka alla ning seda polnud võimalik omade
jõududega normaalsesse asendisse saada, nii tuli pool teed põlved lõua all
köögakil sõita. Korralik trenn. Aga nägime veidi Lembongani ning ka Ceningani
saart, peesitasime Les Pirates Club’i basseini ääres ning mekkisime nende eriti
häid smuutisid ning siis veel paaris rannas fotopeatused. <div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBHUYXHGlBmVG_pk89UOa4NtY0DBas_5pmBX9lzj9eM_oQyHmC9v3-i5w3HApxGLAf4gqLfzsgSTvh8UeU3m4ZZ3wytzLe1ym5-lorSDknsXll7QlsX8shE1OL-s7gb9t9GI773MEYNV7T/s1600/lembongan.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="120" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBHUYXHGlBmVG_pk89UOa4NtY0DBas_5pmBX9lzj9eM_oQyHmC9v3-i5w3HApxGLAf4gqLfzsgSTvh8UeU3m4ZZ3wytzLe1ym5-lorSDknsXll7QlsX8shE1OL-s7gb9t9GI773MEYNV7T/s200/lembongan.jpg" width="200" /></a></div>
Õhtupoolikul nautisime
pitsat Hai Bar ja Grillis Mushroom Beach’il ja siis ratastega tagasi Jungutbatu
külasse, kus ööbisime. Lõpp oli õnneks allamäge. Teisel päeval tegime
poolepäevase snorgeldamise tuuri. Peatusime kolmes erinevas kohas, nägime
hulganisti värvilisi kalu ning kahjustatud koralle, õnnestus ujuda ka 6 manta
ray´ga.</span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: calibri;"> </span></span><span style="font-family: calibri;">Tõestust pildimaterjalina aga
paraku pole, sest GoPro lakkas koostööd tegemast.</span></div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjx5rxQ4r7D8BQEx7EbJUfpgpyjl-UEOB0AA7sZdigsE5bEvrkPNRD0gq90PibAEEoBi4D6EX7PZsn2gXZis-1r2zhGzx1hptWRXT5aPtyFhftQ8AwI_fOyHenTdTOMOPOg2wgdFjFCinjb/s1600/kadridetox.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjx5rxQ4r7D8BQEx7EbJUfpgpyjl-UEOB0AA7sZdigsE5bEvrkPNRD0gq90PibAEEoBi4D6EX7PZsn2gXZis-1r2zhGzx1hptWRXT5aPtyFhftQ8AwI_fOyHenTdTOMOPOg2wgdFjFCinjb/s200/kadridetox.jpg" width="161" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">12ndal mätsil suundusime Lembonganilt tagasi Balile. Sanuris
tuldi meile meie uuest öömajast vastu ning sõidutati Ubudisse. Ubudis veetsime
nädala. Seal võtsime ette sellise hullu asja, et ühinesime nn </span><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: calibri;">detox</span></i><span style="font-family: calibri;"> laagriga. Kerge paastumine või
nii. Paketi hinnas siis igasugused erinevad massaažid, kehakoorimised, nöohooldused,
shiatsu ja Bali massaažid, aroomiteraapia ning refleksioloogia ja jooga. Kolm
korda päevas sai süüa, või noh, juua. Rohelisi mahlu. Spinati, kurgi, ingveri,
õuna ja mis veel siin variantideks. Paar esimest päeva pidasime mahlade peal
vastu, siis hakkas rohelisest vedelikust veidi pööritama, nii anti juurikate
keeduvett lürpida, õnneks oli sellel veidi soolakas maitse. Mekkis päris hea. Kolmandal
päeval kõht juba korises ning sai end supiga premeeritud, siis aga tagasi
mahlade peale. Päris huvitav kogemus.</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: calibri;"></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;"> <div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhi3DG9aP6AvM7yEzLRDeHPvHn_QcN_1blHyGYyozRCNnH7a3eJ6WM7Nx1BzqVm7rK9YvQ_d2g3Mgesz7RJcB-10GSdJCp5TrefIJpSVl4Z-i6c1M6YMV4EIGzT3v45ul-QpmDeA5japQvf/s1600/v%25C3%25A4ljad.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="112" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhi3DG9aP6AvM7yEzLRDeHPvHn_QcN_1blHyGYyozRCNnH7a3eJ6WM7Nx1BzqVm7rK9YvQ_d2g3Mgesz7RJcB-10GSdJCp5TrefIJpSVl4Z-i6c1M6YMV4EIGzT3v45ul-QpmDeA5japQvf/s200/v%25C3%25A4ljad.jpg" width="200" /></a></div>
Viiendal päeval veeti meid ka veidi
kohalikke vaatamisväärsusi kaema, nii käisime kohviistanduses ning
riisiväljadel. Kuuendal päeval sai see üritus meil läbi ning lõunaks saime juba
süüa. Toortoitu anti. Isegi õhtusöögiks anti tervislik toidupakett kaasa ning
loeti sõnad peale, et mida lähipäeval süüa tasub, et kõhtu kohe ära ei
ehmataks.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhM9RTHFyqzW0L4Sv4MSxK3HhsFgQJMlcVfPwTjFrCFRQlQX4WZpF1sC8YsJZZIMYngxcI8QuXCoXe091sB-rFUDizWgmXF5vrVfSuugpjO_nvBT9UpmOkVN7DFq0M4g9uptssy_cDLmsI1/s1600/finns.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="121" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhM9RTHFyqzW0L4Sv4MSxK3HhsFgQJMlcVfPwTjFrCFRQlQX4WZpF1sC8YsJZZIMYngxcI8QuXCoXe091sB-rFUDizWgmXF5vrVfSuugpjO_nvBT9UpmOkVN7DFq0M4g9uptssy_cDLmsI1/s200/finns.jpg" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Viimased kaks päeva veetsime Canggus. See on selline
rahulikum kant kui võrrelda Kuta või Seminyakiga. Ka kohalike püsivalt Balil
elavate valgete kontsentratsioon on seal suur. Uhked villad, hipsterite baarid
ning surfi rand. Pühapäeva õhtul käisime ka tuntud rannabaaris Finns Club´is,
mis on väga popp </span><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: calibri;">lounge</span></i><span style="font-family: calibri;"> baar ning
seega jällegi üpris kallis.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5Ihlsw27e7FZN-8CW-DrZr121S2lnbhxGAvJiyhHoT8ctNgA7Zpe1bYTg39VcZj_1AaAELricarH2GaW7HXEgPNVlLEDRwRWhGK0uQoVofL4a5Y7YtdTAorr-_LcJyoyCCaQkwG0UeesP/s1600/tekstiil.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5Ihlsw27e7FZN-8CW-DrZr121S2lnbhxGAvJiyhHoT8ctNgA7Zpe1bYTg39VcZj_1AaAELricarH2GaW7HXEgPNVlLEDRwRWhGK0uQoVofL4a5Y7YtdTAorr-_LcJyoyCCaQkwG0UeesP/s200/tekstiil.JPG" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Esmaspäeval, 20ndal märtsil lendasime siis Indoneesia
pealinna Jakartasse. Tohutu linnalahmakas ning esmapilgul mitte just eriti
jalakäijasõbralik. Tegime linnas lühikese jalutuskäigu rahvusmonumendi juurde, mis
otseloomulikult oli suletud, nagu ka üle tee asunud rahvusmuuseum. Järgmisel päeval
käisime turul ning veetsime tunnikese tekstiilikaubamajas. On ikka valik siin. Ostsime
isegi paar meetrit riiet, päris täpselt ei teagi mis plaanis sellest teha on,
aga kui ikka 50% allahindlust tehakse, siis ei saa ju ostmata jätta. Kuna peale
seda olime jalutamisest ning inimeste vahel rassimisest tüdinenud, siis juhuslikult
sattus meie teele üks spa salong. Tegime kiire hoolduse jälle. Töö oli korralik
ja soodne, tehti korralikul tasemel nöohooldus koos mõnusa massaažiga. </span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFj1ehYbmOAe3UvmHGwmL62ieoD_6WRL8d1PRUmRAIiEJvTPj6-x_CFc-IjluxfFBtJ1XlDaXrV1R02z_nvCtIdPFH-39XFYWQqrXw8HbKw58WmCZ-SoOCcJuhP1o-cZAY3zKVN4wrL0He/s1600/triinjateised.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="112" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFj1ehYbmOAe3UvmHGwmL62ieoD_6WRL8d1PRUmRAIiEJvTPj6-x_CFc-IjluxfFBtJ1XlDaXrV1R02z_nvCtIdPFH-39XFYWQqrXw8HbKw58WmCZ-SoOCcJuhP1o-cZAY3zKVN4wrL0He/s200/triinjateised.jpg" width="200" /></a><span style="font-family: calibri;"></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Siis sõitsime
tuk-tukiga Kota linnaossa, mida siin vanalinnaks peetakse. Seal peaväljakul
sattusime kohalike õpilaste piiramisringi, kes siis meid oma inglise keele
praktikaks kasutasid. Paberile oli ritta pandud nii 20 küsimust, mida nad siis
ilusti kokku veerides ette lugesid. Otseloomulikult oli vaja teha ka kõigiga
sada <i>selfie´</i>t ning grupipilte. Kui me sellest haardest lõpuks vabanesime, siis käisime
ka ühes mõnusas lokaalis einestamas. Hinnad olid muidugi suht krõbedad, kuid
mõtlesime, et viimane õhtu ikkagi siin Indoneesias, võib ju priisata.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;"><br /></span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgOmYl11bHjrlR0exVLU0IxkPJG0D42G6To6G_qNmRHvgXMdoicHZ3uu_nmwWMlPHQog7Vu-rXtoHH_zHWQIXuFZr-v1tD_9tGRZnvzzISRJngd4Zd9IwqH70ehWC8dGC12PhnWwP8gjRFc/s1600/pilved.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgOmYl11bHjrlR0exVLU0IxkPJG0D42G6To6G_qNmRHvgXMdoicHZ3uu_nmwWMlPHQog7Vu-rXtoHH_zHWQIXuFZr-v1tD_9tGRZnvzzISRJngd4Zd9IwqH70ehWC8dGC12PhnWwP8gjRFc/s200/pilved.jpg" width="177" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Nii ta on, juba homme
pealelõunal algab lend Euroopa suunas. Läbi Brunei ja Dubai Londonisse, kust
reedel sõidame paariks päevaks veel Küprosele. Nagu kunagi juba mainitud sai,
ei saa seegi reis olla ju jalkavaba, nii läheme koondisele taaskord kaasa
elama. Pöidlad pihku!</span></div>
<div style="text-align: justify;">
<b></b><i></i><u></u><sub></sub><sup></sup><strike></strike></div>
PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-55814932333336518042017-02-23T06:01:00.000+02:002017-02-23T06:01:54.106+02:00Põhjasaare geisrid, koopad ja vulkaanikraatrid
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtq4C_i-odfj32O3VrDnEjbSyXPcIR_7NkcVjEmrBRWGbCW9YMgm-UwE_PL843qrjGhRqoHIAJhi0CFvP0GOcU7cxWza7-O4Q7tWAwwvbSJtKYs_s01Ro6lKgQyelfAxadV6wMVRNBP5_e/s1600/covematk.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="150" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtq4C_i-odfj32O3VrDnEjbSyXPcIR_7NkcVjEmrBRWGbCW9YMgm-UwE_PL843qrjGhRqoHIAJhi0CFvP0GOcU7cxWza7-O4Q7tWAwwvbSJtKYs_s01Ro6lKgQyelfAxadV6wMVRNBP5_e/s200/covematk.jpg" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Küll aeg lendab ja seda ikka paganama kiiresti. Juba ongi
aeg sealmail, et meie seekordse reisi Uus-Meremaa osa ongi läbi saanud. Pühapäeval,
19. veebruaril sõitsime Põhjasaare põhjapoolsest osast Aucklandi ning andsime
oma rendiauto ära. Seega veetsime reisi viimased päevad täitsa autovabalt
Uus-Meremaa suurima linnaga tutvudes.</span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: calibri;">
</span></span><span style="font-family: calibri;">Jalutasime sadama piirkonnas ja kesklinnas ning käisime <b></b>Sky Toweri
otsas, kus sai 60ndalt korruselt ilusa 360 kraadise vaate linnale ja
ümbruskonnale. </span></div>
<span style="font-family: calibri;"><div class="separator" style="clear: both; margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHIcwlIML73l9ITCEoK_L1CxvbCB7PdfJc4vSTGTRVaOWab1SdCH0Mfbs5NRI5ssr5Uyyt4xXfmxjEn_XUWLMTPkkIZiQweCQW5ohLAK9OGu6AnOmcWXY4-dx4E9dpyr-unvATgz0M3HA0/s1600/auckland+merelt.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHIcwlIML73l9ITCEoK_L1CxvbCB7PdfJc4vSTGTRVaOWab1SdCH0Mfbs5NRI5ssr5Uyyt4xXfmxjEn_XUWLMTPkkIZiQweCQW5ohLAK9OGu6AnOmcWXY4-dx4E9dpyr-unvATgz0M3HA0/s200/auckland+merelt.JPG" width="200" /></a></div>
</span><div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Esmaspäeval pakkisime hostelis oma asju, sest seni on olnud ju
väga mugav. Kodinad kõik autos, nüüd aga tuleb koorem kõik seljakottidesse
mahutada ning kandmiskõlblikuks teha. Käisime ka praamiga Devonporti linnaosas,
kus oli veidi massidevabam liikuda. Pärastlõunal Aucklandis olles liikusime
mööda Queen Street’i pidi tagasi varajasele õhtale, sest teisipäeva hommikul oli
meil Sydney kaudu juba lend Balile. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_ESQzutXXR8Q_mU8_o4f5PY8u1ITvDsdM0WcVcG28kunXAHw84xne0dZQ7st2fdwGP8HhL_hNC-o5Fe2gYO3zt7UGFdWFyIkbjHdFTreVgRazqqr8zxWJ2dnUXswydturA5s2-OTWq-jq/s1600/triinTonga.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="112" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_ESQzutXXR8Q_mU8_o4f5PY8u1ITvDsdM0WcVcG28kunXAHw84xne0dZQ7st2fdwGP8HhL_hNC-o5Fe2gYO3zt7UGFdWFyIkbjHdFTreVgRazqqr8zxWJ2dnUXswydturA5s2-OTWq-jq/s200/triinTonga.jpg" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Aga nüüd paari lausega ka muudest tegemistest. Reedel, 10ndal
veebruaril ärkasime üpris vara, et ilusti 7.30 valmis olla, sest siis tuli meile
hostelisse järgi buss, mis meid Tongariro Alpine Crossing matkaraja algusesse
Mangatepoposse viis. Tsipa kallis on see transporditeenus, aga omalkäel veidi
keeruline ka kuna rada algab ja lõpeb erinevas kohas, niiet oma autoga kohale
ka ei tasu sõita. Reedeks plaanisime tolle matka seetõttu, et kohalik ilmateenistus
ennustas head ilma. Ilus ja päikseline päev pidi olema.</span></div>
<span style="font-family: calibri;"><div class="separator" style="clear: both; margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKXjDJBZU39luUveRc5bZywQpbVzXpIINc8Arp1x9rAanXWuyA3tuY7rgUluyRZwXBju9UioqHKzP6BXNHAsiuq89lhuBXgBQd-wRjljMUIs-bl7CPXsAvaRAvVwytlx5kazgD0tZckRmx/s1600/kadriTonga.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKXjDJBZU39luUveRc5bZywQpbVzXpIINc8Arp1x9rAanXWuyA3tuY7rgUluyRZwXBju9UioqHKzP6BXNHAsiuq89lhuBXgBQd-wRjljMUIs-bl7CPXsAvaRAvVwytlx5kazgD0tZckRmx/s200/kadriTonga.JPG" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
Matk oli mõnus, aga
veidi külm ja tuuline ning soojendavatest päikesekiirtest võis ainult unistada.
Nagu ikka pandi ennustusega puusse. Aga mis seal ikka, vaated oli ilusad, rada
mitmekülgne, 2,5 tundi tõusu, veidi tasast maad ja siis langus, kokku 19,4 km. Rada
algas 1200 meetri pealt ning tõusime 1800 peale. Rahvast oli väga palju ning
kohati tuli isegi mõnes kitsamas kohas järjekorras seista. Lõunapausi ajal me aga
pikalt seal ilusate Emerald’i järvede juures vaadet imetleda ei jõudnud, sest
tuul oli ikka väga kõle ja kõik kaasavõetud asjad olid selleks hetkeks seljas.</div>
<div class="separator" style="clear: both; margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgbf8Zx03rUB2W7mVJwSYY8pU-C-eIAW8nHnyS4-cbgs9OEtsCNopcCSmm87zQzduTw4SlXt6fjK6X9k9Hk3G0xmOfA9ks_y6SeXAgO0WIGKN7pHtYeGzRfI2RdwqYRKF_1j2n-THR64hGv/s1600/emerald.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="156" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgbf8Zx03rUB2W7mVJwSYY8pU-C-eIAW8nHnyS4-cbgs9OEtsCNopcCSmm87zQzduTw4SlXt6fjK6X9k9Hk3G0xmOfA9ks_y6SeXAgO0WIGKN7pHtYeGzRfI2RdwqYRKF_1j2n-THR64hGv/s200/emerald.JPG" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
Vintsutasime oma kaasatehtud võileivad kiiresti sisse ja siis pool jooksuga
edasi, et veidigi sooja saaks. Allamäge minek võttis meil isegi kauem aega kui
tõus. Terve matk koos erinevate pausidega võttis meil alla 6,5 tunni. Siis
tunnike bussiga Ohakunesse, mis väsinud matkalised nende ööbimiskohtadesse
laiali sõidutas. Järgmisel päeval näitas ilm aga paranemise märke ja nii
võtsime kohe suuna Wai-O- Tapule, see on siis geotermala Rotorua linna
lähistel. </div>
<div class="separator" style="clear: both; margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgoyhMAyNE1g9x6Y8D2oF2S2AJMMYdbnkNq-PntbLtvUcdUAp8L0OZPBKhV17fM90H4OvXzazyZMwVK-KEqUaRyRQcOV-C8S_vlWmxqa_hIhGesp_8-eh2gacNSIFChqEJgwyPRV-NPO_b3/s1600/waiotapu.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgoyhMAyNE1g9x6Y8D2oF2S2AJMMYdbnkNq-PntbLtvUcdUAp8L0OZPBKhV17fM90H4OvXzazyZMwVK-KEqUaRyRQcOV-C8S_vlWmxqa_hIhGesp_8-eh2gacNSIFChqEJgwyPRV-NPO_b3/s200/waiotapu.jpg" width="150" /></a></div>
</span><div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Tuntumaks ja enim pildistatud vaatamisväärsuseks on seal nn šampusevann,
kuhu keev vesi maapõue põhjakihtidest välja pressib. Lisaks sellele näeb seal
keevat muda ja veevanne, auravat maapinda ning erinevate mineraalide sisalduse
tõttu erkrohelisi järvekesi. Hais oli ka kohati üpris kohutav, täitsa mädamuna hais
oli.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8gZZYT8sYRFN88-LH8M6gfzTIOqqheX5cnK-gvrHKywBd-Pwp55x7S8yMpZD00lt0fTGqWwsbFRMn2o7atICNW8TsJdrFYeo7XiDkYbzCKEKnmOddDodQPqhTfgYPY9SYbffac8dtyLrj/s1600/pohgeisre.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="138" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8gZZYT8sYRFN88-LH8M6gfzTIOqqheX5cnK-gvrHKywBd-Pwp55x7S8yMpZD00lt0fTGqWwsbFRMn2o7atICNW8TsJdrFYeo7XiDkYbzCKEKnmOddDodQPqhTfgYPY9SYbffac8dtyLrj/s200/pohgeisre.JPG" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Õhtul peatusime Taupo järve ääres, sõime kebabi ja nautisime
vaateid. Sealt sõitsime järgmisel päeval tagasi Rotoruasse, mis on tuntud oma
geisrite ja mudavannide poolest. Linnas asub palju erinevaid spaasid, mis siis
pakuvad sulle võimaluse termides vedeleda ning mudavanne võtta. Meie jätsime
selle lõbu aga Hiina turistidele, keda ka siiakanti märkimisväärses koguses
jagub. Ainukeseks turistikaks jäi meil seal </span><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: calibri;">Te
Puia </span></i><span style="font-family: calibri;">kompleks, kus näeb jälle omajagu auravat maapinda ning purskavaid
geisreid, lisaks sellel on seal maooride kultuuri- ja käsitöökeskus. </span></div>
<span style="font-family: calibri;"><div class="separator" style="clear: both; margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi0p5svvrfPqQOtdgEeZ3A1E1TouBmoaDBFcHlJd4Hkdxq87lNHkLWKro_K2tUQ_DLKmYKFCNW6tU8EVaXOh3tGfshEaC3_oBR_JHE06RPmqEeeO9j3Ewec7FGYVGK6XoD1Z8QJDzBoOAeu/s1600/DSC_3097.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="43" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi0p5svvrfPqQOtdgEeZ3A1E1TouBmoaDBFcHlJd4Hkdxq87lNHkLWKro_K2tUQ_DLKmYKFCNW6tU8EVaXOh3tGfshEaC3_oBR_JHE06RPmqEeeO9j3Ewec7FGYVGK6XoD1Z8QJDzBoOAeu/s200/DSC_3097.JPG" width="200" /></a></div>
</span><div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Tegime seal
ka kiire tunnise</span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: calibri;"> </span></span><span style="font-family: calibri;">giidituuri ülimalt sõbraliku
ja muheda olemisega maoor Carlaga, kes selgitas meile maooride eluolu ja
ajalugu ning rääkis veidi nende tavadest ja päritolust. Eriti hästi on meeles
kuidas ta üritas selgitada, kus maoorid pärit on. Teada on, et kunagi on nad
saabunud Polüneesiast, aga viimaste andmete kohaselt olevat neil ka Mongoolia
päritolu, selle kohta ütles Carla vaid, et nagu tänapäeval enamik asju, nii on
ehk nemadki juba vast ammusest ajast </span><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: calibri;">Made
in China</span></i><span style="font-family: calibri;"> hoopiski. Igati vahva ja informatiivne tuur. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3Fxtz56mDUjCKoZZTwgKyhoiZWtlJieF9RMg6MiGV1LUZAsmAuRtXEg6TA4LgBm7sY4IEDQXXqeEwNHlYJCF-Bfe4UnQuvukS_4rCiVRQ3bQugE84mmYu6zOr9jHYLx4kKXhxINg3rEN9/s1600/kadriBWR.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3Fxtz56mDUjCKoZZTwgKyhoiZWtlJieF9RMg6MiGV1LUZAsmAuRtXEg6TA4LgBm7sY4IEDQXXqeEwNHlYJCF-Bfe4UnQuvukS_4rCiVRQ3bQugE84mmYu6zOr9jHYLx4kKXhxINg3rEN9/s200/kadriBWR.jpg" width="150" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Rotoruast võtsime aga omakorda suuna</span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: calibri;"> </span></span><span style="font-family: calibri;">Waitomole, kus käisime koobastes helendavad
tõukusid või ussikesi (glowworms) vaatamas. Tegime seal rahuliku kultuurse
tuuri, mida viivad läbi kohaliku maoorihõimu esindajad, kelle hallata need
koopad ka on, ning seejärel käisime ka neljatunnisel koopamatkal The Legendary
Black Water Rafting Co-ga. Selleks tuli meil kõigil kalüpsod selga ajada, sest
enamus ajast tuli meil vees seigelda. Sõitsime nn raftiga ehk sisekummiga mööda
koopajõge, hüppasime selg eest paarist kosest alla ning jalutasime mööda
pimedaid koopaid. </span></div>
<span style="font-family: calibri;"><div class="separator" style="clear: both; margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjESNmAhdOw5TS5hojh2QRpm1ySwYtMWThGGDWIXxdmvFwunF3k-K7ybHWgfH77AEpOcFuA4p-mlbNzvjunK2jnPwjnE8gQY2tmhLrROTLIaZ7RSI_2m8re70VBChtYUsctK3_leFfD6ah8/s1600/P2130099.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjESNmAhdOw5TS5hojh2QRpm1ySwYtMWThGGDWIXxdmvFwunF3k-K7ybHWgfH77AEpOcFuA4p-mlbNzvjunK2jnPwjnE8gQY2tmhLrROTLIaZ7RSI_2m8re70VBChtYUsctK3_leFfD6ah8/s200/P2130099.JPG" width="200" /></a></div>
</span><div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Täitsa tore oli ja palju mõnusam kui too teine rahulik
tuurike. Sest isegi tol ekstreemsemal matkal nägime needsamused helendavad
tõugud ära. </span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: calibri;"> </span></span><span style="font-family: calibri;">Tegelikult need ussikesed
vist ise ei helendagi ja seal on neil rippuvad niidekesed millega nad vist
toitu püüavad. Tegemist täitsa huvitava nähtusega, täpsema selgituse saamiseks
palume aga googeldada. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwJ-XNnqylKCS8BbLWymORcloZ1riKI9MOnKPzLYZQRlyRoksg-cWmZmmEWCbUKYUFiROjZUPIintZKu4b6vKhNhbQK_gPoO-4Qoz39nqenH08YE2OCBD5RrVh_XfDseDJeSmvDcHSQexc/s1600/cathedralkoobas.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwJ-XNnqylKCS8BbLWymORcloZ1riKI9MOnKPzLYZQRlyRoksg-cWmZmmEWCbUKYUFiROjZUPIintZKu4b6vKhNhbQK_gPoO-4Qoz39nqenH08YE2OCBD5RrVh_XfDseDJeSmvDcHSQexc/s200/cathedralkoobas.JPG" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Waitomos peatusime meile juba tuttavaks saanud YHA
hosteliketis, vaatasime õhtul paari filmi ning siis järgmine hommik varakult
üles ja mööda kruusateid surfilinn Raglani poole, kus tegime lühikese
jalutuskäigu ja kinnitasime keret. Sealt paar tundi sõitu idarannikule ning
õhtuks jõudsime Coromandel’i poolsaarele, kus järgmisel päeval käisime Cathedral
Cove’i juures. Tegemist jällegi väga popi kohaga. Sinna ilusasse randa saab
lühikese 40-minutilise jalutuskäiguga autoparklast. Mida aga paraku nii popi
koha juures pole, on piisavas koguses parkimiskohti, nii jätsime ka meie oma
auto kohalike elanike juurde hoovi, kes niimoodi hea päevaga korraliku nutsu
kokku ajavad.</span></div>
<span style="font-family: calibri;"><div class="separator" style="clear: both; margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4lvTNAiSN5IyBGxWs4Q7THAmJ2d4gPonRuzFlrORHMChyFKUUjAOvTYa38qWTH7BwOMA3aI9tCfbqM-tbuU2t0GqGJJmc57P9rJdPvTeqaRVH6mllLiR42bH6CRHiaPqTYjCA4Fz32MTA/s1600/hotwater.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4lvTNAiSN5IyBGxWs4Q7THAmJ2d4gPonRuzFlrORHMChyFKUUjAOvTYa38qWTH7BwOMA3aI9tCfbqM-tbuU2t0GqGJJmc57P9rJdPvTeqaRVH6mllLiR42bH6CRHiaPqTYjCA4Fz32MTA/s200/hotwater.JPG" width="200" /></a></div>
</span><div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;"> Veetsime seal Cathedral Cove’i rannas pea paar tundi ning siis
suundusime Hot Water Beach’ile. Sinna tuli kindlasti jõuda mõõna ajaks, sest
just siis on parim aeg kaasavõetud labidaga endale liiva sisse auk kaevata, et
see siis kuuma veega täituks. Nimelt on seal kivide vahel kuumaveeallikad või
midagi sellist, nii saab tasuta termid endale eriti kerge vaevaga tekitada, kui
muidugi on soov seda kõike veel nii saja inimesega koos teha. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhGtN0WfAOHO2IR1pf-3987xxJPRi1yZktoARKrffj7dfF9vUDCy1Bdhv-mHlqK9IdjJxLtFJnpnIkhmXQ2tsSQJCS31WO70hbwtjigmPb0Xv81uf8PF5GlkClJh0xJKTfd2X1ILD1fnSBW/s1600/triinKauripuu.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhGtN0WfAOHO2IR1pf-3987xxJPRi1yZktoARKrffj7dfF9vUDCy1Bdhv-mHlqK9IdjJxLtFJnpnIkhmXQ2tsSQJCS31WO70hbwtjigmPb0Xv81uf8PF5GlkClJh0xJKTfd2X1ILD1fnSBW/s200/triinKauripuu.jpg" width="112" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Järgmine päev oli pikk sõidupäev masendava vihmase ilmaga.
Tegime peatusi Coromandel’i linnas ja Thamesis, siis veetsime paar tundi
Aucklandi liiklusummikutes ning siis sealt põhjapoole. Viludat ja udust ilma trotsides
käisime vaatamas ka erinevaid suurimaid kauri puid, üks neist lausa 51 meetrit
kõrge, 13 meetrise ümbermõõduga ja 2000 aastat vana. Täitsa huvitav ja tasub
külastamist. Sealt sõitsime Paihiasse, mis on Bay of Ilandsi külasatamise
peamiseks keskuseks. Seal tegime meiegi päevase paadituuri, mis meid erinevate
saarte juurde viis, nägime vees mänglevaid ja hüppavaid delfiine, hullumoodi
kalaparvi ning ka Hole in the Rock’i ehk auku kaljus. </span></div>
<span style="font-family: calibri;"><div class="separator" style="clear: both; margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6wJOrrfu-M5cFAkTZ6v721ZrgDkx9EN8rXbTJtaWloXdDfEcvJOas-RlBfQrBVWPXedmqHi_XKk2uCsq0jv_S5SWyJ8JO9H8alTnNio4WpESLhl5WvsKgqu7Svo6Xbl7CLBV0SpIfLYPH/s1600/delfakro.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="130" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6wJOrrfu-M5cFAkTZ6v721ZrgDkx9EN8rXbTJtaWloXdDfEcvJOas-RlBfQrBVWPXedmqHi_XKk2uCsq0jv_S5SWyJ8JO9H8alTnNio4WpESLhl5WvsKgqu7Svo6Xbl7CLBV0SpIfLYPH/s200/delfakro.JPG" width="200" /></a></div>
</span><div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Hilisel pealelõunal
tegime ka tunnise jalutuskäigu Russelli linnas, kus palju huvitavat vana puitarhitektuuri.
Oli ilus ilm ning paadiga oli auto asemel täitsa mõnus sõita. Õhtul ajasime
tunde juttu vanemate abielupaaridega Ameerika kirdeosast ja Inglismaalt Oxfordi
lähistelt, tutvustasime neile Eesti ajalugu ning arutasime maailma poliitikat.
Sealt aga nagu juba eelnevalt mainitud sai, suund Aucklandile.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgOoPuyiiR-50MbS2oAu1amHnrwgfCY-8NL_n1MchSZeyFzGvs6eItSAzCHJ6bf_xaKIMPCpnseWcfrfnqqTuuRrMfDDzsrtrv7k_nWSt5fUUfEfG-4ElRO9ZbyyT9yka78b0DBNkJTLl-E/s1600/kadrivitz.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="167" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgOoPuyiiR-50MbS2oAu1amHnrwgfCY-8NL_n1MchSZeyFzGvs6eItSAzCHJ6bf_xaKIMPCpnseWcfrfnqqTuuRrMfDDzsrtrv7k_nWSt5fUUfEfG-4ElRO9ZbyyT9yka78b0DBNkJTLl-E/s200/kadrivitz.jpg" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Põhjasaarel oli meil veel vähem aega kui Lõunasaarel,
seetõttu oli sõitu üpris palju, sest meil oli taaskord soov võimalikult
paljudes kohtades käia. Nii sõidutas meid meie truu Toyota Vitz 2544 kilomeetrit.
Kahe saare peale kokku seega üllatavalt palju läbitud kilomeetreid, kokku 6199.
Tegelikult ei tundunud nii palju, kuid eks meil oli tublisid sõidupäevi ka
omajagu. </span></div>
<span style="font-family: calibri;"><div class="separator" style="clear: both; margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2ETTdL2fZNAKYxPT_lPDJq09TStq_YvGcu8K_CjNqgZwHe_pce7K4O-droxgod9TQk1mwcRRYYGMQmpsi8ArSrsp9CMYw_y29ZFIEpzfx4bcsXGVhRZ1B5poVpIPEAVvTqELYViZxBZ7M/s1600/bayofislands.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="100" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2ETTdL2fZNAKYxPT_lPDJq09TStq_YvGcu8K_CjNqgZwHe_pce7K4O-droxgod9TQk1mwcRRYYGMQmpsi8ArSrsp9CMYw_y29ZFIEpzfx4bcsXGVhRZ1B5poVpIPEAVvTqELYViZxBZ7M/s200/bayofislands.JPG" width="200" /></a></div>
</span><div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Kahjuks nagu ikka jäi aega väheks, oleks võinud </span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: calibri;"> </span></span><span style="font-family: calibri;">küll ja veel teha. Kasvõi nädalate viisi
matkata, niisama vaateid nautida, rannas peesitada (kui ilmaga veab), süstaga
merel loksuda, suurlinnas kohvitada ja mida kõike veel. Meil on aga nüüd aeg
selle 3-kuuse reisi kolmandaks etapiks, mida me ise omakeskis nimetame ``päris
reisiks``, seda siis seetõttu, et lõpuks oleme seljakotiga teel. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
<b></b><i></i><u></u><sub></sub><sup></sup><strike></strike></div>
PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-15268059629754114242017-02-09T11:25:00.000+02:002017-02-09T11:25:23.839+02:00Liustikud, Pannkoogi kaljud ja liivarannad<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgnRcXH8pMXCt-z203Xga2srNvOwDopWW-hNwXk4xXoUE37pEL0Y03kSRNKKHA4TvltAVP2xkQ8-jEzZ16bjpQFEHbOkemDs2sBnQlCzTOm82Ea37rA1ui5MkD5bQxPjSHQlVSn1np2Yc3K/s1600/wel+cable.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="143" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgnRcXH8pMXCt-z203Xga2srNvOwDopWW-hNwXk4xXoUE37pEL0Y03kSRNKKHA4TvltAVP2xkQ8-jEzZ16bjpQFEHbOkemDs2sBnQlCzTOm82Ea37rA1ui5MkD5bQxPjSHQlVSn1np2Yc3K/s200/wel+cable.JPG" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Oleme tänaseks juba kolmandat päeva põhjasaarel. Hetkel
peatume Ohakunes ühes Turoa suusakeskuse hostelis ja siin on harjumatult
vaikne. Eile olime terve päeva pealinnas Wellingtonis. Oli autovaba päev, nii
jalutasime mööda linna ringi, käisime ja nautisime linnavaateid populaarses Victoria
vaatekohas, mis asub mäe otsas, ning tagasi alla linna jõudes ka kohalikus
liivarannas Oriental Bay’s ning Uus-Meremaa muuseumis </span><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: calibri;">Te Papa</span></i><span style="font-family: calibri;">. Linn õnneks väga suur ei olnud. Täna hommikul, ehk
neljapäeval 9.veebruaril võtsime uue rendiauto Omega nimelisest firmast. Sel
korral anti veel pisem masin, Toyota Vitz margiks. Sõitsime mitu tundi mööda
veiniistanduste piirkonda Martinborough’t ning seejärel mööda Manawatu kõrvalist
maanteed Ohakunesse. Homme on meil plaanis päevane matk Tongariros. Nüüd aga
kiire ülevaade möödunust. </span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: calibri;"> </span></span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqFplxvcCUOEWqltYUUTJeR9f5wrUHQGyvQs74SduaJ0K7MkdxndkCWXVSk7tPhtYv37Vejzag3BjH-iQD8yFmLQ7Mvm6N-4u8aeUOTR5bJen0Kk0ie8EHXz9h9jTusE1KUGEfCfhchenT/s1600/ilmjama.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="112" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqFplxvcCUOEWqltYUUTJeR9f5wrUHQGyvQs74SduaJ0K7MkdxndkCWXVSk7tPhtYv37Vejzag3BjH-iQD8yFmLQ7Mvm6N-4u8aeUOTR5bJen0Kk0ie8EHXz9h9jTusE1KUGEfCfhchenT/s200/ilmjama.JPG" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">31. jaanuaril sõitsime paduvihmas ja hullus tuules Wanakast lõunaaare läänekaldale. Hea oli, et läbi mäeahelike looklevat teed pidi tulema
saime, sest nagu järgmisel päeval kuulda võis, olevat öö jooksul puid tee peale
kukkunud ning mudalaviinegi tulnud, niiet mõni aeg oli too tee üldse läbimatu.
Meie jõudsime aga Fox Glacier’i külla ilusti kohale. Veetsime varajase
õhtupooliku hostelis, traditsiooniliselt ikka ise kokates, sest väljas söömine
siin odav lõbu just pole. Järgmiseks hommikuks oli meil bronnitud liustikumatk.
</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: calibri;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhibcF21wwl7yf2cOY4cTVVscVctbfg6tUQ81RArQdy0mv5_TyD4MHXIjX6HHUdUpizhIFIxESOkTMtbAct-x-2764h2h9jHXUO65rb_qSTyGfWj0ShtWEoeHbz7uTMn_s0btJoV4v7Oe0_/s1600/helikopter.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="137" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhibcF21wwl7yf2cOY4cTVVscVctbfg6tUQ81RArQdy0mv5_TyD4MHXIjX6HHUdUpizhIFIxESOkTMtbAct-x-2764h2h9jHXUO65rb_qSTyGfWj0ShtWEoeHbz7uTMn_s0btJoV4v7Oe0_/s200/helikopter.JPG" width="200" /></a></span></div>
<span style="font-family: calibri;"><div style="text-align: justify;">
Juba hommikul ärgates tervitas meid mõnus udune ilm. Panime end siiski valmis
ning läksime matku korraldava firma kontorisse, et ehk ikka veab, sest ilm pidi
sealkandis väga kiiresti muutuma. Vahepeal isegi selgitas veidi ning meile anti
käsk rivistuda ja järjekorda võtta ning jaotati isegi joped ja veekindlad
püksid laiali. Panime end riidesse ning siis koos 30 hiinlasega saadeti bussi
ja helikopteriplatsile. Seal jagati kõigile villased sokid ning õigele suurusele
vastavad saapad laiali. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgutV8Eyu7tW3EnRWdE2D_Ze-hbe2Bp1YUhblaCSCSniz0pSf2acmYTBNbuesbQJzq9l5ulZOuuBSsrIgSanUcMz0Y_azeOvJWh94GWQ7vgAoC1kHxvBKwkBPKHwHpnFBNFC-dvY5kag2TH/s1600/toriseja.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="112" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgutV8Eyu7tW3EnRWdE2D_Ze-hbe2Bp1YUhblaCSCSniz0pSf2acmYTBNbuesbQJzq9l5ulZOuuBSsrIgSanUcMz0Y_azeOvJWh94GWQ7vgAoC1kHxvBKwkBPKHwHpnFBNFC-dvY5kag2TH/s200/toriseja.jpg" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Näidati turvavideot ning loeti sõnad peale. Giidid oli valmis
ning siis mauhti tuli pilv peale. Mägi kinni kaetud, piloodid panid käed risti
ning vangutasid pead, ei mingit õhulendu. Õige kah, ega ei tasu riskida, eks ole
ju seal lähedal juhtunud alles eelmisel aastal helikopteriõnnetus, kus turistid
hukkusid. Enne muidugi tehti meile selgeks ka nö <i>refund policy, </i>et kui miskipärast peaks tuur ära jääma siis mismoodi see kompenseeritakse.</div>
</span><span style="font-family: calibri;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_z6hcRdAinLOK-wsM9yGac1TcAojBf0GsDsP2UIK4-VUqwbozCq6tYFZvGPHXaDKbMnKKwjwVrZGGirTCUkLubmf2UvnwksDR4wqq6ZjnSUAVmDAqzjgRTTrREOLva4P2bf0yi0_gUxwT/s1600/kadrihelihike.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="142" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_z6hcRdAinLOK-wsM9yGac1TcAojBf0GsDsP2UIK4-VUqwbozCq6tYFZvGPHXaDKbMnKKwjwVrZGGirTCUkLubmf2UvnwksDR4wqq6ZjnSUAVmDAqzjgRTTrREOLva4P2bf0yi0_gUxwT/s200/kadrihelihike.JPG" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Jutt siis selline, et kui helikopter üldse õhku ei tõuse siis saab
100% raha tagasi, kui kopter on õhus aga liutikule maanduda ei saa ning
oled kasvõi 5min lennanud, siis tagastatakse 50%, kui aga saad liustikule ja ilm peaks kiiresti halvenema ning tuur kestab alla tunni, siis antakse 30% tagasi. Kui pea tunni jääl, missiis et tuuri kirjelduse järgi aeg jääl on 3h, siis raha tagasi ei saa.</div>
</span><span style="font-family: calibri;"><div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirRJjYd6yptvbKGdwuhKnLh6F6bukmLCQcE7Je8cxkaT7E4AC1ql9YIdUXCY3SqrUObq8gkledUrQa-38eeyibRUDujkGrr932jH3RJo0pMMVXqYI7CtJxQ1xCUZsYuRGw7APR9fUaObzO/s1600/helihike.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirRJjYd6yptvbKGdwuhKnLh6F6bukmLCQcE7Je8cxkaT7E4AC1ql9YIdUXCY3SqrUObq8gkledUrQa-38eeyibRUDujkGrr932jH3RJo0pMMVXqYI7CtJxQ1xCUZsYuRGw7APR9fUaObzO/s200/helihike.JPG" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Üks
giid mainis ka veel, et ta on kolm korda pidanud koos turistidega liustikule
ööseks jääma, sest ilmastikuolud muutusid niivõrd kiiresti, et helikopteriga ei
olnud võimalik järgi tulla. Seal üleval liustikul on neil väike baas, mis
mahutavat ligi 100 inimest, ja kus on olemas telgid-magamiskotid ning isegi söögivarud.<b></b> </div>
</span><div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgtMlrSboRVErGSs7HFBgClenkF50vSu87qV9fSORkAhXTIgAlC0Aj2SxqsCsO3OVralag2M8VJr5DoWPxIgIhdjrd7cQw6eHfhXYJUllsCpd7oIzCzSiPNl9NI564fLzCIWlDkfCnAvvOQ/s1600/franz.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="177" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgtMlrSboRVErGSs7HFBgClenkF50vSu87qV9fSORkAhXTIgAlC0Aj2SxqsCsO3OVralag2M8VJr5DoWPxIgIhdjrd7cQw6eHfhXYJUllsCpd7oIzCzSiPNl9NI564fLzCIWlDkfCnAvvOQ/s200/franz.JPG" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Meil aga jah jäi tuur ära, raha tagasi ei küsitud vaid
õnneks mahutati hoopis järgmise päeva esimesele </span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: calibri;"> </span></span><span style="font-family: calibri;">hommikusele tuurile, lootuses et ehk ilm
paraneb. Egas siis muud, sõitsime veidi autoga ringi, käisime Matheson’i järve
ääres, sõime kohvikus suppi ning seejärel suundusime Franz Jospeh’i külla ja
vaatasime ka tolle liustiku ära. Ilm seal orus oli aga täielik kontrast 20km kaugusele jäävast Fox Glacier külast. Liustik
ime hästi näha, taevas </span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: calibri;"> </span></span><span style="font-family: calibri;">pilvitu ning
helikopterid vurasid peakohal </span><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: calibri;">non-stop</span></i><span style="font-family: calibri;">
ringi.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiGP_uQ4b4a3YK7IJVS-xKlkLH07ytDZmne5htpbLfuy_ffetveH-2hbhkR5mwc7TkAzu76zZ4WucnoLvDIFL8d80HyIx_brqWAHEEx6URyci0YlnetEaMyNYndkUMW0DeL7avLKJydHzn9/s1600/triinheli.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="118" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiGP_uQ4b4a3YK7IJVS-xKlkLH07ytDZmne5htpbLfuy_ffetveH-2hbhkR5mwc7TkAzu76zZ4WucnoLvDIFL8d80HyIx_brqWAHEEx6URyci0YlnetEaMyNYndkUMW0DeL7avLKJydHzn9/s200/triinheli.jpg" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Järgmisel hommikul olimegi siis kell 6.40 ilusti kontoris platsis.
Ilm oli küll natuke sombune, aga õnneks pilved kõrgel ning helikopterilendu need
ei takistanud ja sel korral saime matka täispikkuses ära teha. Helikopterisõit
oli muidugi vägev, eriti maandumine liustikule. Esialgu ei tundunud see liustikumatk
miskit erilist, selline suvaline naelikutega jääl tatsamine, aga kui juba
ilusate sinakate koobaste ning lõhede vahele sai siis oli põnev küll, järgmine
kord muidugi võtaks ette ja teeks tolle ekstreemsema tuuri, mis kestab terve
päeva ning mille jooksul saab ka kirka ja köitega mässata. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihDGFYasARRiZ6bdQ196PO4jEmodZ2-o9cgp42HNFlFwJZauN1L90jEUXxtC9HW_R57huFQkAINjOyebvuyYnVH59rPoG1Bqk2BSJX278Pod89WXhSsMJltifcYyIQOOoVqx47UoSoRebv/s1600/hokitika.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="126" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihDGFYasARRiZ6bdQ196PO4jEmodZ2-o9cgp42HNFlFwJZauN1L90jEUXxtC9HW_R57huFQkAINjOyebvuyYnVH59rPoG1Bqk2BSJX278Pod89WXhSsMJltifcYyIQOOoVqx47UoSoRebv/s200/hokitika.JPG" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Peale tuuri sõitsime. Vist oma paarsada kilomeetrit
põhjapoole. Jõudsime õhtuks Hokitikasse, kus on selline rannale uhutud puidust skulptuuride
park tehtud. Oli täitsa huvitavaid kompositsioone. Ja järgmisel päeval sõitsime
veel. Peatusime Punakaiki Pannkoogi kaljude juures, no vähemalt nii neid siin
kutsutakse. </span><span style="font-family: calibri;">Küngaste formatsiooni pärast. Isegi geoloogid polevat pidanud
teadma, et mis põhjusel need kaljud siis ikka sellise ehitusega on. Täitsa
huvitav.</span></div>
<span style="font-family: calibri;"><div class="separator" style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjK-v3AWjGwqT4sX94fbuJtSn-K2M-bKtkAZpby30fJjT70GaK1tghk5BTxa9Z_xPTIP23f2uVl74LM0SnYxEsdJFwJ0HBXD6uI6iJaMASx5lvIzJ_8wBga_nBeTC6QPEYzbYFan4RI8cVp/s1600/pannkook.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjK-v3AWjGwqT4sX94fbuJtSn-K2M-bKtkAZpby30fJjT70GaK1tghk5BTxa9Z_xPTIP23f2uVl74LM0SnYxEsdJFwJ0HBXD6uI6iJaMASx5lvIzJ_8wBga_nBeTC6QPEYzbYFan4RI8cVp/s200/pannkook.jpg" width="125" /></a></div>
</span><div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;"> Ja nagu nimigi ütleb, siis oleks patt sellises kohas mitte pannkooke
süüa. Mõeldud-tehtud. Sai korralikult peekoni ja banaaniga magusaid kooke näost
sisse aetud, pärast pika autosõidu ajal oli ikka jube kehva olla. Õhtuks
jõudsimegi põhjakaldal olevasse Nelsoni linna. Kiire poekülastus, take-away Tai
söögikohast ning siis randa päikeseloojangut vaatama, selle magasime aga natuke
maha, sest olime harjunud lõunapoolse ajaga, siin üleval aga läheb juba veits
varem pimedamaks. Õnneks aga olid seal üleval Abel Tasman’i rahvuspargis ilmad
head. Lõpuks ka korraks ikka lühikese püksi ilm. Järgmisel päeval käisime siis
lõunasaare loodeosas. Peatusime ühes hipiliku olekuga väikelinnas Takakas,
ostsime värskeid virsikuid ning siis väike jalutuskäik tuulisel ja
liivatormisel Warakaiki rannal.</span></div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCOIW43NDEuH_TinyqNqXBTCKEYzBp2kf9JHahOTu0dDxK1dbnV9MR9MjBPhv9nz8vpDkFfBnqWtzqmqF8EHKp9VsX3jxx4L3GwAQF962nhfrsvNwdV_u2N8gktl1aKP9lMcKeQ3xk9ADV/s1600/waki.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="112" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCOIW43NDEuH_TinyqNqXBTCKEYzBp2kf9JHahOTu0dDxK1dbnV9MR9MjBPhv9nz8vpDkFfBnqWtzqmqF8EHKp9VsX3jxx4L3GwAQF962nhfrsvNwdV_u2N8gktl1aKP9lMcKeQ3xk9ADV/s200/waki.jpg" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Järgnevad ööd peatusime meile juba tuntud YHA-ketti kuuluvas
hostelis, kus meile miskipärast taheti trahvi teha, et me 15 min peale kaheksat
õhtul kohale jõudsime, sest neil ju retseptsiooni sulgemise aeg. No ega me sellest
paraku midagi teadnud, ja see kurvilistel mägiteedel sõit võtab ju ka oma aja. Õnneks
oligi tegemist ainult hoiatusega.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggsgmFEvUjuiNM1O6ZLKUmrsfB8cp3zA3HgV5cOJcBnfQ4gpfv6JOZkQAHCP_66b0X1w1PH0HBZiW7YIPFNHEX-T7LGgVcI8MnABrk2fKOYaVU9b0RfnWxboJA4g1_YdrL5gnx72ZMwsYP/s1600/kayakrannas.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="97" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggsgmFEvUjuiNM1O6ZLKUmrsfB8cp3zA3HgV5cOJcBnfQ4gpfv6JOZkQAHCP_66b0X1w1PH0HBZiW7YIPFNHEX-T7LGgVcI8MnABrk2fKOYaVU9b0RfnWxboJA4g1_YdrL5gnx72ZMwsYP/s200/kayakrannas.JPG" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Pühapäeval 5.veebruaril tegime siis oodatud </span><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: calibri;">kayak’i</span></i><span style="font-family: calibri;">-tuuri Abel Tasman’i
rahvuspargis. Täitsa mõnus oli. Sel korral olid meil ka korralikud kahesed
süstad kah. Kadri muidu tahtis kohe taha istuda. Pärast tuli muidugi välja, et
too tagumine inimene peab kogu töö tegema- nimelt peale aerutamise ka veel
pedaalidega juhtima ning eesistuja teha on ainult kamandada ja kurta kui
kehvasti ja valesti kõik on. Aerutamist oli omajagu, sõitsime vist kokku pea 20
kilomeetrit, õnneks oli tuul tagant ning lainedki andsid hoogu ja lõunapaus
oli ka mõnusas rannasopis. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgDX2vtElIS7aT83opgFQF9_M4K05ELVwcuGS677dT2lgggp-UY_mk72GlxC79tOBJ6IEIPVDFr5mJoxUx67qx7Q5uLb6n8Kqwvb3EPJRfeHjJ1bylGprd81qErlbU3DuoiCrWS-5W84eTV/s1600/rabbit.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="112" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgDX2vtElIS7aT83opgFQF9_M4K05ELVwcuGS677dT2lgggp-UY_mk72GlxC79tOBJ6IEIPVDFr5mJoxUx67qx7Q5uLb6n8Kqwvb3EPJRfeHjJ1bylGprd81qErlbU3DuoiCrWS-5W84eTV/s200/rabbit.jpg" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Oma viimase täispika päeva lõunasaarel veetsime Marlborough
Sounds’is ringi sõites, sõime värskete marjadega tehtud jäätist ning käisime
Rabbit’i saarel, kus oli ilus hullult pikk ja lai rannariba ning õhtuks jõudsime
sadamalinna Pictonisse, kus 7ndal veebruaril sõitsime Bluebridge’i praamiga
pealinna Wellingtoni. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgShKcrZZBMZpjJVC2Ijgc91JLwFn48JRCc8TwdxdfnMD8JqJvPLUtFHnjPl92LuV3kPCmavf-qfRR7NcD115Q2Hh_4E6-F4fJ6HadKkxItB2BS8uSGQvzR0ldJ_mBcxTPp-hEQeBYBI3FK/s1600/yaris.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="136" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgShKcrZZBMZpjJVC2Ijgc91JLwFn48JRCc8TwdxdfnMD8JqJvPLUtFHnjPl92LuV3kPCmavf-qfRR7NcD115Q2Hh_4E6-F4fJ6HadKkxItB2BS8uSGQvzR0ldJ_mBcxTPp-hEQeBYBI3FK/s200/yaris.JPG" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: calibri;">Niipalju ka veel, et lõunasaarel sõidutas meid meie ustav
ning veidi väsinud Toyota Yaris 3755 kilomeetrit. Ise ka aru ei saa, et kus
kohast ja millal selline hull number tuli. </span><span style="font-family: calibri;">Aga jah, homme saab siis lõpuks ka ühe pika matka teha.
Jalad juba ette valutavad...</span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<b></b><i></i><u></u><sub></sub><sup></sup><strike></strike></div>
PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-38705889314551606842017-02-02T12:31:00.000+02:002017-02-02T12:31:52.622+02:00Las kallab...<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgiLLYFb97JAWdnWPy_GOM9Ro0cwEISimwWj154RQM_BTuP0n7Lu2-u-cf-lOG9JH2OHH6nkm27P3nlSyCLoWFjGvef2yiKAIPx6JWS9L-iLt8hcmqRl2iIr5BSkXkQMdy27FiU3ea0FHMy/s1600/kadri+key+summit.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgiLLYFb97JAWdnWPy_GOM9Ro0cwEISimwWj154RQM_BTuP0n7Lu2-u-cf-lOG9JH2OHH6nkm27P3nlSyCLoWFjGvef2yiKAIPx6JWS9L-iLt8hcmqRl2iIr5BSkXkQMdy27FiU3ea0FHMy/s200/kadri+key+summit.JPG" width="142" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: "calibri";">Uus-Meremaa on meid tervitanud erakordselt sita suusailmaga.
Isegi kohalikud paluvad kehva ilma pärast vabandust ja ütlevad, et nad ei
mäleta isegi, millal viimati nii märg ja kõle suvi oli. Tore teada, et siis
just hea ja sooja ilma ootuses praegusele aastaajale oma reisi planeerisime.
Aga pole kehva ilma, on vaid sitt varustus.</span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";">
</span></span><span style="font-family: "calibri";">Aga ei tasu pikalt ilma üle nuriseda ning tuleb võtta sellest teiselpool
maakera asuva riigi külastamisest maksimum. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJObh6lsF7AZJ1EZB8WngHY7hnVfSKKllqplgjS369QsTJ3Ox_TluXEQGRA9x-FSeK1-1Bg_uPKn4co7Gqylx36NXw7tI3L2k_5hpKGK7kfoekNvOW52rQkUCfXzuCrD0e80ySfzI_RTqL/s1600/KadriMtCookLumi.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="150" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJObh6lsF7AZJ1EZB8WngHY7hnVfSKKllqplgjS369QsTJ3Ox_TluXEQGRA9x-FSeK1-1Bg_uPKn4co7Gqylx36NXw7tI3L2k_5hpKGK7kfoekNvOW52rQkUCfXzuCrD0e80ySfzI_RTqL/s200/KadriMtCookLumi.jpg" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: "calibri";">Niisiis, 20nda jaanuari varahommikul lendasime Melbourne’ist</span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span><span style="font-family: "calibri";">Virgin Australia lennufirmaga Christchurchi.
Lend oli napp 3 tundi ja Uus-Meremaa passikontroll palju sõbralikum kui
Austraalia oma, see-eest uuris toll kotid ikka üle, sest Kadri oma ausast
meelest soovis oma Austraalias ostetud </span><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: "calibri";">chia</span></i><span style="font-family: "calibri";">
seemned ära deklareerida. Meid suunati seetõttu kohe teise vahesse, saadeti
kotid lindile, valgustati läbi ning siis üks tädi kummikinnaste ja taskulambiga
uuris ja puuris seda </span><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: "calibri";">chia</span></i><span style="font-family: "calibri";"> seemnete
pakki ja andis tagasi. Ei tundunud vast nii ohtlikud, et nendega sisse poleks
lubatud, aga enne kui muidugi täitsa vabasse alasse sisse saime, saadeti üks
koer ka meid veel nuuskima. Täis kontroll ikka. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZraWo2_tuziuVF8kwO-cbKHD2F2EgPR5hXaDGUXWEvMHUE5KdsNXo8Xy3W71o7Z1cPoEfMkFWaAJhUUnT5SjPVPHQZ3OBTOSVoEOdTHiGCZuF2qau5Ng7fvmJmmlJxIUsHlMNfzDrXUR0/s1600/cook+ja+tee.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZraWo2_tuziuVF8kwO-cbKHD2F2EgPR5hXaDGUXWEvMHUE5KdsNXo8Xy3W71o7Z1cPoEfMkFWaAJhUUnT5SjPVPHQZ3OBTOSVoEOdTHiGCZuF2qau5Ng7fvmJmmlJxIUsHlMNfzDrXUR0/s200/cook+ja+tee.JPG" width="186" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: "calibri";">Christchurch’i lennujaam oli mõnus pisike- mitmed
autorendifirmad, kohalikud telefoni SIM-kaardi pakkujad ning turismiinfo
igasuguste ilusate värviliste raamatutega. Meie võtsime rendiauto lõuna saarel
kaheksateistkümneks päevaks Apex Car Rental nimelise firmaga. Meile anti üks
120 000km läbisõiduga Toyota Yarise köks. Otseloomulikult ei läinud meil
kõik nii ludinalt kui lootsime, sest selgus, et Triinu juhiloale on ikkagi tõlget
vaja, mis-siis et igal pool mujal maailmas on Euroopa Liidu formaat toiminud
igasuguste probleemideta.</span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span><span style="font-family: "calibri";">Põhjuseks see,
et Uus-Meremaal on autorent väga popp, kuid mitte just kõik muumaalased pidavat
aru saama, et liiklus toimub siin riigis vasakul pool, sestap on nii mõnigi Hiina
uusrikkur oma uhkes valges maasturis end mõnikord valelt poolt teed leidnud. </span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi39f1YBzPw42W2GWW4L43_Qd4M-gRoIR5zaAn4gfOGOCsNxpzDH6cKHdicfX288usCUE_BYbaYFKn91Cw0qvzsyfvmWPPWIS84HmmWYdzBIbaGFAoDkIenp4FGYTgNkWLRIkOKDYD9eKaU/s1600/kadriStJihns.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="150" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi39f1YBzPw42W2GWW4L43_Qd4M-gRoIR5zaAn4gfOGOCsNxpzDH6cKHdicfX288usCUE_BYbaYFKn91Cw0qvzsyfvmWPPWIS84HmmWYdzBIbaGFAoDkIenp4FGYTgNkWLRIkOKDYD9eKaU/s200/kadriStJihns.jpg" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: "calibri";">Christchurch’i me ei külastanud, sest mitmed inimesed on
maininud, et pole erilist mõtet selles maavärina poolt räsitud linnas aega
viita, nii võtsime suuna hoopis Tekapo järve äärde. Teel sinna tegime juba mõned
peatused, käisime toidupoes ning nautisime esimesi vaateid mägedele. Meie
hostel Tekapos oli väga mõnus koht, kus end pikast sõidupäevast välja puhata.</span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "calibri";"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAeyiHD_8T4LnLOq5tzCIDTImmSlYml3vAI4zhk_1WxwQodtLi0e7PhlsRLrnHOO7M1s_3-jVChyKzkVCDw3lEKTNPkhyphenhyphenyHK4GXCTEyk6ogJzYeILsv-aSCzyh0lD8V_xdUVeDj7KANgzB/s1600/KadriRippsild.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAeyiHD_8T4LnLOq5tzCIDTImmSlYml3vAI4zhk_1WxwQodtLi0e7PhlsRLrnHOO7M1s_3-jVChyKzkVCDw3lEKTNPkhyphenhyphenyHK4GXCTEyk6ogJzYeILsv-aSCzyh0lD8V_xdUVeDj7KANgzB/s200/KadriRippsild.jpg" width="150" /></a></span></div>
<span style="font-family: "calibri";">
Järgmisel hommikul alustasime kohe ühe 3-tunnise kõnnakuga Mt Johns’i tippu.
Esimene mõnus matk ning kenad vaated, peale seda sõitsime aga Mt Cook’i külla,
kus peatusime kaks päeva. Kahjuks ilmaga meil seal aga ei vedanud, sadas ja oli
udune ning isegi lumi tuli hommikuks maha. Seega jäi meil kahjuks ära plaanitud
Mueller Hut’i matk.</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhSiP9RpRXvCdaA-CxwzhFMl8PDms_jLHdsIzHz9bLb8aPXG6wCzrNt6MspdAriLqdH2vNQVV8AFYIo3ilASksDDX6UzUAdz27SjJtc5dnNxDqkaHrxnkSwv2TmY2bU8mI6GzXpqH8iBpp2/s1600/k+ja+t+cook.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="161" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhSiP9RpRXvCdaA-CxwzhFMl8PDms_jLHdsIzHz9bLb8aPXG6wCzrNt6MspdAriLqdH2vNQVV8AFYIo3ilASksDDX6UzUAdz27SjJtc5dnNxDqkaHrxnkSwv2TmY2bU8mI6GzXpqH8iBpp2/s200/k+ja+t+cook.JPG" width="200" /></a><span style="font-family: "calibri";"></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "calibri";"> Tegime hoopis lühemaid kõnnakuid Tasman’i liustiku ja järve
läheduses, ning kõnnaku Kea Point’i, millest hea ilmaga oleks avanenud ilus
vaade Hooker Valley’le. Õnneks viimasel hommikul päike paistis ning taevas
polnud mitte ühtegi pilve. Saime ilusasti oma mõnusa 3-tunnise matka seal
populaares Hooker’i orus ära teha.</span><span style="font-family: "calibri";"><br /></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<span style="font-family: "calibri";"></span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<span style="font-family: "calibri";">
</span>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "calibri";"> </span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
<span style="font-family: "calibri";"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhjOJ4rujNoUaCQHw6wAIF5roTdAUh0B2u9y5jEf-s5a9tuPuhogU2yyGM6eAJKQqhci842NZ49ytOdhBfFUqrhFEA_p4kBPiXhYO8NThMBSCGmwCw-5RKbfvQAeKLuP0CKxt3q6dGerXcC/s1600/omaramaGoPro.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"></a></span></div>
<div>
<span style="font-family: "calibri";"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhjOJ4rujNoUaCQHw6wAIF5roTdAUh0B2u9y5jEf-s5a9tuPuhogU2yyGM6eAJKQqhci842NZ49ytOdhBfFUqrhFEA_p4kBPiXhYO8NThMBSCGmwCw-5RKbfvQAeKLuP0CKxt3q6dGerXcC/s1600/omaramaGoPro.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="150" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhjOJ4rujNoUaCQHw6wAIF5roTdAUh0B2u9y5jEf-s5a9tuPuhogU2yyGM6eAJKQqhci842NZ49ytOdhBfFUqrhFEA_p4kBPiXhYO8NThMBSCGmwCw-5RKbfvQAeKLuP0CKxt3q6dGerXcC/s200/omaramaGoPro.JPG" width="200" /></a></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "calibri";">Rada lookles mööda jõge ja kolm korda
ületasime ka rippsildu ning lõpuks jõudsime liustikujärve äärde, mille taustal Uus-Meremaa
kõrgeim tipp Mt Cook. Väga ilus ja populaarne matk, rahvast oli palju. Peale
seda kõnnakut sõitsime aga edasi, tegime peatuse ka Omarama savikaljude juures
ja õhtuks ookeani äärde. Öömaja meil bronnitud polnud, aga õnneks saime juba kella
kaheksa ajal Moeraki külas motelli. </span></div>
<span style="font-family: "calibri";"></span><br />
<div>
<span style="font-family: "calibri";"><br /></span></div>
<span style="font-family: "calibri";">
</span>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2baLgiCpwlqu2fKnKOtj6fEO5vhHSuyUacvMxC8Cz67ylpXf2UcvWUrVNo0MY19ZUI_bA_sCrJCf8gtudgkGt11wi9rrm3-674YsjSFrK2EthARpsMRyUOXyZGxlN5In2w1NkxUXvNzCY/s1600/triinboulders.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"></a></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2baLgiCpwlqu2fKnKOtj6fEO5vhHSuyUacvMxC8Cz67ylpXf2UcvWUrVNo0MY19ZUI_bA_sCrJCf8gtudgkGt11wi9rrm3-674YsjSFrK2EthARpsMRyUOXyZGxlN5In2w1NkxUXvNzCY/s1600/triinboulders.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="112" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2baLgiCpwlqu2fKnKOtj6fEO5vhHSuyUacvMxC8Cz67ylpXf2UcvWUrVNo0MY19ZUI_bA_sCrJCf8gtudgkGt11wi9rrm3-674YsjSFrK2EthARpsMRyUOXyZGxlN5In2w1NkxUXvNzCY/s200/triinboulders.jpg" width="200" /></a></div>
<span style="font-family: "calibri";">Järgmisel hommikul vaatasime Moeraki Boulders’id ära, need on
sellised vahvad ümarad kivitötsakad. Mõned olid tükkideks lagunenud, ning ühte,
millel auk sees, ronis Kadri pea ees sisse, niiet ainult jalad olid taeva
poole näha. Lähedal pilti teinud Hiina turistid said kõhutäie naerda, mine sa tea,
võib-olla tegid hiljem järgi. </span><br />
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgbF0-vKAiW249_wu-zse2W9gVKOfcjOsUNbeccmh3P-mKl4uBFRZz7OKy_UeJHCbMdvh62L4-1mnqa-r8tfW7QWQHNWPgk1xPxtWrB5cQWPMqMojxMILKvQ5cLuZKTRD8hAevCk2rlnxRJ/s1600/nuggetpoint.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="150" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgbF0-vKAiW249_wu-zse2W9gVKOfcjOsUNbeccmh3P-mKl4uBFRZz7OKy_UeJHCbMdvh62L4-1mnqa-r8tfW7QWQHNWPgk1xPxtWrB5cQWPMqMojxMILKvQ5cLuZKTRD8hAevCk2rlnxRJ/s200/nuggetpoint.jpg" width="200" /></a></div>
<span style="font-family: "calibri";">Siis sõitsime mööda ilusat rannikut muudkui lõuna poole,
käisime ka Otago poolsaarel, jalutasime rannikul ja karjamaade vahel, sõitsime
palju. Õhtuveerul käisime ka Nugget Point’i majaka juures ning enne pargi sulgemist
jooksime kiiresti ka Cathedral’i koobaste juurest läbi. Meil ju nagu ikka,
suured plaanid ja palju vaja läbi käia ja ära näha, nii ei jõudnud öömajale ka
enne kui kell kümme õhtul.</span><span style="font-family: "calibri";"><br /></span><br />
<span style="font-family: "calibri";"></span><span style="font-family: "calibri";"><br /></span>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXYAgqsjxXYgRIo5rdPqgJEE_GLS4u3R6CkFjJtE0ZGdQVmO66nZaZuQI7u39Sz65CeiZJcBt5NFu9n8s5P_1_QIlNGvRGM4FnjVMnxCjavtHz6YFxanzIuYyDBiz4ni4NkFzpCBI-QGnE/s1600/koobas.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXYAgqsjxXYgRIo5rdPqgJEE_GLS4u3R6CkFjJtE0ZGdQVmO66nZaZuQI7u39Sz65CeiZJcBt5NFu9n8s5P_1_QIlNGvRGM4FnjVMnxCjavtHz6YFxanzIuYyDBiz4ni4NkFzpCBI-QGnE/s200/koobas.jpg" width="112" /></a></div>
<span style="font-family: "calibri";">Peatusime Lazy Dolphin’i nimelises hostelis Curio
Bay’s. Hea oli see, et õhtul sinna jõudes oli uks lahti, retseptsioonis tahvli
peal olid nimed kirjas, et kes kus toas on, tunne end vabalt</span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span><span style="font-family: "calibri";">ning sea end õhtale. Hommikul tuli muidugi keegi
ikka vaatama ka, et kõik külalised kenasti oma ööbimise eest tasuks. Väga mõnus
süsteem.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi2mBp3M_gdFHDGiT1BGowfJ-_6fFNO4DPupOPAeVXGxXAfRIIQSj-QMb_FfEh88txP_XQPJPkw6lu_k3VIdQrsGREsoEcmykZAeiAGZosjULxGznvwCt4SILPz5najRfrdNddfNKdhVW3p/s1600/triinBluff.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi2mBp3M_gdFHDGiT1BGowfJ-_6fFNO4DPupOPAeVXGxXAfRIIQSj-QMb_FfEh88txP_XQPJPkw6lu_k3VIdQrsGREsoEcmykZAeiAGZosjULxGznvwCt4SILPz5najRfrdNddfNKdhVW3p/s200/triinBluff.jpg" width="131" /></a></div>
<span style="font-family: "calibri";">Uus päev algas aga padusaju ja orkaanilaadse tuulega.
Tegelikult oli terve päev väga imelik, kohati sadas, siis näitas päikest, siis
kimbutas tuul. Rannikul jalutades oli tunne, et tuul viib jalad alt. Isegi
autos istudes oli hull loksumine. Tugevat tuult trotsides käisime ära lõunasaare
lõunapoolseimates tippudes Slope Point’is ja Bluff’is. Õhtuks jõudsime Bob ja
Maxine Backpackers hostelisse Te Anaus, kus peatusime kolm ööd. Neljapäeval,
26ndal võtsime natuke rahulikumalt. Tegime vaid ühe 3-tunnise kõnnaku järveäärsel
metsarajal, Kepler Trek’i esimestel kilomeetritel ning külastasime Te Anau suveniiripoode
ning nautisime varast õhtut hostelis ühise filmivaatamisega hubases elutoas.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgxCjccom3PxPPliMsz4tpzyzGJFCUtv2ZlCPxMhe0rx-qDWOitMztaoAeZ3oXL2fK5TntD_H4twKn9Oh2g9S8j7Ts8zhELFzj8ihMwu2MwZqCD9SWzipqqijOjd6MNmDQKuF6KSEXn618q/s1600/milfordGoPro.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="150" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgxCjccom3PxPPliMsz4tpzyzGJFCUtv2ZlCPxMhe0rx-qDWOitMztaoAeZ3oXL2fK5TntD_H4twKn9Oh2g9S8j7Ts8zhELFzj8ihMwu2MwZqCD9SWzipqqijOjd6MNmDQKuF6KSEXn618q/s200/milfordGoPro.JPG" width="200" /></a></div>
<span style="font-family: "calibri";">Järgmine päev aga sõitsime Milford Sound’i, mida nimetatakse
ka kaheksandaks maailmaimeks. Tegime seal fjordil kahetunnise kruiisi Real
Journeys’e alusega. Kuna vihma sadas siis oli veejugasid mööda mäeseinu alla
tulemas palju. Paarile statsionaarsele kosele sõitis laev ka hästi lähedale
ning meil õnnestus täiesti läbimärjaks saada, sest uudishimust oli vaja ju ikka
laeva eesotsas passida niikaua kui kannatab. Sõit oli kena, tegemist ühe popima
turismiatraktsiooniga siin riigis.</span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "calibri";"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEipUr-0rJnTjlxrt6XFODqw0UJW6nGo5S7MmC-cG7n04IW5FDyHXlXz8wUKK9oIB_C5dwa-ofZEyQDDcmBZsEre6LJhXQogDckpCG5OL-oJ_ryrLO-efHB6TiALvI3PCmTYP25PQo-rLNZ_/s1600/keysummittrack.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="112" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEipUr-0rJnTjlxrt6XFODqw0UJW6nGo5S7MmC-cG7n04IW5FDyHXlXz8wUKK9oIB_C5dwa-ofZEyQDDcmBZsEre6LJhXQogDckpCG5OL-oJ_ryrLO-efHB6TiALvI3PCmTYP25PQo-rLNZ_/s200/keysummittrack.jpg" width="200" /></a></span></div>
<span style="font-family: "calibri";"> Kahjuks jälle ilm paranemise märke ei
näidanud ning väike matk Key Summit’i tippu tuli meil ette võtta mõnusas
udukotis. Mitte kui midagi polnud näha. Õnneks olid tipus ilusad plakatid
üleval, et võiks ette kujutada, mis seal udu taga paista võiks. Kõnnak ise oli
mõnus, mitte eriti raske. Sealt edasi sõitsime tagasi hostelisse. Teed on
kurvilised ning üles-alla, nii võtab sõit Milford Sounds’ist Te Anau’sse üle
kahe tunni. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLM4POv5YG6LvxyaFyVNDrBLBIppJrBwwMpMHHHrQLmJDR8ouB-jtDL83QpWKp4C1NptBU5EGN0VOnhuUg_0EijFJ8nuawcln0gIBIVAIxH_uRAWUFEz6Pdx-Net4f7xUWSeHQ9bPSZbQi/s1600/kadri+remark.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLM4POv5YG6LvxyaFyVNDrBLBIppJrBwwMpMHHHrQLmJDR8ouB-jtDL83QpWKp4C1NptBU5EGN0VOnhuUg_0EijFJ8nuawcln0gIBIVAIxH_uRAWUFEz6Pdx-Net4f7xUWSeHQ9bPSZbQi/s200/kadri+remark.JPG" width="200" /></a></div>
<span style="font-family: "calibri";">Laupäeva, 28.jaanuari hommikul tegime aga kiiresti minekut,
et võimalikult vara Queenstown’i jõuda. Enne veel aga sõitsime Remarkables’i
suusakeskusesse, saime seal veidi lumel kõndida ning nagu hullud esmast lund
nähes lolle pilte teha. Kuna ilm oli kena, siis põikasime ka lähedal asuvasse
Arrowtown’i, mis selline kena vanade puumajadega linnake. </span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "calibri";"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4CFklmfWxvuOReKDlnv2KaGxE_XbQiKTV5vPAplVYY13krLUAWO5bionXl-QGZESfyEUsr7PfhWilZEvdwJzI5681RWyl2D1q6Yf5DwUgW09_pc7hOobNJvMVP2eykpiz6_cJQo2SdbJr/s1600/arrowtown.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4CFklmfWxvuOReKDlnv2KaGxE_XbQiKTV5vPAplVYY13krLUAWO5bionXl-QGZESfyEUsr7PfhWilZEvdwJzI5681RWyl2D1q6Yf5DwUgW09_pc7hOobNJvMVP2eykpiz6_cJQo2SdbJr/s200/arrowtown.JPG" width="200" /></a></span></div>
<span style="font-family: "calibri";">Ja siis lõpuks suund
Queenstown’ile. Viskasime kotid hostelisse ning seejärel linnaga tutvuma. Kuna
seal asuvad iga nurga peal turismifirmad, kes sulle igasugu rohkem ja vähem
ekstreemseid tuure üritavad pähe määrida, siis ega meilgi muud üle jäänud kui
sukelduda sellesse adrenaliinimaailma. Bronnisime ka endale siis ühe õhulennu.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRemjAlcVDLN79ALmxcjKSAQ4pQrlaXot5bxJJ8xccV2FfpHCvkucaBELdHKKBZyYgQ8OFZ4klUBm5pEq0zhtVi4slpaUaqehB1wZtssoZl4LBgle9g-bW9jHgrExG4oxiutStC4Cv5egu/s1600/vaade.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRemjAlcVDLN79ALmxcjKSAQ4pQrlaXot5bxJJ8xccV2FfpHCvkucaBELdHKKBZyYgQ8OFZ4klUBm5pEq0zhtVi4slpaUaqehB1wZtssoZl4LBgle9g-bW9jHgrExG4oxiutStC4Cv5egu/s200/vaade.JPG" width="200" /></a></div>
<span style="font-family: "calibri";">Pühapäeval sõitsime mööda kena järveäärset teed Glenorchy
poole, tegime seal külakohvikus kiire </span><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: "calibri";">brunch</span></i><span style="font-family: "calibri";">’i
ning siis ühte Paradise-nimelist orgu avastama. Juttude järgi on seal filmitud
Sõrmusteisanda film, ei tea kaasa rääkida, pole ju näinud seda klassikat. Aga
seal on isegi vastavad 4-WD tuurid, mis sind siis filmivõtete paikadesse
viivad, annavad mingi keebi selga ja mõõga kätte ning turistid saavad kuskil
aasal ja metsatukas pilti teha.</span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span><span style="font-family: "calibri";">Kahjuks
me eriti kaugele ei jõudnud, sest üks jõgi sõi tee ära. </span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "calibri";"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEicUI1h4jEV3a5lVs5J-rgFuz1YGuKF6BzEqqg5NBklH-luNbDM_p8VPu6l0iWSI5raUzsrQf6Z3myUVFIffZ-Oxl52YpPArih7er5aveongMeFDAK9b16sh4-klF8jn6lBluPvCey1FO8i/s1600/burger.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="144" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEicUI1h4jEV3a5lVs5J-rgFuz1YGuKF6BzEqqg5NBklH-luNbDM_p8VPu6l0iWSI5raUzsrQf6Z3myUVFIffZ-Oxl52YpPArih7er5aveongMeFDAK9b16sh4-klF8jn6lBluPvCey1FO8i/s200/burger.jpg" width="200" /></a></span></div>
<span style="font-family: "calibri";">Egas muud kui tuldud
teed tagasi Queesntown’i. Õhtul käisime ka burksi söömas, juba omaette
turismi sihtkohaks muutunud Fergburger’is. Ootasime 15 minutit järjekorras, siis
esitasime tellimuse ning seejärel ootasime 35 minutit oma burgerit. Seal on
koguaeg selline elav järjekord, lihtsalt nii popp koht. Aga ei saa kurta, burks
oli väga maitsev.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjGz8WI_Q6WBmZA30nhO1ON6-98nK-OA9pMOWWO8MpO-flKOS-Myj_Ar0QDrOnUfftLMitoTc-laPYoztf9oEawEe9XGHk0qA6STBraDT81b2gseelTmbnrAjcNEnHP1sk9aNYG45xv6a9n/s1600/skylennuk.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="154" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjGz8WI_Q6WBmZA30nhO1ON6-98nK-OA9pMOWWO8MpO-flKOS-Myj_Ar0QDrOnUfftLMitoTc-laPYoztf9oEawEe9XGHk0qA6STBraDT81b2gseelTmbnrAjcNEnHP1sk9aNYG45xv6a9n/s200/skylennuk.jpg" width="200" /></a></div>
<span style="font-family: "calibri";">Esmaspäeval 30.jaanuril tegime suhteliselt varajase äratuse,
et tunniajase sõidu kaugusel asuvasse Wanaka linna jõuda. SkyDive Wanaka’s oli meil
aeg kella 11ks. Ootamist oli seal omajagu, sest üle pika aja oli hea ilm ning
asi toimis kui konveieril. Päeva jooksul hüppas täiesti töökorrast lennukist
alla 190 terve mõistuse (?)</span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span><span style="font-family: "calibri";">juures
olevat inimest. Kuna üks lennuk võtab korraga peale 7 hüppajat, siis oli
järjekord pikk. Selgus, et tegemist oli aasta kiireima päevaga. </span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "calibri";"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjkpOe0lq4ihvc_rJCLaad_FqswzdXV-EpLrnDKPjHPxuuGS9s0WXN3maDdIzy7MiNGAznycz5xy2iRyh1klpdUW6C3NUwho-e1wf-HjV9qoEciScy8RGX15qV37c6PGeFpb5GOgiR0O3zU/s1600/kadrisky.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="150" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjkpOe0lq4ihvc_rJCLaad_FqswzdXV-EpLrnDKPjHPxuuGS9s0WXN3maDdIzy7MiNGAznycz5xy2iRyh1klpdUW6C3NUwho-e1wf-HjV9qoEciScy8RGX15qV37c6PGeFpb5GOgiR0O3zU/s200/kadrisky.jpg" width="200" /></a></span></div>
<span style="font-family: "calibri";">Meie otsustasime
hüpata 4,5km kõrguselt vaba langemisega 60 sekundit. Töö oli kiire ja korralik.
Iga asja jaoks eraldi inimene. Näidati turvalisuse videot, seejärel anti oranž
kombekas selga, rakmed aeti peale ning siis müts pähe ja prillid ette. Isegi
hapnikumask anti. Igaks juhuks. Ja siis ronisime lennukisse. Tihedalt kahes
reas, külg-külje kõrval. Kõrgusevõtt toimus sel lennuaparaadil küll väga
kiiresti. N-ö </span><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: "calibri";">dropzone</span></i><span style="font-family: "calibri";">’i jõudes
tõmmati lennukilt luuk üles ja vups-vups hüppasime instruktorite külge
kinnitatult alla. Kõik käis nii kiiresti, et midagi ei jõudnud mõelda. Veidi
kõhe oli seal lennuki ääre peal istuda- all suur tühjus.</span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<span style="font-family: "calibri";">
</span>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "calibri";"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCd1WelY9jIejftTIIcjJdic07g6764dW_zvDH1J9w97sEsltfyCSRCy_arKAdFHbveLyCbL4NENHP27YhC5Zu4sdwSISO5Dk5k53ChjDAI4MUnwMRFHvbCKG_duLtHpQ07ZeErXxJ2Mq5/s1600/G0070102.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="150" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCd1WelY9jIejftTIIcjJdic07g6764dW_zvDH1J9w97sEsltfyCSRCy_arKAdFHbveLyCbL4NENHP27YhC5Zu4sdwSISO5Dk5k53ChjDAI4MUnwMRFHvbCKG_duLtHpQ07ZeErXxJ2Mq5/s200/G0070102.JPG" width="200" /></a></span></div>
<span style="font-family: "calibri";">
Aga siis tuli kätega
rakmeist kinni võtta ning pea taha ajada ja instruktori õlale kallutada.
Seejärel ei mingit hoiatust ja kiire instruktori kallutus ning nii olidki pea
ees, selja peal ja ei tea kuidas veel alla kukkumas. Ja see oli see kõige parem
osa. Kõrvad muidugi läksid lukku ning suu ja põsed laperdasid nii et ila
lendas. Aga millised vaated, ei jõudnud seda kõike sisse ammutada kui juba
avati langevari. See osa oli selline rippumine, niiet ripu ja naudi vaateid.
Maandumine oli ka sujuv. Väga äge kogemus. Kadri muidugi avas rahakoti suu ja
plekkis ka isikliku kaameramehe eest, et oleks pärast hea vaadata millise totra
ilmega see õhulend sooritatud sai.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhv7M2f0zKPjYUoO0n_yZ_1gpI2rg7dUa_A0s046Q1VuGmkOFtBXNdeMv89lymwMFAZGVegacD4g1Q0T7jWPGZUH4mFaK47t9-_JpThFywrjqvbGzoVkksvw5dUp-G09ngAoAWixJfY5U2a/s1600/lambad2.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhv7M2f0zKPjYUoO0n_yZ_1gpI2rg7dUa_A0s046Q1VuGmkOFtBXNdeMv89lymwMFAZGVegacD4g1Q0T7jWPGZUH4mFaK47t9-_JpThFywrjqvbGzoVkksvw5dUp-G09ngAoAWixJfY5U2a/s200/lambad2.JPG" width="200" /></a></div>
<span style="font-family: "calibri";">Kuna see </span><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: "calibri";">skydive</span></i><span style="font-family: "calibri";">
võttis meil nii palju aega, siis me enam ühele soovitud matkale ei jõudnudki,
poleks vist enne pimedat tagasi linna jõudnud. Otsustasime sõita hoopis ühe
lühema matka algusesse. Rob Roy liustiku kõnnak ise võttis meil 3,5 tundi
reibast kõndimist edasi-tagasi. Enamuse ajast metsas. Vaated olid enam-vähem. Oleks
</span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span><span style="font-family: "calibri";">me vaid teadnud, et see sõit sinna nii
kaua aega võtab, siis oleks võinud tolle teise matka tehagi. Tee oli kruusane
ja treppis, poole maa peal aeti lambaid ühest aedikust teise, nii tuli neid
passida, ja siis hakkasid need igasugused väikesed jõed taaskord tee peale
pressima. </span><br />
<span style="font-family: "calibri";"><br /></span>
<span style="font-family: "calibri";"></span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "calibri";"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjXpQeqYnAP3vNgc2DY9tgQtiIXRjOJ8iDKUUyGclNupzDKXINSBYuJrQ8UekV_uYOb1HwqrCUV7_dmphJUBD9FE4O3DUOnUHHNZPOpyZJ34Miy4Hi-h1dzUWl_ZoDVVoECYrT7Hft8_1n/s1600/robroytrack.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjXpQeqYnAP3vNgc2DY9tgQtiIXRjOJ8iDKUUyGclNupzDKXINSBYuJrQ8UekV_uYOb1HwqrCUV7_dmphJUBD9FE4O3DUOnUHHNZPOpyZJ34Miy4Hi-h1dzUWl_ZoDVVoECYrT7Hft8_1n/s200/robroytrack.JPG" width="112" /></a></span></div>
<span style="font-family: "calibri";">
</span><span style="font-family: "calibri";">Mõni oli täitsa läbitav, aga meil too auto istub ikka suht madalal,
nii tuli Kadril paar korda tonnaaži vähendamiseks hoopis jalgsi need suured
lombid läbida. Paaris sügavamas kohas käis aga ikkagi paar raksatust ja vesi
lendas kapotile kah. Õnneks saime kohale ja tagasi ka. Ainult et järgmisel
päeval paarist sügavamast august läbi sõites tegi krõõbsat- krõõbsat, tuli
välja, et saime auto kõhu alt mingi plastmassi ikka lahti. Aga kui muu ei aita,
siis teip ikka! Vähemalt ei laperda enam. Ja oleme ilusti läänekaldale jõudnud
ja sadanud on juba 12 tundi järjest...</span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<b></b><i></i><u></u><sub></sub><sup></sup><strike></strike><b></b></div>
PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-81657145234406793892017-01-21T12:35:00.000+02:002017-01-21T12:38:32.195+02:00Kuidas me tümmibussiga mööda kõrbe sõitsime<br />
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgYpl0tQYqF0hvJ_z-e56lV_3uCH549ODcFn7n46o1a0rtV8wi1KX6umkfDTuyQuabJlWfb4z33hmkX97l56H10ywSMXCV-H7T_z20gyM-IhEj8W0dpuPGPYV_TLkAgpsZ_sz5ZO_iLyEMy/s1600/grup.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="150" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgYpl0tQYqF0hvJ_z-e56lV_3uCH549ODcFn7n46o1a0rtV8wi1KX6umkfDTuyQuabJlWfb4z33hmkX97l56H10ywSMXCV-H7T_z20gyM-IhEj8W0dpuPGPYV_TLkAgpsZ_sz5ZO_iLyEMy/s200/grup.jpg" width="200" /></a><span style="font-family: "calibri";">Selleks korraks siis ongi orgunnitud tuur sellel reisil läbi
saanud. Järjekordselt sai kinnitust tõsisasi, et me pole suuremad</span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span><span style="font-family: "calibri";">grupireisi fännid. Ei meeldi meile suures
parves lennata </span><span style="font-family: "wingdings"; margin: 0px;"><span style="margin: 0px;">J</span></span><span style="font-family: "calibri";">
Muidugi ei saa öelda, et kõik nii hirmus oleks olnud, tegelikult oli kokkuvõttes
täitsa talutav. Lihtsalt meie jaoks oli </span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span><span style="font-family: "calibri";">liigset
kiirustamist ning teinekord mõttetut passimist omajagu palju, aga eks see tuleb
ka sellest, et kes mida oluliseks peab. Meile meeldiks rohkem ringi rassida ja koguaeg
midagi uut teha ja näha ning vahest harva vaid niisama lebotada. </span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"></span></span></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEin_Qvdm5DlHpJ37eYgKFAG6ojVdSJzncDWK5vp-6qPOMmLxtG9rTc7PCnkJNGN1j8aqn8ajJA-nyF-t3-q2j7Vm9_YDOvYJVclfvkiDedVSkKQsPbagKd1uiWN_0WIt9KpeOP7nFSyQ91_/s1600/pano.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="70" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEin_Qvdm5DlHpJ37eYgKFAG6ojVdSJzncDWK5vp-6qPOMmLxtG9rTc7PCnkJNGN1j8aqn8ajJA-nyF-t3-q2j7Vm9_YDOvYJVclfvkiDedVSkKQsPbagKd1uiWN_0WIt9KpeOP7nFSyQ91_/s320/pano.jpg" width="320" /></a><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"></span></span></div>
<span style="font-family: "calibri";">Seltskond oli reisil mitmekülgne. Oli noori
käed rüppes istuvaid saksa abituriente, vast ülikooli lõpetanud inglise
põllumehi ning vanemaid veidi kaagutavaid ja kamandavaid õpetajaid suurtest
inglise keelt kõnelevatest riikidest. </span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhrHAUOv5FtiJLNqjXiffJMUnFkY_Wd1XyIcwabQ1NPpYc-swD18p87TC8Aof6CZbiuLKurkPejj03ug_YThVCZP49mTLVJu4hghj65ku8jKt1xsznQ4YUyCPFkoeEcmtKFKkny0qOQeGoE/s1600/magavad.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="112" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhrHAUOv5FtiJLNqjXiffJMUnFkY_Wd1XyIcwabQ1NPpYc-swD18p87TC8Aof6CZbiuLKurkPejj03ug_YThVCZP49mTLVJu4hghj65ku8jKt1xsznQ4YUyCPFkoeEcmtKFKkny0qOQeGoE/s200/magavad.jpg" width="200" /></a><span style="font-family: "calibri";"></span></div>
<span style="font-family: "calibri";">Meie giid oli pesueht Austraalia
väikelinna farmiplika, ainult et rastapatsidega. Keeras hoolikalt bussirooli,
juhendas kokkamise vägesid ning</span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span><span style="font-family: "calibri";">mängis
pikkade sõitude ajal vahvalt diskorit, niiet kõlaritele anti hoolega valu ja
kohati tundus, et oleme mingisse noorte diskobussi sattunud. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjYrQePMlx1bEBpgPlpFob9cp26ZzQrxmjCRSH9pcV9fEYVVq6ddSmQVq0lZaap9BssKW6O633VRoFRnavTBCotUIUs1BFjDaisuOlxDnwdQk-mYgkzn0TnZ_Z8sk3Zr4HA8RAkKaGfKNkr/s1600/gilbo.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="112" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjYrQePMlx1bEBpgPlpFob9cp26ZzQrxmjCRSH9pcV9fEYVVq6ddSmQVq0lZaap9BssKW6O633VRoFRnavTBCotUIUs1BFjDaisuOlxDnwdQk-mYgkzn0TnZ_Z8sk3Zr4HA8RAkKaGfKNkr/s200/gilbo.jpg" width="200" /></a></div>
<span style="font-family: "calibri";">Nagu eelmises postituses sai mainitud, siis tegemist oli 13-päevase
tuuriga algusega Melbourne’ist. Enamjaolt olid meil kõik varased hommikud,
äratused kella 4-6 paiku, et jõuaks matkad ning olulisemad füüsilist pingutust
nõudvad ettevõtmised enne hullu palavust ära teha.</span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span><span style="font-family: "calibri";">Tuuri viimastel päevadel telkides olid ka kõik söögikorrad
hinnas, niiet teoorias oli kõigil vaja käed toidutegemise juures külge lüüa.
Sõime nii pastat kui tegime ka grilli, maitsesime känguruliha ka. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgxcyfgdsAxgWdgLRsze3fk9QkwMAra5Duo-ayTmb5Pcw7RKUQ7LlmCM4OCuZUjtStAyGTJ2oDzxrhP19tApbPAcY9gZQRvevuNh2qnOEOWCJbPIg-neH_4zC9Hf9vrm6l1BFhvhNIeQEOv/s1600/kadriOcenrd.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgxcyfgdsAxgWdgLRsze3fk9QkwMAra5Duo-ayTmb5Pcw7RKUQ7LlmCM4OCuZUjtStAyGTJ2oDzxrhP19tApbPAcY9gZQRvevuNh2qnOEOWCJbPIg-neH_4zC9Hf9vrm6l1BFhvhNIeQEOv/s200/kadriOcenrd.JPG" width="200" /></a></div>
<span style="font-family: "calibri";">Melbourne’ist sõitsime kohe Great Ocean Road’ile, mida</span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span><span style="font-family: "calibri";">mööda kruiisisime paarsada kilomeetrit,
tegime ohtralt fotopeatusi, vaatasime koaalasid, emusid ja kängurusid (suurtele
looduses nähtud känguruhordidele vaatamata saime ainukese pildi siiski alles
loomapargis, kus armas loomake poksikoti all lebotas) ning 12 Apostli juures võitlesime
hirmsate turistihordidega hea fotopositsiooni eest. </span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "calibri";"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4cbg_g1UKE6bTbfhN67nnkKXldGko8bGZ_hAlSM0k3tXA4KmeICJwiFD5Rn8_HeqRFYskS9ftSIw6WTPtz6hJ3K08sYevtpA_0taaumJjurLfHoCRx1HjKE2sWfbw2kqakNTm2b4ZGDW6/s1600/16237536_10157956137885276_2115399139_n%255B1%255D.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4cbg_g1UKE6bTbfhN67nnkKXldGko8bGZ_hAlSM0k3tXA4KmeICJwiFD5Rn8_HeqRFYskS9ftSIw6WTPtz6hJ3K08sYevtpA_0taaumJjurLfHoCRx1HjKE2sWfbw2kqakNTm2b4ZGDW6/s200/16237536_10157956137885276_2115399139_n%255B1%255D.jpg" width="143" /></a></span></div>
<span style="font-family: "calibri";">Väga ilus rannik ja ilmaga
meil ka vedas, tegelikult läkski meil järk-järgult ainult palavamaks. Adeleide’i
sattusimegi kuumalaine ajal, 43 kraadi tuli ikka ära, kuigi rekordiks sai ikka
William Creeki kandis talutud 45 kraadi. Jõhker. Selline tunne, et koguaeg istuks poolköetud saunas kus mitte kuskilt leevendust ei saa, isegi öösel mitte, eriti kui sulle juhtub selline tuba, kus konditsioneer keeldub töötamast. Sellisel juhul 35-kraadises toas magades erilist und küll ei tule. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjxgzJ4FNmj_8gagBa-nMFN-DLh9vXo5wtpDNhn-yboEJt8JUN_9NVSBhtCpJ0yA2zXhrQbHS7srf3OvCyE_3AZwz0Di0E5NbP-8FzieBj4VaGCH3qmuVOhbPTd0JaA1W9EbIccoRbogxw5/s1600/pincle+p%25C3%25A4ikse.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="124" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjxgzJ4FNmj_8gagBa-nMFN-DLh9vXo5wtpDNhn-yboEJt8JUN_9NVSBhtCpJ0yA2zXhrQbHS7srf3OvCyE_3AZwz0Di0E5NbP-8FzieBj4VaGCH3qmuVOhbPTd0JaA1W9EbIccoRbogxw5/s200/pincle+p%25C3%25A4ikse.JPG" width="200" /></a></div>
<span style="font-family: "calibri";">Selle reisi jooksul käisime ka paaris ilusas kohas lühematel
paaritunnistel matkadel. Esimeseks neist oli </span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span><span style="font-family: "calibri";">päiksestõusu vaatamine Grampians’i rahvuspargis,
paar päeva hiljem jalutasime palavas Flinders Ranges’is Wilpena Pound’is ja reisi
lõpu poole Outback’is olles Kings Canyon’i ja Kata Tjuta rahvuspargi matkad,
mis olid kindlasti reisi parimateks. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjCGXBu18ZqoiSGgJ6Add8i_jWCHmGS-3EkHnElMeGHSqFK-YEt7QEK5d9LP6Vshu7CRakwJJ614wzzpanodOeLYV-GyWwvgNt64Hs399-cup5Uavi0ChZwt4npaST3uzCTrg849s5KPpJH/s1600/vaadelennukist.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjCGXBu18ZqoiSGgJ6Add8i_jWCHmGS-3EkHnElMeGHSqFK-YEt7QEK5d9LP6Vshu7CRakwJJ614wzzpanodOeLYV-GyWwvgNt64Hs399-cup5Uavi0ChZwt4npaST3uzCTrg849s5KPpJH/s200/vaadelennukist.JPG" width="200" /></a></div>
<span style="font-family: "calibri";">Kilomeetreid läbisime korralikult, oli pikki sõidupäevi
mööda sirgeid teid läbi tühja maa. Peatusime nii William Creek’is, kus käisime
pisikese lennukiga ka Eyre järve kohal sõitmas, ning Coober Pedy’is, kus
ööbisime maa-aluses hostelis ning tutvusime opaalikaevandamisega. Viimased kolm
ööd olime aga telklaagris, magasime nn swag’is, ehk sellises paksus
magamiskotis tähistaeva all. Sääsed pinisesid kõrvus ning koguaeg oli tunne, et
kuskilt võsast tuleb mingi madu ja poeb magamiskotti. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5j2ULBctPuzyJO7W4jfcvmnPgBu8EZnUsZZLf76ltsGIstbXliVeML903eMGbsHTRpcsHU9dCmkrrigWhqgmRmroyFkLATq7G_r-D0ph-2y1_-XXCTsb8xuwJJ26xHc-Hg4DgHyVkzJS3/s1600/kost%25C3%25BC%25C3%25BCmikas.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="128" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5j2ULBctPuzyJO7W4jfcvmnPgBu8EZnUsZZLf76ltsGIstbXliVeML903eMGbsHTRpcsHU9dCmkrrigWhqgmRmroyFkLATq7G_r-D0ph-2y1_-XXCTsb8xuwJJ26xHc-Hg4DgHyVkzJS3/s200/kost%25C3%25BC%25C3%25BCmikas.JPG" width="200" /></a></div>
<span style="font-family: "calibri";">Tuuri jooksul </span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span><span style="font-family: "calibri";">sai
tehtud ka üks kahetunnine kõrvalepõige, kui meil tuli terve seltskonnaga
lähimasse linna haiglasse sõita, sest üks veidi haige ja tatine saksa plika
arvas, et hoolsa köhimse peale on tema oma roided murdnud. Haiglas muidugi
öeldi talle, et võta valuvaigistit ja reisi edasi. Tolle sama plika sõbranna on
aga habraste kätega, nimelt ühel õhtul söögivalmistamise aja porgandit hakkides
tuli töö pooleli jätta, sest käed surid rasket ööd tehes lihtsalt ära. Sellised toredad
noored meil siis reisil. Nalja peab ka ikka saama, kuis siis muidu. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhhXx7tEEHC6F5b1xU2C2ZxafUQuJ4xcPQbnitJiJ0QFMo4TSgXTm1D2qkzk-NEosKl31VcPu-SHb3gPa2dhJPZqSgTS0813aGKPd6TPb6UWgBf3hNoqPXZiUKQlYNFTQoIV5WBh50Omd3G/s1600/uluru.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhhXx7tEEHC6F5b1xU2C2ZxafUQuJ4xcPQbnitJiJ0QFMo4TSgXTm1D2qkzk-NEosKl31VcPu-SHb3gPa2dhJPZqSgTS0813aGKPd6TPb6UWgBf3hNoqPXZiUKQlYNFTQoIV5WBh50Omd3G/s200/uluru.JPG" width="200" /></a></div>
<span style="font-family: "calibri";">Otseloomulikult nägime ära ka Uluru, mis osade
reisikaaslaste arvates on lihtsalt üks suur punane kivi keset ei midagit.
Täitsa tore suur kivi muidugi. Outback seal Uluru kandis oli aga üpiski
roheline, nimelt on viimasel ajal seal kõvasti sadanud, nii olid puud-põõsad lehtes, jõed kohati ikka täitsa vett täis ning muru roheline. Ei olnud
üldsegi mitte mingit erilist kõrbe tunnet. Nii oli William Creek ja Beltana Station’i
ümbrus hoopis palavamad ning kuivemad. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgBigXQCKz75qMQro07ms4MgKmBmbitD-X7j-5-OvXVIqNUev9uB1oDNkmr2JL4DTCzR92Ex5Bw6mREBm819MmMkArf_7s4QGT-ILbx8PF9be-CVdJLCylr4NHWLQJAfzVV7QjUNBNVVROx/s1600/beltan.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgBigXQCKz75qMQro07ms4MgKmBmbitD-X7j-5-OvXVIqNUev9uB1oDNkmr2JL4DTCzR92Ex5Bw6mREBm819MmMkArf_7s4QGT-ILbx8PF9be-CVdJLCylr4NHWLQJAfzVV7QjUNBNVVROx/s200/beltan.JPG" width="200" /></a></div>
<span style="font-family: "calibri";">Nüüd kui see Austraalia Outback või kõrb nähtud ei pea küll
enam uuesti sinna palavasse kuiva tagasi minema. Vahemaad asustatud paikade
vahel on üüratult pikad, maapind tasane ning niikaugele kui silm ulatub on üks
suur tühi väli. Seega niisama aja kokkuhoiu mõttes võib sellist tuuri muidugi
teha, südasuvel muidugi ei pea kõrbesse pressima, sest palavus muutub kurnavaks,
kuigi jah, eks lõpuks harjub kõigega. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhXguaS2nfP7oXeasMkcVed4Q4grnPDmyevOrfoxIfS4qvV3hUtag3ee0LQzxF6V7jab-3eTwoXj8C_QD8aMV9KXQ0mQe7Ka6x9QRv9Nznju0nI7mBbqvnGxk_DXb5pAc5xtj17OwiPTaZJ/s1600/bonnie.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhXguaS2nfP7oXeasMkcVed4Q4grnPDmyevOrfoxIfS4qvV3hUtag3ee0LQzxF6V7jab-3eTwoXj8C_QD8aMV9KXQ0mQe7Ka6x9QRv9Nznju0nI7mBbqvnGxk_DXb5pAc5xtj17OwiPTaZJ/s200/bonnie.JPG" width="200" /></a></div>
<span style="font-family: "calibri";">Peale nn tuuri lõpupidu Alice Springs’is lendasime Adelaide’i
</span><span style="font-family: "calibri";">kaudu tagasi Melbourne’i, kuhu </span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span><span style="font-family: "calibri";">tuttav väliseestlane Anne autoga meile vastu
tuli. Sõitsime sealt edasi pea tunni kaugusele jäävasse Wandongi väikelinna,
kus kolm päeva tuttavate juures peatusime. Sealt käisime päeva-trippidel</span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span><span style="font-family: "calibri";">erinevates kenades kohtades- esimesel päeval
võtsime suuna Bonnie Doon järve äärde ning sõitsime ka kohalikku suusakeskusesse
Mount Buller’isse, mis nüüd suvel oli küll väga vaikne ning suusaliftid kõik
talveootuses. </span><br />
<span style="font-family: "calibri";"><br /></span>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "calibri";"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiaoT8VKQ1OnS1hV8wX-S1UTT1OLAk6kmZwRm8YyO836jUsdbX8Z0xc2irBKmbNwtK5c8oloLbB9elg0AH9gFELVG918lVTLgpiouOpahQdd2YUNO6V6b36RTaGYqQuTNNR-oCKtHFcNIRq/s1600/murrayriver.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="116" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiaoT8VKQ1OnS1hV8wX-S1UTT1OLAk6kmZwRm8YyO836jUsdbX8Z0xc2irBKmbNwtK5c8oloLbB9elg0AH9gFELVG918lVTLgpiouOpahQdd2YUNO6V6b36RTaGYqQuTNNR-oCKtHFcNIRq/s200/murrayriver.JPG" width="200" /></a></span></div>
<span style="font-family: "calibri";">Järgmisel päeval</span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span><span style="font-family: "calibri";">käisime
ka Echuca nimelises linnas, sõitsime vana aurulaevaga mööda Murray jõge ning
nautisime sooja suveilma.</span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span><span style="font-family: "calibri";">Viimasel
päeval käisime veel rongiga Melbourne’is, et Queen Victoria turult odavaid suveniire
leida ja õhtul vaatasime taaskord telekast tennist ning grillisime ja chillisime
Johni sõpradega. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgxk_tJRtN7Sq43UAHqhd4lbXwsC-0lDbGPglHC1VaL7Es8mcfhBkdnZWRiIbZ4evSyPb0Y0wnHrunjSfyuCgqd7rs198YIHfNaTuYZm9PoXxXd7XyDR0tYmfdhPV8wLRWBx7Xyaer4uo1R/s1600/p%25C3%25A4iksesloojang.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="132" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgxk_tJRtN7Sq43UAHqhd4lbXwsC-0lDbGPglHC1VaL7Es8mcfhBkdnZWRiIbZ4evSyPb0Y0wnHrunjSfyuCgqd7rs198YIHfNaTuYZm9PoXxXd7XyDR0tYmfdhPV8wLRWBx7Xyaer4uo1R/s200/p%25C3%25A4iksesloojang.JPG" width="200" /></a></div>
<span style="font-family: "calibri";">Nüüd oleme aga juba teist päeva Uus-Meremaa lõuna saarel
autoga ringi sõitmas.</span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span><span style="font-family: "calibri";">Ilm on vihmane
ning siin Mt Cook'i lähedal hetkel 11 kraadi sooja. Korralik üleminek
Austraalia palvuselt. Juba järgmises postituses pikemalt meie matkadest ning muust huvitavast siit kaugelt maalt!</span></div>
<div style="text-align: justify;">
<b></b><i></i><u></u><sub></sub><sup></sup><strike></strike></div>
PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-31607714482034777982017-01-04T12:45:00.001+02:002017-01-04T12:48:52.665+02:00Teeme otsa lahti...<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh0tDR4gCHCi7ZINmuO_Ve5UC3ZWmWzT3ETzNxUVPGo2JajiCN7cW7z2FDfQYpnjq6xpqelGAQDU-X2lpglrIBJ9aOhyphenhyphenaLVH82-z9tqonadJsXrDSQmLrMrCqnHLtaQ8BZ8EeyFMkaGoTl6/s1600/triinKajakas.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="120" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh0tDR4gCHCi7ZINmuO_Ve5UC3ZWmWzT3ETzNxUVPGo2JajiCN7cW7z2FDfQYpnjq6xpqelGAQDU-X2lpglrIBJ9aOhyphenhyphenaLVH82-z9tqonadJsXrDSQmLrMrCqnHLtaQ8BZ8EeyFMkaGoTl6/s200/triinKajakas.JPG" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "calibri";">PeipsiKajakad teevad seda jälle! </span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span><span style="font-family: "calibri";">Oli juba viimane aeg seljakott kapist välja
võtta, matkasaapad jalga panna ning päikeseprillid ninale seada. </span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span><span style="font-family: "calibri";">Seekordne reis on meil suhteliselt
tagasihoidlik (kõigest 3 kuud) ning vägagi organiseeritud ettevõtmine, niivõrd-kuivõrd. </span><span style="font-family: "calibri";">Tegelikult ei suutnud me taaskord jõulumeeleolus ning muidu
kodus puhkust nautides siia blogisse mingit sissejuhatavat teksti valmis
kirjutada, niiet nüüd juba reisi seitsmendal päeval teeme lõpuks kiire
ülevaate, mis toimumas ja mis juba juhtunud.</span><span style="font-family: "calibri";"><br /></span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; margin: 0px 0px 13px; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; margin: 0px 0px 13px; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKfK39zPv0bIQFIpmyCJw_ISYWJ3ECj4YSuRkqJShFbSBl9AS0pbduMDM_jVgU_YYMoHXV0x2Wx2NVrbT6QG6iFQMZKEimzF-AyF4vZQ-Zql1rLkO-RWgZmmUReY7MFsf6xVgDfNK1pbny/s1600/heathrow.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="112" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKfK39zPv0bIQFIpmyCJw_ISYWJ3ECj4YSuRkqJShFbSBl9AS0pbduMDM_jVgU_YYMoHXV0x2Wx2NVrbT6QG6iFQMZKEimzF-AyF4vZQ-Zql1rLkO-RWgZmmUReY7MFsf6xVgDfNK1pbny/s200/heathrow.JPG" width="200" /></a></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: "calibri";">Tänaseks oleme otsapidi maailma kuklapoolel, Austraalias.
Naudime siin kohalikku suve. Teekonda siia alustasime aga juba 28ndal
detsembril, kui Tallinn-Amsterdam-London liinil oma reisi esimese etapi
läbisime ja seda mitte ilma viperusteta. Juba Tallinnast väljudes hilines lend
kahe tunni võrra. Amsterdamis oli nimelt kõva udu ning lennugraafik seetõttu
paigast ära.</span></div>
<span style="font-family: "calibri";"></span><div class="separator" style="clear: both; margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: "calibri";"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyM-DjwiD8E9BEWX-cYm57zLggZEb2svhq2yZF4VvbBGzk-k18x48OreExn4M3jTvshDHfrx5MUOIhWBzJLiJApAH3agqbq-CatpcBAWEb0C1ucShKakmg9sN7NDQbJYBds0vmT3T_qRkk/s1600/allah.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"></a></span><br /></div>
<span style="font-family: "calibri";">
</span><span style="font-family: "calibri";"><div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyM-DjwiD8E9BEWX-cYm57zLggZEb2svhq2yZF4VvbBGzk-k18x48OreExn4M3jTvshDHfrx5MUOIhWBzJLiJApAH3agqbq-CatpcBAWEb0C1ucShKakmg9sN7NDQbJYBds0vmT3T_qRkk/s1600/allah.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="135" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyM-DjwiD8E9BEWX-cYm57zLggZEb2svhq2yZF4VvbBGzk-k18x48OreExn4M3jTvshDHfrx5MUOIhWBzJLiJApAH3agqbq-CatpcBAWEb0C1ucShKakmg9sN7NDQbJYBds0vmT3T_qRkk/s200/allah.JPG" width="200" /></a></div>
</span><span style="font-family: "calibri";"><div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyM-DjwiD8E9BEWX-cYm57zLggZEb2svhq2yZF4VvbBGzk-k18x48OreExn4M3jTvshDHfrx5MUOIhWBzJLiJApAH3agqbq-CatpcBAWEb0C1ucShKakmg9sN7NDQbJYBds0vmT3T_qRkk/s1600/allah.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><br /></a></div>
</span><br />
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: "calibri";">Sobivalt hilines ka meie jätkulend Londonisse, nii saime ise ja ka
pagas ilusti Amsterdamis lennukisse ning õhtuks kenasti Heathrow
lennujaama. 29ndal detsembril lendasime Royal Brunei
Airlines’ga Dubai ja Brunei kaudu Melbourne’i, kuhu jõudsime 31. detsembri
hommikul kell 6. </span></div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEit-KhDc4zArbcGcRhNQygKQ0iMLSS_9i4SOIznX7fv6CqcFxJbIelohe3K6sdzv1k0AwwY1JXcR20LYj02hvWYLMtOjC1aDHDwXRxv25jR5fJtW30W8eCyLT4rdrUr2RxRe4dK8r51A5q-/s1600/DSC_0007+%25282%2529.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="117" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEit-KhDc4zArbcGcRhNQygKQ0iMLSS_9i4SOIznX7fv6CqcFxJbIelohe3K6sdzv1k0AwwY1JXcR20LYj02hvWYLMtOjC1aDHDwXRxv25jR5fJtW30W8eCyLT4rdrUr2RxRe4dK8r51A5q-/s200/DSC_0007+%25282%2529.JPG" width="200" /></a></div>
<span style="font-family: "calibri";">Oleks siis, et meid oleks Austraalias kenasti avasüli vastu võetud, aga
oh ku</span><span style="font-family: "calibri";">s sa sellega, siin ikka vaadati passikontrollis vihaselt ja mornilt otsa.
Küsiti, et mis siin teete, kuhu lähete ja kelle juures olete, kes need
sugulased on keda siin külastate ja vaadates passi, küsis kas te üldse kodus ka
olete, nii palju templeid. Kohe üldse ei tahetud meiesuguseid hea meelega riiki lasta.
</span><br />
<span style="font-family: "calibri";"><br /></span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhx1vQHZGk9Iw679UAmpDy2S5vQFUfypnpygRIZBBiZC9OdU2KMdtMp7Vom5C_cCTtmdSoXoQmoyyA3qIwAIAgZqyUgexLsoeBhdv5YG4QQlKWdNd0drAkvDw3oG5kwi1-gFI8S7w1YWNOA/s1600/tylestik.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="112" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhx1vQHZGk9Iw679UAmpDy2S5vQFUfypnpygRIZBBiZC9OdU2KMdtMp7Vom5C_cCTtmdSoXoQmoyyA3qIwAIAgZqyUgexLsoeBhdv5YG4QQlKWdNd0drAkvDw3oG5kwi1-gFI8S7w1YWNOA/s200/tylestik.JPG" width="200" /></a></div>
<span style="font-family: "calibri";">Lennujaamast suundusime kohe linna ja oma ööbimiskohta South Yarra
linnaosas, kus me kohe aga check-in teha ei saanud, seega jätsime kotid hoiule
ning läksime hoopis jalgu sirutama, tegime hea pika kõnnaku. Brighton Beach’ilt
St.Kildasse ja sealt siis rongiga tagasi ning magasime pea 5 tundi, et siis
botaanikaaeda aastavahetuse ilutulestikku vaatama minna. Vaade oli hea ja raha
lasti kõvasti taevasse.</span><br />
<span style="font-family: "calibri";"><br /></span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMfjUpuOwm3009MibhtLD9pDfOzcWHtzjfvsuc8PY72Zi-iMpgoOtIHhlVEtzWVg5n4kW0t5FJdgkgizxUdbs4g_r3Yo5yiGdZLh6wrC1DF0JagddLPaPfYhaft0zJ5L5tkYcWW1whqKGA/s1600/DSC_0018+%25282%2529.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="133" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMfjUpuOwm3009MibhtLD9pDfOzcWHtzjfvsuc8PY72Zi-iMpgoOtIHhlVEtzWVg5n4kW0t5FJdgkgizxUdbs4g_r3Yo5yiGdZLh6wrC1DF0JagddLPaPfYhaft0zJ5L5tkYcWW1whqKGA/s200/DSC_0018+%25282%2529.JPG" width="200" /></a></div>
<span style="font-family: "calibri";">1. jaanuaril tuli meie sugulane Vellu meile Melbourne’i
vastu ja viis meid Newborough’sse. Seal käisime ka vanatädi Lindat vaatamas
ning sõitsime ookeani äärde Inverlochi, sõime hääd ja paremat ja üldse oli see
üks tore paaripäevane kokkusaamine.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; margin: 0px 0px 13px; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhxDsJbEsZ0KjIBs6kFM5iP6yOfHFw0tA1X9OUqUCs7-uYbstU7QPcQBjQWxJurspeTvniYt9LHZ8Xl495V4-_NKKfYmfUubl1LaPoWaot9t42btGOOEZhZ2m-pJz6JLIQb5Lwi5mquB7RA/s1600/kadriBuss.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"></a><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhxDsJbEsZ0KjIBs6kFM5iP6yOfHFw0tA1X9OUqUCs7-uYbstU7QPcQBjQWxJurspeTvniYt9LHZ8Xl495V4-_NKKfYmfUubl1LaPoWaot9t42btGOOEZhZ2m-pJz6JLIQb5Lwi5mquB7RA/s1600/kadriBuss.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><br /></a></div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhxDsJbEsZ0KjIBs6kFM5iP6yOfHFw0tA1X9OUqUCs7-uYbstU7QPcQBjQWxJurspeTvniYt9LHZ8Xl495V4-_NKKfYmfUubl1LaPoWaot9t42btGOOEZhZ2m-pJz6JLIQb5Lwi5mquB7RA/s1600/kadriBuss.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="150" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhxDsJbEsZ0KjIBs6kFM5iP6yOfHFw0tA1X9OUqUCs7-uYbstU7QPcQBjQWxJurspeTvniYt9LHZ8Xl495V4-_NKKfYmfUubl1LaPoWaot9t42btGOOEZhZ2m-pJz6JLIQb5Lwi5mquB7RA/s200/kadriBuss.jpg" width="200" /></a><br />
<br />
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: "calibri";">Nüüd aga oleme 13-päevasel tuu</span><span style="font-family: "calibri";">ril GAdven</span><span style="font-family: "calibri";">tures firmaga. Tuur algab
Melbourne’ist ning viib meid lõpuks Uluruni välja. Peale 3-nädalast
Austraalia etappi võtame aga suuna Uus-Meremaale, kus meil aega pea terve kuu,
niiet esialgne plaan on meil rentida auto ning nii lõuna kui põhja saarele
korralik ring peale teha. Kindlasti tahaks palju matkata ning muidu looduslikult
kenades paikades viibida.</span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> Sealt</span></span><span style="font-family: "calibri";"> lendame
Balile ning siis kuu aega hiljem Jakarta kaudu tagasi Londonisse, kust enne
Eestisse naasmist</span><span style="margin: 0px;"><span style="font-family: "calibri";"> </span></span><span style="font-family: "calibri";">teeme kiire sutsu
Küprosele, et märsti lõpus jalkakoondise selle aasta esimest mängu kaeda. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="margin: 0px 0px 13px; text-align: justify;">
<span style="font-family: "calibri";">Selline kiire ülevaade siis, eks järgmine kord muljetab
kuidas see tuur meil läks. </span></div>
<b></b><i></i><u></u><sub></sub><sup></sup><strike></strike><br />PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-91960307208480046042014-08-27T14:12:00.000+03:002014-08-27T14:28:39.832+03:00Tõmbame otsad kokku<br />
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjOiY41fjjZzsE9oyCznpd9YdRLEk2K5NJOIHDRFx9RmlbkFWusHH040sQkX6AzZO6TexG9mUyfV80DZoUuIlU0lzMGiToV2u3TFukSuUOeuWg0GgNfk-NUoNv0TBqa1w7lOwBCLIa-GCV2/s1600/WP_20140719_002.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjOiY41fjjZzsE9oyCznpd9YdRLEk2K5NJOIHDRFx9RmlbkFWusHH040sQkX6AzZO6TexG9mUyfV80DZoUuIlU0lzMGiToV2u3TFukSuUOeuWg0GgNfk-NUoNv0TBqa1w7lOwBCLIa-GCV2/s1600/WP_20140719_002.jpg" height="200" width="112" /></a></div>
Oi jah, eks nüüd ole juba tükk aega neid reisimuljeid seeditud, vaimu puhatud ning jõudu ja mõtteid kogutud, et need siia üles märkida, et ei juhtuks jälle nii nagu peale Aafrika reisi, kui kokkuvõtte kirjutamine venis nii kaua, et ununes sootuks. Viisakas oleks otsad kokku tõmmata, et siis kunagi varsti uue hooga puhtalt lehelt alustada. Kust ja millest, veel ei tea... Kui mitte enne, siis 4 aasta pärast Venemaa MM-il toimuvat tuleks ikka tagasihoidlikult kaema ja kajastama minna. Aga ei maksa ajas ette rutata... Nüüd kui ilusad suveilmad on ka Eestimaal läbi saanud ning vihmast tulenevalt on veidi tubasemate toimingute aeg, leidub meil lõpuks aega reisifotode sorteerimiseks ning blogi lõputeksti kirjutamiseks.</div>
<div style="text-align: justify;">
Meie tagasilend kodumaale oli 19. juulil, kui Riost, São Paolo ja Amsterdami kaudu 21. juulil tagasi koju jõudsime. Lend São Paolost oli ääreni täis ning seal järjekorras seistes ja lennukisse peale laskmist oodates võis kuulda uhkustamas inimesi, kel õnnestus mustal turul endale MMi finaalpilet 2000 euro eest lunastada. Tegemist polnud kummagi finalisti suurtoetajatega, vaid lihtsalt pungis rahakotiga Araabia ja Aasia päritolu rikkuritega. Kulutatakse ikka üüratuid summasid, et sellist suurt spordipidu oma silmaga vaadata.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgV8aNwKp3vZIdVOFSYeQ-BB3Djm59x2NMeERQ6FEn8I5VVFdA6cBRvuKZqppsqop9DG3XqsIT8OoCGwN9qolhi92_oVIncG73n9L0RvtQIaQSbc9C3l6WNOPc2wEv8q0q3NP49y-PQauJS/s1600/WP_20140719_005.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgV8aNwKp3vZIdVOFSYeQ-BB3Djm59x2NMeERQ6FEn8I5VVFdA6cBRvuKZqppsqop9DG3XqsIT8OoCGwN9qolhi92_oVIncG73n9L0RvtQIaQSbc9C3l6WNOPc2wEv8q0q3NP49y-PQauJS/s1600/WP_20140719_005.jpg" height="200" width="112" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Lennukis meil eriti aega tukastamiseks polnudki. Olles pool aastat reisil olnud, tuli nüüd ju kõik uuemad filmid lennumasina TV-süsteemis üle vaadata. Vaid paariks tunniks, enne maandumist, sai silmad korra kinni pandud. Õnneks oli meil Amsterdami lennujaamas 8 tundi aega, et siis kuskil nurgas lesida, tukastada ning Tallinna lendu oodata. Kui me siis peale keskööd kodumaa pinnal maandusime ning kotilindi juures oma pagaseid ootasime, selgus, et Kadri kott olla kuskile kaduma läinud. Õnneks saime selle siiski paari päeva pärast kätte. Selgus, et seljakotile ei piisanud veel reisimisest, nii tegi ta ühe kiire sutsaka ka Prantsusmaale. Nüüd on ta aga juba turvaliselt kapis peidus, ootamas uusi seiklusi.</div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjGl2qI89uTBWEi-dAyeLTtWLwS_OIyg-USUdCrq7W2eo94q7cQbqn-O_n62rihkL81tb2RVtprUnrBqPzmMet8ms0QvS-pAmEcGtYDsmu6-J2S3dqUfZIsv6wEp36KTQ-g1Z1ZEuTcHg-J/s1600/IMGP3364(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjGl2qI89uTBWEi-dAyeLTtWLwS_OIyg-USUdCrq7W2eo94q7cQbqn-O_n62rihkL81tb2RVtprUnrBqPzmMet8ms0QvS-pAmEcGtYDsmu6-J2S3dqUfZIsv6wEp36KTQ-g1Z1ZEuTcHg-J/s1600/IMGP3364(1).JPG" height="200" width="155" /></a></div>
Paari päeva eest sai ka veidi eelnevaid blogisissekandeid sirvitud ning loetud jaanuarikuusse jäävat sissejuhatavat juttu, kust ilmneb, et suurt kindlat plaani meil polnudki, oli vaid soov kohtuda huvitavate inimestega, tutvuda vaatamisväärsustega, veidi ringi kolada, seigelda jne. Kõike sai.. nägime ära Machu Picchu, veidi Amazonast, Patagoonia mäed, Buenos Airese tangotantsijad, Atacama kõrbe, kogesime elus esimest korda maavärinaid, matkasime 4000m kõrgusel Andides, oli meeleolukaid istumisi kaasreisilistega, nautisime suurt jalgpallipidu ehk MMi Brasiilias, veetsime tunde erinevates bussides loksudes, sõitsime nn Surmateel jalgratastega mööda kitsukest kuristikuserva mäest alla, "nautisime" reisiliste kõhulahtisusest tingitud "puhkepäevi", jälgisime harrastussportlaste toimetamisi Copacabana rannal, suplesime Atlandi ja Vaikses ookeanis, tegime lolle pilte Uyuni soolakõrbes, vaatasime MMi veerandfinaali Maracanãl, kauplesime kohalikega turgudel, "jätsime" ühe nutitelefoni Bogotás pättide saagiks, sõime häid toite, kohtusime toredate inimestega...</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhVvHUzVX5_z20CsakraLnpSZy23043q38n1gXF1ONoPd_keojciCAJab0c747ftVY-oF_fLhgW8cMkhe3RvxDZLIOO87f6nXXWjYpDygTOOlFhVFX1L48gPzV0uA4B1-oqaiauXrjZklw6/s1600/WP_20140309_004(2).jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhVvHUzVX5_z20CsakraLnpSZy23043q38n1gXF1ONoPd_keojciCAJab0c747ftVY-oF_fLhgW8cMkhe3RvxDZLIOO87f6nXXWjYpDygTOOlFhVFX1L48gPzV0uA4B1-oqaiauXrjZklw6/s1600/WP_20140309_004(2).jpg" height="112" width="200" /></a></div>
Mõni eelnimetatust vajaks vast täpsemat selgitust. Esiteks, <i>couchsurfing</i>'ut peab harrastama. <br />
See on väga heaks võimaluseks tutvuda kohaliku elu ning inimestega. See ei ole pelgalt selline võlts esinduslik kultuuri- ning ajalootutvustus. Enamjaolt on tegemist inimestega, kel on huvi teiste inimeste ning kultuuride vastu, kes on abivalmis ning sõbralikud, ja kellega on tore vestelda tänapäevast, minevikust ning tulevikuplaanidest. See on hoopis midagi muud kui tuimalt reisikirju lugeda ning ammutada infot vaid <i>Lonely Planet</i>'i reisijuhist. Tihti on tunne, et kuigi näed neid inimesi esimest korda elus ning suure tõenäosusega ka viimast korda, oleks nad siiski nagu vanad sõbrad, keda pole lihtsalt mõni aeg näinud. <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh76DiWqlTlrcZUKh256vkH2978r__sUBHdVPxB_shlTb_2wZ4pY3UwsCBz6uIbz6RlsITmXieXe5wA8yCQLbq3otw3ZcE2lDSoFZ5st_Z_cJzwlnf7hA_ZaUOrnzjUlmf3fJFZeganGCdX/s1600/WP_20140208_003(1).jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh76DiWqlTlrcZUKh256vkH2978r__sUBHdVPxB_shlTb_2wZ4pY3UwsCBz6uIbz6RlsITmXieXe5wA8yCQLbq3otw3ZcE2lDSoFZ5st_Z_cJzwlnf7hA_ZaUOrnzjUlmf3fJFZeganGCdX/s1600/WP_20140208_003(1).jpg" height="121" width="200" /></a></div>
Eriti selgelt tulevad meelde hilistesse õhtutundidesse veninud vestlused Joanna ja Davidiga Quitos, söögitegemised ja filmivaatamised Pablo ja Josega Santiagos, jalkamängule piletide orgunnimine Nicolásega Uruguays ning linnatuurid ja spordijutud Marianoga Buenos Aireses. On veel palju teisigi toredaid inimesi kohatud.</div>
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjz_Th9rgzL_oMs2WLx0TJ_gQIrfsruhOVASqDdptHIGq3Snsto-v9gvGZoIrJbrwrZbYGtozhrUtTXrm0Pzs6JuKsNEVm6_hHD3jcPVnmKZUM8kK2zZBiFYCdJA7-_AYwWFfn58AMGSraf/s1600/DSC_0741(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjz_Th9rgzL_oMs2WLx0TJ_gQIrfsruhOVASqDdptHIGq3Snsto-v9gvGZoIrJbrwrZbYGtozhrUtTXrm0Pzs6JuKsNEVm6_hHD3jcPVnmKZUM8kK2zZBiFYCdJA7-_AYwWFfn58AMGSraf/s1600/DSC_0741(1).JPG" height="124" width="200" /></a></div>
<span id="goog_992146955"></span><span id="goog_992146956"></span><span id="goog_50142191"></span><span id="goog_50142192"></span><span id="goog_1294024076"></span><span id="goog_1294024077"></span><span id="goog_501817178"></span><span id="goog_501817179"></span><span id="goog_1180103312"></span><span id="goog_1180103313"></span><span id="goog_172416193"></span><span id="goog_172416194"></span><span id="goog_1595970925"></span><span id="goog_1595970926"></span>Teiseks võiks mainida, et sellistel pikkadel reisidel on alati tore kohata teisi eestlasi. <span id="goog_569665821"></span><span id="goog_569665822"></span>Olgu siis selleks kokkusaamised kuskil Kagu-Aasia turul, Austraalia loomapargis või Brasiilia ranniku väikesaarel. Kui muidu võivad eestlased olla suht tuimad ning külmad olevused, siis võõrsil olles sellised tagasihoidvad barjäärid kaovad ning teise eestlasega suheldakse ikka kui vana sõbraga. Siinkohal tervitused Ristole, keda õnnestus kohata praamil, mis meid Ilha Grande saarelt tagasi maismaale viis. Toredaid elamusi Sulle, kus iganes sa ka ei seikleks, <i>respect!</i></div>
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCOXEviQ_Uhc1lbr1bxwmuZbGO6Lcfm8kACloh_Zx8A0hyxLcIam-BTeErWwkrKrdj-icL5f2cB2kD5X-u2LtQCWF4A2VjJsUfj6uQ6Xx1RadxpMepv9DJkyg3Og4bMAGGO5wAlT5pF0Mb/s1600/2014-07-13+10.51.50.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCOXEviQ_Uhc1lbr1bxwmuZbGO6Lcfm8kACloh_Zx8A0hyxLcIam-BTeErWwkrKrdj-icL5f2cB2kD5X-u2LtQCWF4A2VjJsUfj6uQ6Xx1RadxpMepv9DJkyg3Og4bMAGGO5wAlT5pF0Mb/s1600/2014-07-13+10.51.50.jpg" height="150" width="200" /></a></div>
Ja tänud ka Sulle, Liis, et meid need paar nädalat seal Brasiilias välja kannatasid ning meie reisile veidi vürtsi lisasid. Just üks hull Saksa koondise toetaja oligi meil puudu :) Ei tea, mis mulje võis teistele Eestist jääda kui nad MMil kolme pikakasvulist ja valjuhäälset hullu <u>Eesti</u> <u>naisjalkafänni </u>nägid. Oli tore! Teine kordki.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br />
Kolmandaks tuleks järjekordselt tunnistada fakti, et MM on lahe. Eriti lahedaks teevad selle ürituse igast maailmanurgast kokkutulnud jalkahullud, olenemata sellest, kas nende koondis finaalturniirile jõudis või ei.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRofcZAxQWYHcA2czrrY2J7JCoWiCwZZ0TiqUToqTgoEzb5oqKKPn3KbpK6TzGo94BLDtUhiFU-oTvvTniJAPDHnQOsNhzNpFGFp4D3WjDVb7nB-FdxGbKxhzj5ZSdZsf80yCHKxcgdWMW/s1600/DSC_0591(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRofcZAxQWYHcA2czrrY2J7JCoWiCwZZ0TiqUToqTgoEzb5oqKKPn3KbpK6TzGo94BLDtUhiFU-oTvvTniJAPDHnQOsNhzNpFGFp4D3WjDVb7nB-FdxGbKxhzj5ZSdZsf80yCHKxcgdWMW/s1600/DSC_0591(1).JPG" height="173" width="200" /></a></div>
Nii võis seal lisaks hollandlastele, sakslastele, argentiinlastele, brasiillastele kohata ka näiteks soomlasi, vietnamlasi, boliivlasi, lõuna-aafriklasi, ungarlasi ja muidugi ka meid, eestlasi. Kahju oli vaid sellest, et meil ei õnnestunud ise staadionil kaeda ühegi Lõuna-Ameerika meeskonna mängu. Kolumbialasi, tšiillasi, argentiinlasi, uruguailasi, mehhiklasi ning muidugi brasiillasi oli massiliselt. Tänu neile tekkis ka väga mõnus atmosfäär. Ja tegelikult võibki tagantjärele öelda, et väga hea, et finaali sai just Argentiina ja mitte Holland, sest nende toetajate heas mõttes hullumeelsus on lihtsalt imetlusväärne ja seda isegi vaid kuskil tänavatel jalkat vaadates. Eks argentiinlastel oli ka suur soov brasiillastele nende oma koduõuel koht kätte näidata. Meeleolu ja atmosfäär finaaliaegsel Rio <i>Fan Fest'</i>il oli ikka super. Võibolla isegi parem kui staadionil kuskil suvaliste üleilma kokkusõitnud jalkahuviliste vahel istudes.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhT7uN9dL1Lpgk6atHprYNUn2eMhxnXkZwvjQma6Y2fKWrxpMCsdlztRjKCqpNpkiC57e8kIlX0a_qz8fU704K5bclAVUCvYQ023uWf6Ea8-xhmafHZ9DlQrayQ8vnAM45rC_hd514mSm4t/s1600/DSC_0167(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhT7uN9dL1Lpgk6atHprYNUn2eMhxnXkZwvjQma6Y2fKWrxpMCsdlztRjKCqpNpkiC57e8kIlX0a_qz8fU704K5bclAVUCvYQ023uWf6Ea8-xhmafHZ9DlQrayQ8vnAM45rC_hd514mSm4t/s1600/DSC_0167(1).JPG" height="200" width="167" /></a></div>
Õige elamuse saab ikka vahetult hullumeelsete fännide keskel olles. Samas oli tipptasemel jalkat ka niisama staadionil hea vaadata, pingevabalt. Tunne pole tõepoolest seesama, mis Eesti koondise mängudel, missiis, et paberil pole me maailma tippmeeskondade hulgas, ning kodumängudel ei käi meil staadionil kümneid tuhandeid poolehoidjaid, ja et meil pole ka maailmakuulsaid staarmängijaid, aga sellest olenemata, ta on oma, ning iga Eesti koondise mängu eelselt ning ajal valdab hoopis teine tunne kui näiteks kuulsal Maracanãl Prantsusmaa ja Saksamaa veerandfinaali jälgides.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<span id="goog_1368518824"></span><span id="goog_1368518825"></span><br />
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh4EQbNvpgxsl5PoOAGsBTHH6wO3PJRovOxuEsB92miuEpr8nRS-Lj3FkKjlYpjkis3J33-aCrfsczT6U9OKx8C-rcw2SNhgziE2Ixp8fQId9tf1ObPBn4S4IF0RU7zjBBhN7nJCyq5msdQ/s1600/WP_20140222_032(1).jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh4EQbNvpgxsl5PoOAGsBTHH6wO3PJRovOxuEsB92miuEpr8nRS-Lj3FkKjlYpjkis3J33-aCrfsczT6U9OKx8C-rcw2SNhgziE2Ixp8fQId9tf1ObPBn4S4IF0RU7zjBBhN7nJCyq5msdQ/s1600/WP_20140222_032(1).jpg" height="112" width="200" /></a></div>
<span id="goog_226579657"></span><span id="goog_226579658"></span>Neljandaks, matkata on mõnus. Pole paremat kui enda füüsilist pingutust kuskil mägedes ilusa vaatega premeerida. Selle pisiku saime hiljuti Suurbritannias elades, kui paaril korral nii Inglismaa kui Walesi mägedes matkasime. Asi hakkas sedavõrd meeldima, et polnudki muud varianti kui kunagisse unistustepiirkonda Patagooniasse matkama sõita. <span id="goog_1836882905"></span><span id="goog_809020451"></span><span id="goog_809020452"></span>Tagantjärele on veidi kahju, et me omi võimeid alahindasime ning mitmepäevase matkakogemuse puudumise tõttu, ei võtnud ette kuulsat W matka Torres del Paine mäeahelikus. Nagu Kadri ütleb, jääb kripeldama. Aga pole hullu, on põhjust tagasi minna, sest sealkandis on veel väga palju avastada.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<span id="goog_1836882904"></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjbzO17uouThpRhnYRA0C6vBpZrPvVFPTrVmzl0D9GHqSd3r_fshV-uS3ZUuxayqJG-BKcDUrmuV7yrK8uni5atzXuEmP41kwd4qsf_HoE2_grG6mQLqS6HwFoHfz6dIc5viGq9mNlYEpgM/s1600/DSC_0026(2).JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjbzO17uouThpRhnYRA0C6vBpZrPvVFPTrVmzl0D9GHqSd3r_fshV-uS3ZUuxayqJG-BKcDUrmuV7yrK8uni5atzXuEmP41kwd4qsf_HoE2_grG6mQLqS6HwFoHfz6dIc5viGq9mNlYEpgM/s1600/DSC_0026(2).JPG" height="111" width="200" /></a></div>
<br />
Viiendaks räägiks veidi n-ö statistikast. Terve reisi jooksul pidasime ilusti kulupäevikut ning nüüd on hea vaadata, kuhu kõige rohkem raha raiskasime. Kõige kulukamaks osutus ettearvatult transport, mille upitas üles muidugi igasuguste siselendude rohkus, sellele järgnes majutus ning siis söök-jook. Keskmise päevaraha poolest oli otseloomulikult kõige kulukam Brasiilias, seda suuresti tänu MMile ning ülepaisutatud hindadele. <span id="goog_2133751899"></span><span id="goog_2133751900"></span>Kõige odavamaks osutus Ecuador.<span id="goog_2133751901"></span><span id="goog_2133751902"></span> Reisi pikkuseks kujunes meil 176 päeva.<span id="goog_2133751893"></span><span id="goog_2133751894"></span> <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEioI0hlii1Za4nX2u5LCT-RzXJ1D9vXkX5RkUycLhyphenhyphenS7ESqrWeLBGFGLWs4-pmAgq9dfOdukeVy7tXHATtK-gauyxhmpFJu3nEbRnVm8bsqmvEbaRRz0NeMVXDgu3Awd5Y4KpkWUwQRxzNk/s1600/DSC_0471(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEioI0hlii1Za4nX2u5LCT-RzXJ1D9vXkX5RkUycLhyphenhyphenS7ESqrWeLBGFGLWs4-pmAgq9dfOdukeVy7tXHATtK-gauyxhmpFJu3nEbRnVm8bsqmvEbaRRz0NeMVXDgu3Awd5Y4KpkWUwQRxzNk/s1600/DSC_0471(1).JPG" height="200" width="133" /></a></div>
Lennukitega õhkutõusmisi oli 17, maandumisi õnneks ka sama palju, kokku olime lennukites üle 50 tunni. Bussides veetsime 470 tundi ehk pea kolm nädalat, pikim sõit oli 23-tunnine, kui Argentiinas mööda Ruta 40 El Chalténist El Bolsóni liikusime. Laevades kulus meil 70 tundi, millest 95% moodustas paadisõit mööda Amazonase jõge. 5 ööd veetsime lennujaama põrandatel, 15 ööd bussides, üldse oli erinevaid ööbimiskohti kokku umbes 110. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br />
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNsnKkXLJznbfnOeSNgJGM62OqOTxxIceeYHH5moTihmJP9zf5mTqO5TNJM6vzJxu8UM3tdLSEQPkxNzEsYYgXyGynFy0cgfrccktvPD4LiVR8PweCjGiFArp6pCbihR6R57TRJvrUEknN/s1600/DSC_0842(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNsnKkXLJznbfnOeSNgJGM62OqOTxxIceeYHH5moTihmJP9zf5mTqO5TNJM6vzJxu8UM3tdLSEQPkxNzEsYYgXyGynFy0cgfrccktvPD4LiVR8PweCjGiFArp6pCbihR6R57TRJvrUEknN/s1600/DSC_0842(1).JPG" height="159" width="200" /></a></div>
Nüüd peale reisi on meilt mitmeid kordi küsitud, et Kus kõige rohkem meeldis? Mis oli kõige nõmedam koht? Kas nüüd lõpuks olete reisimisest väsinud? Kuhu järgmine reis siis viib? Kuhu soovitaksite minna? Kus oli kõige ilusam? Kas oli väga must? Kas hispaania keelt nüüd oskate? Mis te sõite seal? Kuhu tagasi läheksite? Jne. Maru raske on vastata nendele küsimustele, jah, kohati oli must ja prügi palju, samas oli kohti, kus isegi poes kilekotte ei antud, et loodust ei reostataks. Hispaania keelt jäi täpselt nii palju külge, et hädapärase aetud saaks. Sõime igasuguseid asju, üks parem kui teine, nälga ei jäänud. Nõmedaid kohti ei olnud, olid paar paika, kuhu võib-olla teist korda tagasi ei peaks minema. Aga kuhu tagasi? Palju on neid kohti, kas siis Patagoonia, Rio de Janeiro, Ecuador või Uyuni soolakõrb, aga milleks minna tagasi, kui saab minna edasi. Milleks järjekindlalt minna tagasi ühte ja samasse kohta, kui saab mälestustesse koguda järjest enam häid ja ilusaid elamusi kohtadest, kuhu tagasi tahaks.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiFmoom8ntk12u5XOCQkx_yAMqr-awEYUagxZGD25Fqr83cSfpbdtBSGf_Y3ajT_GbXSNm0AmDW5s-YiTxPBqVKkBaxc3KGTax0X7jrariCUOfTaY1rAoCA7OO_0fWCKqS2Ss8ErpNKjCZY/s1600/DSC_0821(2).JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiFmoom8ntk12u5XOCQkx_yAMqr-awEYUagxZGD25Fqr83cSfpbdtBSGf_Y3ajT_GbXSNm0AmDW5s-YiTxPBqVKkBaxc3KGTax0X7jrariCUOfTaY1rAoCA7OO_0fWCKqS2Ss8ErpNKjCZY/s1600/DSC_0821(2).JPG" height="133" width="200" /></a></div>
See rikastabki, see avardab maailmapilti, see suurendab soovi reisida, sest ilusaid kohti maailmas on rohkem, kui üks inimene elu jooksul suudab läbi käia. Selle reisiga sai jälle ports ilusaid mälestusi kogutud. Eks see reisimine üks mõnus mitteakadeemiline enesetäiendamine ole. Lollimaks me nende käimistega vaevalt et jääme. Aitäh ja uute seiklusteni!<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-39116570459138359262014-07-18T21:38:00.000+03:002014-08-27T14:21:36.747+03:00Ring on täis ehk tagasi Rios<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjsZ7vaIuuuEPdYmIu0DoJqBeEuoHag0lTwFp-uHdsItzBCRbtsu4RgpdwUFRsK0WIU3_d0hM5L_2ACR4svJVRjBhBymxSRVIWCQLN5lE6z_eDmsuZqBZKyLnG3QbYg16hrb43EAuOKpO83/s1600/DSC_0675(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjsZ7vaIuuuEPdYmIu0DoJqBeEuoHag0lTwFp-uHdsItzBCRbtsu4RgpdwUFRsK0WIU3_d0hM5L_2ACR4svJVRjBhBymxSRVIWCQLN5lE6z_eDmsuZqBZKyLnG3QbYg16hrb43EAuOKpO83/s1600/DSC_0675(1).JPG" height="200" width="139" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Eelmine sissekanne sai lõpetatud suure matkamise lubadusega, aga laiskus võttis võimsust ning otsustasime Lopes Mendese rannale minna taksopaadiga. Palju lihtsamalt ning kiiremini sai kohale. Tegelikult paadiga otse randa ei saanudki, veidi tuli ikka metsavahel jalutada ka. Rand ise oli ilus, mõnus peenike liiv. Peesitamist saime nautida pea tunnikese, siis tõusis tuul ning kogu rahvamass pages puude alla varju, sest merelt tulev tumesinine pilv ei tõotanud head. Kössitasime ja külmetasime seal puude varjus pool tunnikest, siis otsustasime paadiga tagasi sõita, sest ei soovinud riskida sellega, et jääme tormi kätte ning õhtul mängu ei näegi. Õnneks saime peaaegu kohale, enne kui eriti hullusti kallama hakkas. Sai veel nalja visatud, et ju keegi kuskil seal üleval juba eelseisvale mängule mõeldes nutab, aga ega me siis veel teadnud, kudamoodi see õhtune Saksa-Brasiilia mäng kulgeb.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh52zMVoJq0TCZqpvFOVWAFRSLM-Um5j3qsw7iX-jtjqDfEzqcRuAIRlz3QUjiyaJcCVkb-UkExjFz4zTctJ-cKIf8cnXDsiJPWVPepyBuL67ZJZC_Dl-g92T0C7RuF1hSKgcdfnAX2bdJn/s1600/DSC_0689(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh52zMVoJq0TCZqpvFOVWAFRSLM-Um5j3qsw7iX-jtjqDfEzqcRuAIRlz3QUjiyaJcCVkb-UkExjFz4zTctJ-cKIf8cnXDsiJPWVPepyBuL67ZJZC_Dl-g92T0C7RuF1hSKgcdfnAX2bdJn/s1600/DSC_0689(1).JPG" height="200" width="182" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Meie seltskonnaga ühines ka üks saksa tüdruk meie hostelist, kes ei julenud üksi brasiillaste seas mängu vaadata. Rannabaaris oli õnneks teisigi Saksa toetajaid, nii oli üheskoos mõnusam seda Brasiilia õudusunenägu vaadata. Sakslased ei teadnud, kuidas peale neljandat väravat kõigele sellele reageerida ning kuidas käituda, rääkimata mis nägudega peale 7ndat väravat brasiillastele otsa vaadata. Täiesti müstiline õhtu.</div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Järgmisel päeval peesitasime juba hostelist mitte väga kaugele jääval rannal. Kõik meie suured plaanid matkamisest, paadituuridest ning muust põnevast, millega Ilha Grande saarel on võimalik tegeleda, jäidki teostamata. Niisama rannas mõnuleda oli ka hea. Järgmisel päeval elasime kaasa juba Hollandile, kahjuks ei õnnestunud neil aga Argentiina kaitsest läbi murda.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjuo5EOdc9VN_zDgiTbXtJ6I1SlYq6f0XqpxnBvh4458Rj9nykP3tS4DPeXJe_yGzF50pv9MG8t0mDfkjyS_q-DIxkHPtJY34LDnj-SzgAPm33ubgPU-Mffyeq8H935nuYdFpYFx8i9srOH/s1600/DSC_0709(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjuo5EOdc9VN_zDgiTbXtJ6I1SlYq6f0XqpxnBvh4458Rj9nykP3tS4DPeXJe_yGzF50pv9MG8t0mDfkjyS_q-DIxkHPtJY34LDnj-SzgAPm33ubgPU-Mffyeq8H935nuYdFpYFx8i9srOH/s1600/DSC_0709(1).JPG" height="200" width="162" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Ilha Grandelt liikusime edasi pisikesse koloniaallinna Paraty'sse. Laeval trehvasime järjekordselt eestlast. Risto on selline vahva sell, kes hääletades ning juhutöid tehes siinmail rändab, hetkel koos sakslasest sõbrannaga, kellega töötati paar kuud Saksa koondise treeninglaagri külas, kus restoranis peaasjalikult mitusadat sealkandis baseeruvat saksa ajakirjanikku teenindati. Päris huvitav oli kuulata tema lugusid. Veetsime kaks õhtut lõbusasti üheskoos juttu puhudes. Õnneks Paratyl sadas, nii oligi meil jälle hea ettekääne, miks aeg tubaste toimingutega ehk ohtra söömisega sisustada. Paratylt sõitsime laupäeva hommikul juba kella seitsme ajal tagasi Rio de Janeirosse. Bronnisime endale kolm kohta Vidigali <i>favelas</i> asuvasse hostelisse.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgataV-5jG-ID8URPHn7RhRiKu7i64ojVaYsEDfOOyPdb4c7nsQZ3cFXBJfnmGwBfhATiUaasbf325Wu1CEkGXe-dCnIg3qeBhMXNB6GrqivAsqUgLAYX_HCeYctdlbuMJ9uUg_J-l2xCet/s1600/DSC_0746(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgataV-5jG-ID8URPHn7RhRiKu7i64ojVaYsEDfOOyPdb4c7nsQZ3cFXBJfnmGwBfhATiUaasbf325Wu1CEkGXe-dCnIg3qeBhMXNB6GrqivAsqUgLAYX_HCeYctdlbuMJ9uUg_J-l2xCet/s1600/DSC_0746(1).JPG" height="160" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Teel sinna sõitsime mööda uhkest Sheratoni hotellist, mille ümbruses palju saksa lippudega fänne. Nimelt peatus seal Saksa koondis. Hotelli ees seisis ka tiimi buss, siis oli meil jälle asi selge. Saksa võit oli kindel. Meie bussitabamine pole meid veel alt vedanud. Ja nagu me nüüd teame, nii ju läkski! Ei tea kellele neid ennustavaid kaheksajalgu ning muid veidraid loomi on vaja, kui teil on PeipsiKajakad, kes juba 2006. aastast on oma bussitabamistega täppi pannud. </div>
<br />
Meie hostel asus suht kõrgel mäe otsas. Miskipärast ei tahtnud ükski takso meid üles viia ning mingi mototaksoga me oma kodinatega ka ei tahtnud ekstreemsõitu harrastama hakata. Hakkasime siis üles vantsima, kõigil üle 20 kilo turjal ja päike lagipähe lõõskamas. <br />
<div style="text-align: justify;">
Andis astuda. Vahepeal tekkis loobumismõte, aga soov oli jõuda kolmanda koha mänguks Fan Festile. Peale pooletunnist mäkketõusu ning tunnist puhkust liikusimegi Copacabanale. Rahvast oli juba piisavalt palju, nii ei õnnestunud meil enam Fan Festi alasse sisse saada. Vaatasime mängu veidi kaugemal. Brasiilia õudusunenägu jätkus, väga hambutu mäng. Vähemalt niigi palju oleks võinud oma rahvale rõõmu teha, et kolmaski koht koju jätta, aga oh ei.</div>
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgE9_5hqrse-CUz6KsZiIqmFt3r7I5mR5Cx2fnpxem-pdpHd6onT1ugIGXEzALwi2XK_chyphenhyphenao14ODViy-qAioq6zOM9SnjSxgDjP-AmcnQ70O0K_mdnuN4JrAiYnz53fR8JVvOg-r_QqUlD/s1600/WP_20140713_023(1).jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgE9_5hqrse-CUz6KsZiIqmFt3r7I5mR5Cx2fnpxem-pdpHd6onT1ugIGXEzALwi2XK_chyphenhyphenao14ODViy-qAioq6zOM9SnjSxgDjP-AmcnQ70O0K_mdnuN4JrAiYnz53fR8JVvOg-r_QqUlD/s1600/WP_20140713_023(1).jpg" height="105" width="200" /></a></div>
Finaali päeval hakkasime juba varakult Copacabana suunas liikuma. Jõudsime sinna 4h enne mängu, kuid juba siis olid Fan Festile pääsemiseks paarisaja meetri pikkused järjekorrad. Enamuse moodustasid Argentiina koondise toetajad. Ilma finaalipiletita Argentiina fänne oli viimaste päevade jooksul Brasiiliasse sõitnud kümneid tuhandeid, kes siis valjuhäälselt oma meeskonda oli toetama tulnud. Eks neile oleks hästi meeldinud brasiillastele koht kätte näidada ning nende õuel suurt võitu tähistada. Nende sellekordse ürituse luhtas aga Saksmaa, kes teenitult selle turniiri võitis. Kuigi meie hoidsime ka Saksale pöialt, otsustasime mängule sinised särgid selga tõmmata, sest muidu iga nurga peal hüüti meile <i>Alemanha, Deutchland, Germany</i>. Ühesõnaga kõik peavad meid siinakandis sakslasteks. Või hollandlasteks. <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgCPQ6KsPH_lnEnu5kWSdRoBcm2oT8OHnu9CCoLQwUjSbYZZteZydLpuFVPhu9feL1GY7htrVtXY1neboM4PIS2iTV__HUDxyBFmkul-kcUQSTl4b5YmRhwu6ibGyMlHqhcgM_1r_cLpL-n/s1600/WP_20140713_031(1).jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgCPQ6KsPH_lnEnu5kWSdRoBcm2oT8OHnu9CCoLQwUjSbYZZteZydLpuFVPhu9feL1GY7htrVtXY1neboM4PIS2iTV__HUDxyBFmkul-kcUQSTl4b5YmRhwu6ibGyMlHqhcgM_1r_cLpL-n/s1600/WP_20140713_031(1).jpg" height="111" width="200" /></a></div>
Ja kuna me nagunii juba teadsime, et Saksa selle ürituse võidab, siis turvakaalutlustel oli sinine särk etem. Melu oli isegi Fan Festil megalahe. Ses mõttes oli ikka hea, et finaali pääses Argentiina. Nende toetajate pöörasus on imetlusväärne! Kaks ööpäeva sõidetakse kohale, et siis Rios kuskil rannas magada, tänavate äärde pargitud autode kõrval liha grillida ning siis suurelt ekraanilt üheskoos mängu vaadata, ja seda kõike lõbusate ja rõõmsate laulude saatel. <i>Maradona es más grande que Pelé</i> jne. Peale mängu olid aga nii mõnegi suurema kui väiksema fänni silmad pisarais ning ninaalsused tatised. Kahju oli ainult sellest, et Fan Festi suurel ekraanil ei näidatud miskipärast autasustamist. Ei teagi kas seda tehti turvakaalutluste tõttu?!? Meile selline lahendus igatahes ei meeldinud. Peale mängu istusime veel mõnes baaris ning siis veensime ühe taskojuhi ära, et ta meid ikka <i>favelasse</i> tagasi ka viiks. Esmaspäeval hakkasime juba varakult liikuma. Meil oli plaan Búziosse sõita Liis tahtis ka veidi Rio vaatamisväärsustega tutvuda. <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhhzI81x7-oa5f23W_LZ_VIHTdvW5l31WzGvT0AGGitlJ6jEE9BtOdWbC7dh2XvN8R-8q1zoD4hIJSLMFhC3arG19Q7dMNhvoTRwTv3X7ngTwX1d-0r5kjEmTvJKypSBo_RCOgpr0NCBGUC/s1600/DSC_0781(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhhzI81x7-oa5f23W_LZ_VIHTdvW5l31WzGvT0AGGitlJ6jEE9BtOdWbC7dh2XvN8R-8q1zoD4hIJSLMFhC3arG19Q7dMNhvoTRwTv3X7ngTwX1d-0r5kjEmTvJKypSBo_RCOgpr0NCBGUC/s1600/DSC_0781(1).JPG" height="200" width="151" /></a></div>
Esiteks oli aga plaanis teha kiirkülastus FIFA ametlikku nännipoodi. Oh õudust! Esiteks istusime tunnikese ummikus, siis ootasime pool tundi järjekorras, et sinna suurde valgesse telki tehtud poodi sisse saaks. Kui siis lõpuks sinna tõotatud maale saime, oli lettidele alles jäänud vaid saast. Plasttopsid, T-särgid Fuleco pildiga, mõned õnnetud plätad ning ülikallid spetsveinid. Ohtralt igasugu mõttetuid võtmehoidjaid ning pastakaid. Rahvas hullus, kui pappkastides toodi juurde FIFA kirjadega plastkotte. Kogu selle kraami eest tasumiseks tuli jälle järjekorras seista. Keerasime otsa ringi ja tegime sääred. Viskasime Liisi Sugar Loaf'i juurde ära, kus teda ootas ees järjekordne saba, et mäe otsa sõita. <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEieYVLvxHyU6JTJQWTseULGpOY7p-mAVL_m-uOuUXp_2G29Sc-W-PLHVhXGTe6lsQmPdsuxVGzD1Tfgt3pMoCXTcLvoSUa1wCB9Okcdz7SG3nUkvXa-BjwesdXheUyblnC8zgGl-_kYacwf/s1600/DSC_0801(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEieYVLvxHyU6JTJQWTseULGpOY7p-mAVL_m-uOuUXp_2G29Sc-W-PLHVhXGTe6lsQmPdsuxVGzD1Tfgt3pMoCXTcLvoSUa1wCB9Okcdz7SG3nUkvXa-BjwesdXheUyblnC8zgGl-_kYacwf/s1600/DSC_0801(1).JPG" height="133" width="200" /></a></div>
Meie tiksusime taksos vaikselt bussijaama poole. Sinna jõudes oli näha suurt rahvahulka. Õnneks kellelgi teisel Búziosse suurt asja polnud, nii saime suurema vaevata järgmisele bussile piletid. Búzios on siis selline rannakuurort, mis eriti popp just argentiinlaste seas. Seal sai jälle hispaania keelt purssida. Tegime lühikese paadituuri ja vedelesime rannas. Ostsime kotitäie Havaianase kummiplätasid, sõime head itaalia jäätist ning pakkisime kotte. Reisi viimased kaks päeva veetsime aga Rios. <span id="goog_1150604593"></span><span id="goog_1150604594"></span>Jalutasime taaskord Copacabanal, jõime açaid, sõime grill-liha, kastsime varbad karastavasse ookeani ning nautisime viimaseid mõnusaid päevi "talvises" Rio de Janeiros. <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1ZffQ19uUw9r19FeUXFFH2iaXmsWM8nBvBPEqPD-QmrJM4mCNmJ2GWkXKzPqvEhJNN3PXehITejht2P9RgKbHCVgO8RUymah6F9n1vVRhGfoHAwCPwidSEUH77K5YNX8wuJkBmf3A_MvW/s1600/DSC_0794%25281%2529.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1ZffQ19uUw9r19FeUXFFH2iaXmsWM8nBvBPEqPD-QmrJM4mCNmJ2GWkXKzPqvEhJNN3PXehITejht2P9RgKbHCVgO8RUymah6F9n1vVRhGfoHAwCPwidSEUH77K5YNX8wuJkBmf3A_MvW/s1600/DSC_0794%25281%2529.JPG" height="144" width="200" /></a></div>
Veidi imelik ja kurb oli Copacabana rannal liikudes näha Fan Festi varemeid. Vaid mõned päevad tagasi oli see fännide kogunemiskohaks. Kuidagi vaikseks on jäänud, isegi fänninänni pood oli suletud. Egas midagi, tuleb meilgi kodu poole lennata. </div>
<br />
<br />PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-33705877712247219852014-07-07T15:49:00.000+03:002014-08-27T14:25:02.488+03:00MMi lainel<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_raZRcK_zCl9RgGPMxTfq8F5fDR6YLebihPvyD4PWLg6MfBO4DGbAvvTt4aRHocXuo89_cKwoRB-dmguft73wGs78eo1xbeWehDgOmIvnt2s-uPgrZ2BPGPrh9UVM1TSCsmRf5TyE4Iq6/s1600/DSC_0659(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_raZRcK_zCl9RgGPMxTfq8F5fDR6YLebihPvyD4PWLg6MfBO4DGbAvvTt4aRHocXuo89_cKwoRB-dmguft73wGs78eo1xbeWehDgOmIvnt2s-uPgrZ2BPGPrh9UVM1TSCsmRf5TyE4Iq6/s1600/DSC_0659(1).JPG" height="133" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Istume siin turistikal Ilha Grande saarel ning naudime Brasiilia talve. Päeval on mõnusasti üle 25 kraadi sooja ning päike paistab. Veedame järgmised kolm päeva siin, et varbaid merevees leotada. Liigume nüüd aga mälestustes tagasi juuni keskpaika. Juuni teisel nädalal jõudsime Brasiilia Amazonasesse.</div>
<div style="text-align: justify;">
Manauses oli põrgulikult kuum, niiske ja nätske. Siiski võtsime end kokku ning vedasime end ühel päeval kesklinna avastama. Ega Manauses suurt midagi erilist vaadata pole, vaid Teatro Amazonas ning veel paar huvitavamat hoonet. Tänavad olid muidugi kõikvõimalikku Brasiilia värvides fännisümboolikat ning muud kraami täis. FIFA piletikeskusest võtsime oma piletid ka ära, mida järgmised paar nädalat eluhinnaga turvata tuli. 2014. aasta MMi avamängu käisime vaatamas Manause Fan Festil. Läksime ilusti varakult kohale, et hea varjuline koht leida.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVN13qnj_RQMbpK0RIrU_lJHAnkCfg1VksSwQr85JedcaZ4pn6Ra0p2BMVwiQiZZPvoWkpVCSoGPV6qVzB3n_cV-_53Tx0L037Ldtj7a3CUYUKExpWwwdEFMLjjhddsUL9nLdJSsYACbgw/s1600/DSC_0559(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVN13qnj_RQMbpK0RIrU_lJHAnkCfg1VksSwQr85JedcaZ4pn6Ra0p2BMVwiQiZZPvoWkpVCSoGPV6qVzB3n_cV-_53Tx0L037Ldtj7a3CUYUKExpWwwdEFMLjjhddsUL9nLdJSsYACbgw/s1600/DSC_0559(1).JPG" height="123" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Õnneks oli ühisvaatamine Rio Negro kallastel ning aeg-ajalt paar tuuleiili paitas palet ning leevendas palavat olemist. Brasiillastele esines eduka õhtu lõppedes suurel laval ka kohalik poppstaar, selline Michel Telo ja Gustavo Lima kanti laulumees. Seal rahvamöllus leidis üks kohalik ajakirjanik meid üles ning vaatas, et me küll kohalike moodi välja ei näe, kohe tahtis intervjuud ka teha. Egas me kadedad olnud, jagasime omi mõtteid ning muljeid sellest üle 30 000 inimese kohale meelitanud Fan Festist.</div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Järgmisel päeval piirdusime ümbruskonna avastamisega. Jalutasime poodi ning siis tagasi konditsioneeritud tuppa. Seal mõnusas jahedas toas oli hea vaadata kuidas Holland Hispaania hävitas. Laupäeval, 14. juunil, seadsime sammud Arena Amazonasele, et vaadata Inglismaa ja Itaalia mängu. Atmosfäär oli lahe, vaade hea ning mäng OK. Hea oli vahelduseks pingevabalt mängu jälgida. Kuna me kumbki pole nende satside suurematsorti austajad, siis sai mugavalt mängu jälgida ning lihtsalt nautida. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5P_HsLOAAl0eJzzg1Qc7A52Nj6fyxf3SoLLFC9Ffw7iFP-Pz5BO0sjiNU9zuGDNsgQuTiJ_P-FamSiT6jPpgIe9uJ_Wu4dH35D73rDuqbG3-iWXxhmebqxh6-lqYKyJBMIQh7nAOK7Z9C/s1600/DSC_0740(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5P_HsLOAAl0eJzzg1Qc7A52Nj6fyxf3SoLLFC9Ffw7iFP-Pz5BO0sjiNU9zuGDNsgQuTiJ_P-FamSiT6jPpgIe9uJ_Wu4dH35D73rDuqbG3-iWXxhmebqxh6-lqYKyJBMIQh7nAOK7Z9C/s1600/DSC_0740(1).JPG" height="105" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Enamus staadionile kohaletulnuist elas kaasa Itaaliale, kuigi inglasi oli ka oma kümme tuhat vähemalt. Kõik kohalikud toetasid Itaaliat aga just seetõttu, et Inglismaa koondisel ja selle juhtkonnal ei jagunud enne MMi algust just palju kiidusõnu Manause kui mängupaiga kohta. Ega kohalikud sellele hästi ei vaadanud ning väljendasid seda Inglismaad välja vilistades. Nüüd tagantjärgi on päris huvitav tõdeda, et enne MMi üheks põnevusmänguks kroonitud mats oli hoopistükis luuserite mõõduvõtt, sest kummagil koondisel ei õnnestunud nn surmagrupist edasi saada. Tore tõdeda, et õnnestus seda "olulist" mängu kaeda. Aga ei saa kurta. Ikka oli tore.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg-TBBEtON0YtBJEZAf-zA7GILOeoqkNS4oUnEWBaH9edR5jW4SvE4hjvjbM2UkdfUdKeZOjRatORGmyQNTTfwGT6aEaC-vm6bLWg6rEe5yx3vGFJYoykpCFWmNZrCm8KEg0PBCdK7I6xUU/s1600/DSC_0949(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg-TBBEtON0YtBJEZAf-zA7GILOeoqkNS4oUnEWBaH9edR5jW4SvE4hjvjbM2UkdfUdKeZOjRatORGmyQNTTfwGT6aEaC-vm6bLWg6rEe5yx3vGFJYoykpCFWmNZrCm8KEg0PBCdK7I6xUU/s1600/DSC_0949(1).JPG" height="100" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Peale mängu suundusime kohe lennujaama, sest kella kahe ajal hommikul väljus meie lend Fortalezasse. Lennujaam oli fänne ääreni täis. Tundus, et väga paljud ei vaevanud enda pead Manauses öömaja leidmisega ning lendasid kas siis nt Salvadorist või Riost mängu vaatama ning öösel tagasi. Meie lendasime kahe vahemaandumisega Fortalezasse, kus oli enne bussi peale minekut paar tunnikest aega ringi vaadata. Peale südaööd jõudsime aga mõnusasse mereäärsese külla Jericoacoarasse. Veetsime seal 3 päeva. Peatusime ühes <i>pousadas</i>, mida peab Moskvast pärit venelanna, käisime tuuril ning leotasime varbaid soojas vees. <span id="goog_103573045"></span><span id="goog_103573046"></span>Kahjuks suuremat sorti suplust seekord ette ei võtnud, sest see konditsioneeritud õhus viibimine tekitas meile tatise nina ning nii tuli end Jeris olles veits tohterdada. <span id="goog_103573065"></span><span id="goog_103573066"></span>Nii tuligi meil piirduda viludas istumise ja jalka vaatamisega. <span id="goog_103573078"></span><span id="goog_103573079"></span>Milline piin, eksole!?! Jericoacoara ise on ilus pisike liivaste tänavatega külake, kus hää paar päeva lihtsalt puhata. Jerist liikusime ööbussiga tagasi Fortalezasse, kust edasi pea 9-tunnine sõit Natal'i.<span id="goog_103573090"></span><span id="goog_103573091"></span> Kui me siis kella 18 ajal Natal'i bussijaama jõudsime, selgus, et viimane buss Pipasse väljus tund aega tagasi. Nii ei jäänud meil muud üle kui taksojuhtidega hinda kaubelda ning avada rahakotisuu, et maksta ühe tunnine taksosõit mereäärsesse väikelinna Pipasse.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvg4d7HMxdqikVi3eIYeH7MImUR2F_jyFs9EK9z21304Z-JXRQEW_MNGvXzTpPFwA97lkDAQMW7GanT3ATvguryoLEzltTGrbH63-VdQz-7dB_kS0KBqjYemuvRXCimOuPem4IN8jLzIKL/s1600/DSC_1053(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvg4d7HMxdqikVi3eIYeH7MImUR2F_jyFs9EK9z21304Z-JXRQEW_MNGvXzTpPFwA97lkDAQMW7GanT3ATvguryoLEzltTGrbH63-VdQz-7dB_kS0KBqjYemuvRXCimOuPem4IN8jLzIKL/s1600/DSC_1053(1).JPG" height="200" width="148" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Pipa on pisike kuurort. <span id="goog_924664825"></span><span id="goog_924664826"></span>Palju hosteleid ning <i>pousadasid</i>, restorane ning baare. Linnakese lähedal on palju ilusaid randu, kus võib ka delfiinidega koos ujuda. Sinnakanti oli endale baasi rajanud suurem hulk Uruguay koondise toetajaid, kes siis tänavatel Inglismaa üle saavutatud võitu tähistasid. Pipalt liikusime edasi Recifesse, kus peatusime <i>couchsurfer</i> Silvia ja tema pere juures, järgmisel päeval suundusime Recife külje all asuvasse Olinda linna, mis on ilus pisike koloniaalne linnake. Õhtul istusime aga bussi peale ning sõitsime 14 tundi Salvadori. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_4vORT7ZPh0h5rl82muIV_vp3D7a0M_M1q2x5hyphenhyphenGRlezvNEu0R5KNdRXu_C1-dI5TEougCcrqPa4cCJuIBffQA1DDq5rXNDXUDnA6rWySk7Fluro5Fq_mkYTWtK9R-IXSgAr4sNWi0qFw/s1600/DSC_0073(3).JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_4vORT7ZPh0h5rl82muIV_vp3D7a0M_M1q2x5hyphenhyphenGRlezvNEu0R5KNdRXu_C1-dI5TEougCcrqPa4cCJuIBffQA1DDq5rXNDXUDnA6rWySk7Fluro5Fq_mkYTWtK9R-IXSgAr4sNWi0qFw/s1600/DSC_0073(3).JPG" height="174" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Jõudsime juba varakult linna, panime kotid hostelisse ning siis linnaga tutvuma. Ka siinkandis peetakse 23ndal juunil suuremat sorti pidu. Linn oli ehitud, toimusid igasugu kontserdid, lisaks näidati igalpool suurematel ja väiksematel ekraanidel Brasiilia koondise viimast alagrupimängu. Salvadori vanalinn on muidugi väga ilus ja värviline, tugevate Aafrika mõjutustega linnake. Kahju oli ainult sellest, et 24. juuni oli neil nii suur pidu, et FanFestil polnud pea ühtki inimhinge tööl. Nii ei olnud mingit mängude ühisvaatamist loota. Väga imelik. Neid hapude nägudega jalkasõpru hulkus seal teisigi. Terve linn oli kui väljasurnud, ainult vanalinnas oli veel elu. Nii olid sealsed tänavad paksult inimesi täis, kes siis kohaliku muusika saatel puusi nõksutasid.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9CQptKQ9d8MNDlo8pBGhBbZi5ITLE17_mo-xpaJPF8_8CSBnKJTYLvP8rthgSfCgideervJT7tdFf2KXcVRlZxorJBw0JqrpViQV1_rQ9iGn0HEIvW0uwXkel3QAPbiObEOF4t7idCN3C/s1600/DSC_0172(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9CQptKQ9d8MNDlo8pBGhBbZi5ITLE17_mo-xpaJPF8_8CSBnKJTYLvP8rthgSfCgideervJT7tdFf2KXcVRlZxorJBw0JqrpViQV1_rQ9iGn0HEIvW0uwXkel3QAPbiObEOF4t7idCN3C/s1600/DSC_0172(1).JPG" height="123" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Salvadorist lendasime Brasiliasse, et 26ndal vaadata Portugali ja Ghana mängu. Staadion oli ilus, kahjuks mängust suurt midagi ei olenenud. Teisel poolajal tundus, et kumbki pool polnud jalgpalli mängimisest eriti huvitatud. Pealinn ise on suht hajali ning raske oli leida kohta, kus mängujärgset melu nautida. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiaxyisGTvyiH2quNTWsIFDuXijJqqANGOjD-5aupdxqxiyuDx1tcGX0esiPeW4BNwevms047Jq1xTmbu9RHdX4cNx5erK1txIcShOEBcG1atILbtrsTJtAJfVP9NAC2Nl4u0Rb005QDtQx/s1600/DSC_0233(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiaxyisGTvyiH2quNTWsIFDuXijJqqANGOjD-5aupdxqxiyuDx1tcGX0esiPeW4BNwevms047Jq1xTmbu9RHdX4cNx5erK1txIcShOEBcG1atILbtrsTJtAJfVP9NAC2Nl4u0Rb005QDtQx/s1600/DSC_0233(1).JPG" height="200" width="175" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Peale järjekordset nn kaotajate mängu lendasime Brasiliast Foz do Iguazusse Argentiina, Brasiilia ja Paraguai piiri ääres. Viimasel ajal on sealkandis üpris palju sadanud, nii veetsime kaks vihmast päeva Lõuna-Ameerika üht suurimat vaatamisväärsust imetledes. Juga ise asub Argentiina ja Brasiilia piiril. Lähivaadeteks pidavat parem olema Argentiina pool ning panoraamvaadeteks Brasiilia osa. Kahjuks oli vett aga liiga palju, nii olid paljud rajad suletud, osa teedest ja vaateplatvormidest, mis on ehitatud joa kohale, oli tulvavete poolt ära uhutud. Tol päeval ei korraldatud isegi paadituure joa alla, sest olevat liiga ohtlik olnud. Teisel päeval trotsisime järjekordet nirudat ilma ning vaatasime Brasiilia poole ka üle. Sellise ohtra veemassi juures oli sealt vaade parem. Kohutavalt palju mässavat ja vahutavat pruunikat vett. Mõnes mõttes oli huvitav, et nägime juga just sellise võimsa veeseinana. On olnud ka aastaid, kui põua ajal on vaid paar niret.</div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Iguazust lendasime 30. juuni varahommikul Sao Paolosse, kus saime kokku Liisiga, kes alagrupimängude ajal töötas Cuiabas FIFA vabatahtlikuna. Meie otsustasime suurlinna eirata ning otse lennujaamast bussijaama suunduda ning sealt edasi rahulikumasse ja väiksemasse kohta sõita. Järgmised kaks päeva veetsime eestlaste juures Ubatubas.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjW526FYNtox9282juIlWig8t1-Fa17rn92gvWglVMX2fkRa7T8Cjz9c-I8ZfPJ697iwShBVp9Rgu_KcgC9UlOTUp5ltUlL3MOTJBX7s8xCn4hZ0fkYdsx_et0gBi05cGNURcrDlroZ0s6/s1600/DSC_0443(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjW526FYNtox9282juIlWig8t1-Fa17rn92gvWglVMX2fkRa7T8Cjz9c-I8ZfPJ697iwShBVp9Rgu_KcgC9UlOTUp5ltUlL3MOTJBX7s8xCn4hZ0fkYdsx_et0gBi05cGNURcrDlroZ0s6/s1600/DSC_0443(1).JPG" height="116" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Paar eriti tšilli päeva, vaatasime Wilsoni juures rannabaaris jalkat, sõime Pandoras merekarbi pastat ning peesitasime niisama. Vahelduseks oli täitsa mõnus ilma ringi trallimata olla. Mereäär on sealkandis väga ilus, ilm oli meiesugustele põhjamaalastele täitsa paras. Brasiilia talvine 23 on ju meie korralik suvi. Ubatubast sõitsime 3. juuli õhtul Rio de Janeirosse. Saime luksuslikult ja tervelt kohale. Luksust lisas auto ning tervelt tänu õnnele, sest kohalikel autojuhtidel on siin küll üks surmasoov kuklas. Ropp kihutamine, kiirendamine, järsud pidurdused ja seda kõike suht kurvilisel teel. Piirang 80 km/h tähendab just seda, et nüüd on aeg gaasipedaali vajutada ning vähemalt 140 sisse saada. Kurvi tuleks ka siseneda 120ga, möödasõitu sooritada pimedates kurvides, pikivahest ei maksa üldse rääkida, seda lihtsalt ei eksisteeri. Paar korda päästis hullemast korraliku Saksa auto töökorras pidurid ning juhi kiirem reageering. Aga selline riskipiiril sõitmine on siin reegel, on siis tegemist auto või bussijuhtidega. See, et sul taga istuvad ka inimesed, kes kurvides oma istmetel ühelt poolt teise lendavad, ei oma mingit rolli. Selline loopimine ning loksumine on normaalne. Sellistel hetkedel ei jää muud üle kui silmad kinni pigistada ning usaldada juhti, kes tunneb teed. Sel korral vedas. Rios peatusime kesklinnast veidi eemal Recreio linnaosas. Ilus elamurajoon pika rannaribaga.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEibHv8ln6rGuhwWhD2zTT6z3SELkO-v5IT1lp-pKoO8eYq_yUEbUyVTvj-RyP69u57ujA7nYx12ivZDsTiwhoOV-60IBzfri11K6-4al4Qer0Uo_cj2wZff8vPg5IIDY7ufn97Mb5v-pZVV/s1600/DSC_0511(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEibHv8ln6rGuhwWhD2zTT6z3SELkO-v5IT1lp-pKoO8eYq_yUEbUyVTvj-RyP69u57ujA7nYx12ivZDsTiwhoOV-60IBzfri11K6-4al4Qer0Uo_cj2wZff8vPg5IIDY7ufn97Mb5v-pZVV/s1600/DSC_0511(1).JPG" height="133" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
4. juulil käisime ka Maracanãl MMi veerandfinaali vaatamas. Sel korral võtsid mõõtu Prantsusmaa ja Saksamaa. Mäng iseeneset erilist muljet ei jätnud, staadionil tekkis küll hea atmosfäär. Väga palju oli erinevatest maailmanurkadest kokku tulnud jalkafänne. Lisaks prantslastele, sakslastele ja muidugi kohalikele oli ka nt ungarlasi, vietnamlasi, hindusid, iisraelasi, soomlasi jt. Kahjuks Liisil ei vedanud ning tal ei õnnestunudki mängule piletit hankida, aga tema sini-must-valge trikoloor käis jalgpallipühamus Maracanãl ikkagi ära. Peale mängu siirdusime Barra linnaossa Brasiilia ning Kolumbia mängu vaatama. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8gmRQ6U2bFPEh2ud40ZqdLuuAfFktL9chSGkMkQEsoKrnGhsewDmyzdOuLp0s5tBZkyczHkBZq1VXp6RIiGxl82rlNyRaxV20DMLA-FAvsCS93JrTRKmWqL1KfVD30GoqUrH830EjTqkg/s1600/WP_20140705_011.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8gmRQ6U2bFPEh2ud40ZqdLuuAfFktL9chSGkMkQEsoKrnGhsewDmyzdOuLp0s5tBZkyczHkBZq1VXp6RIiGxl82rlNyRaxV20DMLA-FAvsCS93JrTRKmWqL1KfVD30GoqUrH830EjTqkg/s1600/WP_20140705_011.jpg" height="112" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Järgmisel päeval sõitsime aga Copacabanale FIFA FanFestile teisi veerandfinaale vaatama. Pidu nii argentiinlaste kui ka hollandlaste seas võis alata, mõlemaid jätkus Riosse omajagu. Poolfinaale vaatame juba veidi rahulikumas keskkonnas ehk pisikesel Ilha Grande saarel. Nüüd läheme ja matkame ühele eraldatud rannale. </div>
<br />PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-65997389113320209672014-06-11T05:52:00.000+03:002014-08-27T14:28:04.044+03:00Ja olemegi tagasi Brasiilias<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKQFA2XpmYLhlEK-CEdhnAsxnVJJGEg4RoFjiTXOvLurg81XfMhDvm_nWFjQLxWr37yzzfu0RzM0sQZiyL9WB-70fhs8oftEfItP2dlL58egHqqo874Zs4gXJYOKwLlIjtwaeTu5oy3p4m/s1600/tmp_DSC_0461(1)1954352625.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKQFA2XpmYLhlEK-CEdhnAsxnVJJGEg4RoFjiTXOvLurg81XfMhDvm_nWFjQLxWr37yzzfu0RzM0sQZiyL9WB-70fhs8oftEfItP2dlL58egHqqo874Zs4gXJYOKwLlIjtwaeTu5oy3p4m/s1600/tmp_DSC_0461(1)1954352625.JPG" height="147" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Jõudsime eile peale 3-päevast laevasõitu mööda Amazonase jõge Manausse. Selgelt ülerahvastatud alus. Laupäeval startis Tabatingast, Kolumbia, Brasiilia ja Peruu piiri äärest, kaks laeva Manause poole teele. Olime juba kell 8 hommikul sadamas valmis, et kell 12 väljuda. Sinna jõudes valitses segadus, erinevatel inimestel näitasid piletid erinevat kellaaega ning laeva. Siis selgus muidugi, et meie mahume laevale Voyager IV, mis väljub hoopis kell kaks päeval. Laevale hakati laskma juba 11st, sest politsei kontrollis kõikide reisiliste pagasi läbi. Siis tuli kiiresti endale ja oma võrkkiigele, mis tuli eelnevalt koos vajaminevate köitega valmis osta, laeval hea koht leida. Kahjuks olime meie suht rivi lõpus, nii pidime leppima kohaga esimesel tekil ning mahutasime oma võrkkiiged kohalike vahele.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMJoVfuApw25Orp9ERlJM-cRh_f8WW_CW_U6_yv3b31-50thhFzpp6KQbj7ZdKEp4xnYzUhEOD3PfN8nAIV-n_o6_aHA9fL7skCe0D2yO6Rolk54eUWxbz89VDT1QcGZRHgbOTqmRzRCTs/s1600/tmp_DSC_0477(1)-1769540297.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMJoVfuApw25Orp9ERlJM-cRh_f8WW_CW_U6_yv3b31-50thhFzpp6KQbj7ZdKEp4xnYzUhEOD3PfN8nAIV-n_o6_aHA9fL7skCe0D2yO6Rolk54eUWxbz89VDT1QcGZRHgbOTqmRzRCTs/s1600/tmp_DSC_0477(1)-1769540297.JPG" height="125" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Kadri oli kuidagimoodi ebamugavalt posti ääres ning Triin poolenisti teise võrkkiige all, sest kui ruumi enam pole, siis pannakse osad kiiged lihtsalt teiste kohale ja kõrgemale lae alla. Tegelikult olid mõlemad laevad turistide päralt. Jalkafänne oli üleilma kokku tulnud- oli inglasi, sakslasi, belglasi, ameeriklasi, austraallasi, kolumbialasi, mehhiklasi jt. Suht kirev ja lõbus seltskond ning need 3 päeva laevas möödusid kiiresti. Sai loetud, tukutud ja söödud, sest 3 toidukorda on pileti hinna sees. Söök oli maitsev ja küllaldane, ainult et toidu säilitamise ja hoidmise tingimused jätsid soovida. Seni veel on kõhud korras... </div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUTxPySdnfEOdeMmTA3re_Mko4JA29SWdbqkDonb-BbvdUk3xdEemD6mMgAuKdybc_3IreCqN8ROvR4GomKeOLZkBRpoOWoLv7dShuR3HD6QglCS4lKwGsiU2VnjXVv7SDjWpULXah3qKc/s1600/tmp_DSC_0904(1)-1366964309.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUTxPySdnfEOdeMmTA3re_Mko4JA29SWdbqkDonb-BbvdUk3xdEemD6mMgAuKdybc_3IreCqN8ROvR4GomKeOLZkBRpoOWoLv7dShuR3HD6QglCS4lKwGsiU2VnjXVv7SDjWpULXah3qKc/s1600/tmp_DSC_0904(1)-1366964309.JPG" height="125" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Nüüd alustame sealt kus jutt pooleli jäi. Máncorast, Peruust, sõitsime 18. mail Ecuadori. Piiriületus oli kiire ning peale paari bussivahetust leidsime end Cuencast. Veetsime seal jalutades ning mõnusas Maria's Alemania kohvikus saiakesi mugides ühe päeva. Tutvusime ka nn Panama mütsi valmistamise kunsti ja ajalooga. Niiet neile, kes veel ei teadnud, neid kuulsaid Panama kübaraid valmistatakse Ecuadoris, nimi lihtsalt on veits eksitav.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgP_yz673cOLpHoZhZZmJDxNa10RfqQlhfpk5IfCA2cvIGMcGRiBTi_Z0o8ernduVJFWlHIcoAsp9VVn7tghBpQZftF3_r2yhQw2IjnPfbkEBv96N0_MSCMTRYd16IouRYVBZRR7NK-Pp7y/s1600/tmp_DSC_0908(1)-1107462120.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgP_yz673cOLpHoZhZZmJDxNa10RfqQlhfpk5IfCA2cvIGMcGRiBTi_Z0o8ernduVJFWlHIcoAsp9VVn7tghBpQZftF3_r2yhQw2IjnPfbkEBv96N0_MSCMTRYd16IouRYVBZRR7NK-Pp7y/s1600/tmp_DSC_0908(1)-1107462120.JPG" height="92" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Kahjuks oli meil juba Peruus olles selge, et Ecuadori ja Kolumbia avastamiseks jääb meil aega väheks. Nii tuli meil Ecuadori vaatamisväärsuste hulgast teha valik, et kuhu minna ja mida teha. Kuna sel reisil pole meil olnud võimalust niisama rannas peesitada, siis otsustasime Ecuadoris just rannikut minna avastama. Veetsime siis mõned päevad Montañita ja Puerto Lopezi kandis Vaikse ookeani sooja vett nautides. Käisime ka Isla de la Platal, mis on ristitud nn vaesemehe Galapagoseks.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj38WkhasBlqAGDyg1PzstSa0p76UOGvWR51rtPBJF3TYPPRKBcDphc5JJ5REvG4blBaq8VNFAHlwTuolOzhXPi5WhzjND1_bXELHV28w4eEq08G9hce7ZsIBD5SMpEZj6n7XbmvOKi0nv1/s1600/tmp_DSC_0008(1)-948878311.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj38WkhasBlqAGDyg1PzstSa0p76UOGvWR51rtPBJF3TYPPRKBcDphc5JJ5REvG4blBaq8VNFAHlwTuolOzhXPi5WhzjND1_bXELHV28w4eEq08G9hce7ZsIBD5SMpEZj6n7XbmvOKi0nv1/s1600/tmp_DSC_0008(1)-948878311.JPG" height="162" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Ega jah, suurt rikkust seal ei esinenud. Nägime ühtesid siniste lestadega, ning teisi, punaste kurgualuste paunadega linde. Taimestik oli kõrbenud ning isegi pilvise ilmaga oli maru palav. Päeva teises pooles lasti pooleks tunniks snorgeldama ka, kuigi ühtegi kala ega koralli ei õnnestunud näha. Kui ikkagi eriline linnuhuviline pole, siis ei pea sinna saarele küll poolteist tundi ookeanilainetes loksuma.</div>
<div style="text-align: justify;">
Viimased kaks ööd ookeani ääres veetsime eriti mõnusas Hosteria Mandalas Puerto Lopezis. See selline bootanikaaeda rajatud mõnus väikeste majakestega hotellike. Meil oli hubane kahene <i>bungalow</i> suure terrassiga, kus sai võrkkiiges niisama lebotada. Peamajas oli restoran, kust sai maitsvat itaalia jäätist, teisel korrusel oli suur muusikainstrumentide valikuga ühistuba, kus lisaks veel valik lauamänge ning suur raamatukogu, kus sai juba läbiloetud raamatud uute vastu vahetada.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi2Hh3ecaTsUY5ZNkdNDAZdlHIPpvNKFEwpiT_6h6xSbOsXgmn40x3Llj3JW8tgNR4DqvHRtw06a9Mn0Gp5KzaOFWtHNCJ61REtjiQ1b_CH92GzP0VFlWvjIszrB-VKsolAt8WNWHW0wOa_/s1600/tmp_DSC_0051%25281%2529-1936859139.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi2Hh3ecaTsUY5ZNkdNDAZdlHIPpvNKFEwpiT_6h6xSbOsXgmn40x3Llj3JW8tgNR4DqvHRtw06a9Mn0Gp5KzaOFWtHNCJ61REtjiQ1b_CH92GzP0VFlWvjIszrB-VKsolAt8WNWHW0wOa_/s1600/tmp_DSC_0051%25281%2529-1936859139.JPG" height="160" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Sealt, kapi alumiselt riiulilt, leidsime ka ühe eestikeelse raamatu- Kreutzwaldi "Kilplased". Nimelt olevat mingi 10 aastat tagasi ühe kuu jooksul seal mitmeid eestlasi peatunud, KLM-il olevat olnud mingi Lõuna-Ameerika lendude soodukas. Peale seda ei ühtki eestlast. Seal oli nii mõnus, et kohe kuidagi ei raatsinud kotti selga tõmmata ning ära minna. Aga minna tuli, terve päeva liikusime erinevate bussidega u 12h pealinna lähedal olevasse külla Mindosse. Sõitsime läbi banaani- ja kakaoistanduste.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXrEjivPPn002S-4f-3GfBYs2GGLfLbjJ_3G0bXOLmOMwwy3X-0RVGvD_4ucrUfyG5ZWYe3qGv-H4dbu8r5mHQsXBM_YNONyG5RbOtIqfCM_3EsqMEfdJp_3emfjgNktMODujrlH_j48Au/s1600/tmp_DSC_0187(1)-194097259.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXrEjivPPn002S-4f-3GfBYs2GGLfLbjJ_3G0bXOLmOMwwy3X-0RVGvD_4ucrUfyG5ZWYe3qGv-H4dbu8r5mHQsXBM_YNONyG5RbOtIqfCM_3EsqMEfdJp_3emfjgNktMODujrlH_j48Au/s1600/tmp_DSC_0187(1)-194097259.JPG" height="164" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Mindos käisime Mariposase liblikafarmis ning tutvusime El Quetzalis šokolaadi tegemise kunstiga. Sai ka erinevaid näidiseid maitsta. Kogu tootmine ses pisikeses ettevõttes käib käsitsi. Kõige paremaks (maitse)elamuseks oli aga seal küpsetatav <i>brownie</i>, too šokolaadipomm oli niivõrd hea, et otsustasime järgmisel päeval tagasi minna, et enne Quitosse sõitu veel suur tükk pintslisse pista.</div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Quitos peatusime üle pika aja taas <i>couchsurferite </i>juures. Meie majutajateks olid kohalik poiss David ning poolakas Joanna, kes sündinud Tallinnas. Olevat vanemate sõnul elanud Lasnamäel, mitte kaugel Lauluväljakust, enne kui tagasi Poola koliti.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgs9tqAL8bmY3v1YQp2OX8KUpcNIb7PAzhblaVi4YILDCZu98kWVE-Qe8z6V31hfsQfCdZoRJxCAVSr8N9Xr8k8qgr8ecfw0-oWM9kwZSvCpNfX_g2XPmXlYVNDYU9Q0qNF57LnrTnvkMpJ/s1600/tmp_DSC_0269(1)-1632537887.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgs9tqAL8bmY3v1YQp2OX8KUpcNIb7PAzhblaVi4YILDCZu98kWVE-Qe8z6V31hfsQfCdZoRJxCAVSr8N9Xr8k8qgr8ecfw0-oWM9kwZSvCpNfX_g2XPmXlYVNDYU9Q0qNF57LnrTnvkMpJ/s1600/tmp_DSC_0269(1)-1632537887.JPG" height="200" width="135" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Quito ise on ilus linn. Ajaloolises osa on palju katedraale ning koloniaalseid hooneid, veidi eemale jääb restoranide, ööklubide ning hotellide piirkond, kus siis enamus turiste õhtut veedab. Seal oli tunda juba MMi hõngu. Restodes ja pubides olid osalevate riikide lipud üleval, müüdi Ecuadori koondise särke ning elati juba suure peo ootuses. Quitost sõitsime 2,5 tunni kaugusel olevasse Otavalo linna, kus laupäeviti toimub üks Lõuna-Ameerika suurimaid turge. Ärkasimegi umbes kuue ajal, et varakult kohal olla. Juba kella 7 ajal olid tänavad rahavast täis ning linna ääres asuval platsil, kus toimus loomaturg, oli kauplemine juba täies hoos. Ümbruskonnast on kohalikud oma traditsioonilistes rõivastes tulnud kokku ostma, müüma ja niisama uudistama.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgps5xGkEdIOgNK3M-CS9jVJxt6EychTiikQ9B4ERYSPlrmC3Y0qESXKSFBRh6W6thL_Rntp3YpFup2oDRwkIjzdQGzfwgIXxB-RsH8cVz_QaSwCDvbhoD4lSPBIeOXq3OnPEcmUSe3yFGb/s1600/tmp_DSC_0299(1)534573938.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgps5xGkEdIOgNK3M-CS9jVJxt6EychTiikQ9B4ERYSPlrmC3Y0qESXKSFBRh6W6thL_Rntp3YpFup2oDRwkIjzdQGzfwgIXxB-RsH8cVz_QaSwCDvbhoD4lSPBIeOXq3OnPEcmUSe3yFGb/s1600/tmp_DSC_0299(1)534573938.JPG" height="130" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Osta sai igasugu elusloomi: lehmi, vasikaid, sigu, põrssaid, kanu, tibusid, kalkuneid, kassi- ja koerapoegi, hamstreid, lambaid jne. Vaatamist oli nii palju, et alles hiljem tärkas, et oleks võinud ometi uurida palju need loomad ka maksid. Väiksena oli kunagi suur soov endale üks vasikas koju vedada, öeldi, et pole kuhugi panna, kuigi oma lapsemõistusega oleks kööki gaasikappi tahtnud mahutada, esialgu vast oleks äragi mahtunud, aga pärast... siit Ecuadorist oleks vast isegi rahaliselt ühe vasika osta jaksanud.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNQ9drx_bHWD7DO5P-T2jTYZGzoBF4LivtwbwNFJ6IeSG9G1qXrkQwD2Bj7imfvd-NqAxktrKATnVtgPpFRemzehliALpM3uVzkMRFne5PrVQI8sw_zAFUKsSG7Z7LhEjSDIc-_DJ3zZEO/s1600/tmp_DSC_0311(1)-1936284475.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNQ9drx_bHWD7DO5P-T2jTYZGzoBF4LivtwbwNFJ6IeSG9G1qXrkQwD2Bj7imfvd-NqAxktrKATnVtgPpFRemzehliALpM3uVzkMRFne5PrVQI8sw_zAFUKsSG7Z7LhEjSDIc-_DJ3zZEO/s1600/tmp_DSC_0311(1)-1936284475.JPG" height="200" width="192" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Oleks tahtnud terve päeva seal passida, aga plaan oli õhtuks Kolumbiasse jõuda. Nii tegime ka nn nänniturul kiire tiiru. Igasugu suveniire ning muud kraami müüdi. Vaipu, võrkkiikesid, kampsuneid, mütse, maale, ehteid jne. Enamuses oli tegemist masstoodanguga, mida varem juba kõikjal nähtud. Polnudki nagu suurt midagi võtta. Paar maali toppisime ikka kuskile kotti ära. Peale seda juba kolme erineva bussiga piirile. Piiril muidugi üritasid Ecuadori ametnikud meile väita, et neil mingi süsteem näitab, et meie kaks vajame Kolumbiasse sisenemiseks viisat. Mitte ei tahtnud meid uskuda, selle asemel pidi Triin üle silla kappama ning Kolumbia ametnike käest järgi küsima, et kas ikka on viisavaba sisenemine või ei. Selle asemel, et seal lollimoodi ringi vehkida oleks võinud lihtsalt kuskil nurga taga 10 min seista ning siis võidukalt teavitada, et jah, tõesti, meie Eesti Vabariigi kodanikud, ei vaja Kolumbiasse sisenemiseks viisat!</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-nsuVxXbLYfRUl3AT_RFa7tIssVhdMfJTyEeaBC7IYojraKxmjOcb_LCvqde6nTXjP9hvF_62mFxfC8vH7PiaO0asmPx_sEHuWbUkErGlb9Fm0alLKT4WwRYhDCZ0z5H9A1-4IMY3-sTS/s1600/tmp_DSC_0423(1)-249006602.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-nsuVxXbLYfRUl3AT_RFa7tIssVhdMfJTyEeaBC7IYojraKxmjOcb_LCvqde6nTXjP9hvF_62mFxfC8vH7PiaO0asmPx_sEHuWbUkErGlb9Fm0alLKT4WwRYhDCZ0z5H9A1-4IMY3-sTS/s1600/tmp_DSC_0423(1)-249006602.JPG" height="131" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Kolumbias ei soovitatud öösel piiri äärest Popayáni sõita, kuna sealkandis pidavat turvalisusega endiselt probleeme olema. Nii veetsime öö Pastos, kus varahommikul liikusime koloniaallinna Popayáni, kus veetsime pealelõuna ringi kõndides. Järgmise päeva veetsime bussis. Sõitsime u 14h Cali kaudu Bogotásse. Paar korda peeti buss automaatidega sõdurite poolt kinni ning kontrolliti reisiliste dokumente. Üldse oli teede ääres päris palju relvastatud sõjaväelasi näha. Esimese öö Bogotás veetsime hostelis, kaks järgnevat <i>couchsurferi </i>Sebastiani juures kesklinnas 31. korruse korteris. Bogotá on suht äärmuslik linn. Vanalinnas on palju kenasid hooneid, eemal, põhjapool on nn rikaste rajoon, kus uhkete autodega sõidetakse kallite restoranide ette või käiakse lukskaupade poodides. Lõunapool ajaloolist linnasüdant on aga <i>favelad, </i>vaid mõne bloki kaugusel presidendipaleest. Ja seal see siis juhtuski. Tuli üks pätt päise päeva ajal ning võttis Kadri telefoni ära. Eks meil ka veits süüd- peale nelja kuud olime muutunud julgemaks. Teed pilti ilma enda ümber kõiki kahtlustamata, ei peida kõiki asju kuskile riiete alla. Väga väle vend oli. Haaras telefonist, teise käega lükkas Kadri munakivitänavale pikali, ja pistis jooksu. Vastutulevad inimesed tõmbasid kahte lehte laiali, keegi ei üritanud pätti takistada. Ja nii ta kadus koos Kadri katkise ekraani ning sita akuga mobiiliga kuskile agulisse. Kohalikud jooksid meie kisamise peale majadest välja, Kadri aidati püsti, keegi ulatas klaasi veega, üks tädi oli täis medõe rõivas mingi kreemiga hakkamas. Asus kohe Kadri marraskil küünarnukki tohterdama. Tegemist olevat pättide seas väga "popi" kohaga, kus turiste passida. Aga jah, eks edaspidi tuleb tähelepanelikum olla ning kukla taha ka silmad tekitada.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEivMMW-W7R__5zf8jJ6EhFaLbu9Eh1HCEOF2ks8lujtmfInzO6BHUpwWvLgU6F_6H2Dk9z1KypMl5Aw9TmT-hVigK4U6EptW-GhwOnJ-AuW-tJRNtXiu0v0Di3PHgvOcO7diCr-yMc4Sra9/s1600/tmp_DSC_0443%25281%2529-496402155.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEivMMW-W7R__5zf8jJ6EhFaLbu9Eh1HCEOF2ks8lujtmfInzO6BHUpwWvLgU6F_6H2Dk9z1KypMl5Aw9TmT-hVigK4U6EptW-GhwOnJ-AuW-tJRNtXiu0v0Di3PHgvOcO7diCr-yMc4Sra9/s1600/tmp_DSC_0443%25281%2529-496402155.JPG" height="130" width="200" /></a></div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Meie majutaja Sebastian oli aga kohe valmis abistama. Uut telefoni läheb ikka tarvis. Pani siis oma ülikoolikaaslaste gruppi kuulutuse, et ostab kasutatud telefoni. Ei läinud eriti aegagi mööda, kui juba oli viis pakkumist letis. Müüdi Samsunge, BlackBerriesid ja muud. Üldse pidavat see väga popp internetigrupp olema, kus saab igasugu tehnoloogilisi vidinaid osta. Lõpuks ostis Kadri hoopis Sebastiani sakslasest korterikaaslase katkise ekraaniga LG telefoni 50 dollari eest. Saab jälle netti ja pilti (kehva kvaliteediga) teha, tuju mõneks ajaks jälle hea.</div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
5. juuni hommikul lendasime Bogotást Leticiasse Amazoni jõe äärde. Lend oli viimse kohani välja müüdud, turiste vooris linna päris palju. Meie hosteli reserveering oli kuskile internetiavarustesse kaduma läinud, nii tuli viimasel minutil midagi uut leida. Piletid laevale soovitati ka juba ette ära osta ning oodates politseis passikontrolli järjekorras koos paarikümne turistiga võis tunda MMi lähenemist, sest enamus oli minemas tolle 3-päevase laevaga Manausse MMile mänge vaatama.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3SZ7zYF5BGEu-Rs54wHVFxA50QdTkAS847HO16VFaNdFxtAa4FNoOdxZ5Vs8hkeAHpM_aOkZnbjGjt9FUFcX7Y8uU5fzjULK7vFiFdrNmBG5-be4c_rC27mpgdEMPq-pZpbHE_hyphenhyphenaNqvO/s1600/tmp_WP_20140607_001(1)1954352625.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3SZ7zYF5BGEu-Rs54wHVFxA50QdTkAS847HO16VFaNdFxtAa4FNoOdxZ5Vs8hkeAHpM_aOkZnbjGjt9FUFcX7Y8uU5fzjULK7vFiFdrNmBG5-be4c_rC27mpgdEMPq-pZpbHE_hyphenhyphenaNqvO/s1600/tmp_WP_20140607_001(1)1954352625.jpg" height="200" width="125" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Kui oleks olnud soovi oma pileteid müüa, siis potensiaalsetest klientidest seal puudus polnud. Aga oh ei. Need piletid pole müügiks!</div>
<div style="text-align: justify;">
Hetkel peatume Manause äärelinnas kodumajutuses. Keegi peale portugali keele miskit muud ei räägi, aga samas ollakse väga sõbralikud ning <i>google translatori </i>abiga saab hädapärase aetud. Järgneva kahe nädala jooksul rendidakse siin majas olevad ruumid välja ning tehakse raha. Mõnusalt kodune on, ja mis peaasi, siin on konditsioneer. See siin 35-kraadises Amazoni džunglis asuvas miljonilinnas on ikka üks oluline asi küll. Nüüd üritame aga paar päeva kuumas kliimas vastu pidada. Täna üks kiire linnaring ja laupäeval ka esimene staadionikülastus!</div>
<br />
<br />PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-51115856712249679532014-05-18T05:26:00.001+03:002014-08-27T14:33:29.410+03:00Machu Picchu ning muust Peruus nähtust-tehtust<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2b0XyfI_rkLEJTps9S0owwHuvEZCit1AR9X2PQpHRxRAWVt2zO5D3GivVruGD5PK0kskbkXDqeaz9hIeEWsmNEJgb7PPehcIBMyMmN2sWX7T-sZI2ee2yI0M_1vQj-ddZavGvqMOSVTFT/s1600/tmp_WP_20140421_001(1)-1942406362.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2b0XyfI_rkLEJTps9S0owwHuvEZCit1AR9X2PQpHRxRAWVt2zO5D3GivVruGD5PK0kskbkXDqeaz9hIeEWsmNEJgb7PPehcIBMyMmN2sWX7T-sZI2ee2yI0M_1vQj-ddZavGvqMOSVTFT/s1600/tmp_WP_20140421_001(1)-1942406362.jpg" height="89" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Käes on maikuu keskpaik ning oleme jõudnud Peruu põhjaossa. Nüüdseks on juba üle poole reisist seljataga ning muljeid omajagu, vaja veel viimase paari nädala sündmused üles märkida.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6BphMcxknwbfcQ9ctv9k3cKWhgJGypzKj_L2qoYrl9VAXO_fQ8O74vi2xn5oj2OZJ80W9V1dfxTY_dO0W78-RUT6lrDFSrHkbeuyztjeo_m3lh5BqCaOUrs0ILaMn4DzrCYEJ22qUqlQp/s1600/tmp_WP_20140421_023(1)163806071.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6BphMcxknwbfcQ9ctv9k3cKWhgJGypzKj_L2qoYrl9VAXO_fQ8O74vi2xn5oj2OZJ80W9V1dfxTY_dO0W78-RUT6lrDFSrHkbeuyztjeo_m3lh5BqCaOUrs0ILaMn4DzrCYEJ22qUqlQp/s1600/tmp_WP_20140421_023(1)163806071.jpg" height="136" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Boliivias veedetud viimasel nädalal käisime ka jalgrattatuuril firmaga Barracuda Biking. Sõitsime suurel kiirusel mäeserval olevat kitsukest teed pidi alla ja seda umbes 60 kilomeetrit. Olenemata sellest, et see on hinnatud maailma kõige ohtlikumaks ehk surmateeks, oleme endiselt täie tervise juures ning tiksume edasi seigelda. Tegemist on muidugi hullu turismiatraktsiooniga. Firmasid, kelle vahel valida on mitukümmend ning hinnaskaala vägagi erinev. Meie kõige kallimat ei valinud, kõige odavama kasuks ka ei otsustanud, kuna on olnud juhuseid, et odavamate tuurioperaatorite jalgrattad on nii logud, et pidurid ei tööta, sadul kukub poole sõidu pealt ära ning üldse krigisevad ja kolisevad. Sõitu alustatakse umbes 4600m pealt ning kokku on laskumist 3000m jagu, niiet kõrgusekartlikkele inimestele täiesti tõsine ettevõtmine. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi9QJIxUuK0aXM1DUtWIg7waLke11IC7AZjTJdGytYQGwa36fygBRLq17DLe5cfe9GPsIHzbQeCFk_llQopQ_GqPqXHpB7llbNS0PK7H5BogL0LVAqJfy1Xr1ycAagXE5wriDjmFDrxh7sm/s1600/tmp_P1010269(1)1942812862.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi9QJIxUuK0aXM1DUtWIg7waLke11IC7AZjTJdGytYQGwa36fygBRLq17DLe5cfe9GPsIHzbQeCFk_llQopQ_GqPqXHpB7llbNS0PK7H5BogL0LVAqJfy1Xr1ycAagXE5wriDjmFDrxh7sm/s1600/tmp_P1010269(1)1942812862.JPG" height="162" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Kohati olid kuristikud ikka väga hullud, õnneks enamus ajast polnud mahti sügavustesse vahtida, tuli keskenduda enda ees olevale kitsale kivisele rajale. Üheks ompäraks on ka see, et sel teel käib sõitmine vasakul pool, niiet alla vuhised alati kuristiku serva pidi, õnneks suuremat autoliiklust sel teel enam ei ole, sest valminud on uus lõik, nii kasutavad seda surmateed enamasti ainult seiklusi otsivad tursitid, kelledest puudust muidugi pole. Meie giidi sõnul on lisaks sadadele autoõnnetuste ohvritele sel teel elu andnud umbes 24 ratturit. Riste oli tee ääres muidugi hirmuäratavalt palju, aga kui sul ikka mõistus peas ning soov ka homset päeva näha, lollimoodi riskima ei hakka ning ettevaatlikult (loe: kramplikult ja pidevalt pidurdades) sõidad, siis saab mäest elusalt ka alla. Kokkuvõtlikult võiks öelda, et kui aega ja viitsimist on, siin soovitame soojalt.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEioBLC7FsCojMhmejhS0ZVwuXbuymgsiyFcUKFLC8zMtfh3em2DmnB-zi8Se655l6uQzI9nHkA0bZZGLs45GkCZyvCap7EKdnFEruoRKrUESOAZfbSzB7TfGRcQ7IlCWDLuVYWYXFKGxc67/s1600/tmp_DSC_0389(2)-1942406362.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEioBLC7FsCojMhmejhS0ZVwuXbuymgsiyFcUKFLC8zMtfh3em2DmnB-zi8Se655l6uQzI9nHkA0bZZGLs45GkCZyvCap7EKdnFEruoRKrUESOAZfbSzB7TfGRcQ7IlCWDLuVYWYXFKGxc67/s1600/tmp_DSC_0389(2)-1942406362.JPG" height="122" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
La Pazist sõitsime Titicaca järve äärde Copacabanasse, mis asub 3800m kõrgusel ning veetsime seal kaks viimast päeva Boliivias. Käisime paadituuril Isla del Solil ning jalutasime saare põhja- ja lõunaosas. Täitsa ilus kant, eriti tore on see, et siinkandis kannavad kohalikud naised uhkusega traditsioonilisi rõivaid ning peakatteid. Ahjaa, nende kübaratega olevat see lugu, et tegelikult olid need mõeldud meestele. Ehk siis kunagi paar sajandit tagasi saadeti Euroopast Boliivia kaevuritele koormate viisi neid peakatteid, sest arvati, et tegemist on niivõrd lühikest kasvu inimestega, et küllap nende pea ümbermõõt ka suht väike, aga võta näpust, pead on neil sama suured kui eurooplastelgi. Ega siis hakatud kogu seda koormat tagasi ka saatma, väideti, et tegelikult ongi tegemist väga popi naistemoega Euroopas.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_pJp7CPrZcQ8HX6Oo8lE9rAQHsGGjOf5lvTlEL5wVImXAxeJf4ykNh75dUZ65lOQUzlSEjoxUsVmzEG_bieeJCsQkhsVu8bvc2rQra30ka_2KTYt8O-WfxB1xjPCPj7Q9xudkB5t_N7FT/s1600/tmp_DSC_0436(1)163806071.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_pJp7CPrZcQ8HX6Oo8lE9rAQHsGGjOf5lvTlEL5wVImXAxeJf4ykNh75dUZ65lOQUzlSEjoxUsVmzEG_bieeJCsQkhsVu8bvc2rQra30ka_2KTYt8O-WfxB1xjPCPj7Q9xudkB5t_N7FT/s1600/tmp_DSC_0436(1)163806071.JPG" height="142" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Eks siis kohalikud naised võtsid ka selle moeröögatuse omaks ja seda tänapäevani. Olenevalt sellest, kuidas too torbik peas asetseb, saab öelda, kas tegemist on abielus, vallalise või lesega. Eriti põnev nähtus on see, et kui sadama hakkab, siis urgitsevad kõik daamid taskust kilekoti välja ning mässivad kübara sellesse ja nii juba ühes kilekotiga rändab too asjandus tagasi pähe.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEicE0ju7yBCeZHxJUljz6lsSbDHYoDarXOiHeOQIPTP6-LD9hMREcgOMdX6oS5T0lcuu21_e9YoqwV6M1GOTo9vspn9c56EFa1Z-gIncW0G7nGBD6dMKXkmkgTWljIEQOHUXqusqU75mUDK/s1600/tmp_DSC_0487(1)1942812862.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEicE0ju7yBCeZHxJUljz6lsSbDHYoDarXOiHeOQIPTP6-LD9hMREcgOMdX6oS5T0lcuu21_e9YoqwV6M1GOTo9vspn9c56EFa1Z-gIncW0G7nGBD6dMKXkmkgTWljIEQOHUXqusqU75mUDK/s1600/tmp_DSC_0487(1)1942812862.JPG" height="133" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Aprilli lõpus jõudsime ka Peruusse. Võtsime suuna Arequipale, kus Triin sai mingisuguse kõhutaudi, väänles valudes pool päeva, siis sai lõpuks vaevast lahti. Otseses mõttes. Järgmisel päeval sai juba ka väike linnatuur tehtud ning siis Colca kanjonisse, mis on kaks korda sügavam kui Suur Kanjon USAs. See on ka Peruu üheks külastatavaimaks kohaks. Eriti populaarne on seal varahommikuti kondorite vaatamine, neid sinna juba jagub, aga turiste on seal ikkagi tunduvalt rokhem kui neid linde.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBeg-mi5bTl8LGNPGnLyKVu0z7YJ7WNv-uIr3ak97mZhkS3c0LXdtuStN_N8fLSSe5h0CuQCCVBdaSHPzRXmg_eNNA2YgIR68GijAFkwhwr1xTLM1trGRQjoVBT6Q2y68y7iv7d3xIya2w/s1600/tmp_DSC_0560(2)-1592926783.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBeg-mi5bTl8LGNPGnLyKVu0z7YJ7WNv-uIr3ak97mZhkS3c0LXdtuStN_N8fLSSe5h0CuQCCVBdaSHPzRXmg_eNNA2YgIR68GijAFkwhwr1xTLM1trGRQjoVBT6Q2y68y7iv7d3xIya2w/s1600/tmp_DSC_0560(2)-1592926783.JPG" height="170" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Enamik reisilisi teeb sealkandis ka paaripäevase giidiga matka. Meil polnud erilist tahtmist kellegi tempos tatsata, nii otsustasime omal käel päevase retke ette võtta. Ütleme kohe ära, et üks loll plaan. No milleks on vaja end terve päev piinata. Ühe hooga 1200m laskumist, siis mingil suvalisel oaasil tunnike puhkust ning tagasi üles. Juttude järgi pidi võtma 3,5 tundi aega, jajah, meil läks nii kaua, et alles õhtupimeduses saime tagasi hostelisse. <span id="goog_1309870548"></span><span id="goog_1309870549"></span>Kõrguste vahe, väsimus ning paaripäevatagune pasataud absoluutselt ei soosinud meie seekordset sooritust.<span id="goog_2079058057"></span><span id="goog_2079058058"></span> <span id="goog_2079058060"></span><span id="goog_2079058061"></span>Normaalsed inimesed ikka läksid eelmisel õhtul sinna oaasi ööbima ning siis varahommikul tagasi, mitte meie kombel pealelõunasel ajal põrgukuumuses. Peale seda retke sättisime end ööbussile suunaga Cuscole.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj93ZEG65nEd3-jEoy3os2lqamc7gOdCYG2lK_DWr9y_vNwdHV_uNR-Sc6DKRbdTLoE_pcbiBXT6dhjzpMftZWqfOn22SCDDM-ET23h88g7FWOf1tr7UUoYvxLceOpWzkQrnVoMb322pMWH/s1600/tmp_DSC_0593(1)-1743421594.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj93ZEG65nEd3-jEoy3os2lqamc7gOdCYG2lK_DWr9y_vNwdHV_uNR-Sc6DKRbdTLoE_pcbiBXT6dhjzpMftZWqfOn22SCDDM-ET23h88g7FWOf1tr7UUoYvxLceOpWzkQrnVoMb322pMWH/s1600/tmp_DSC_0593(1)-1743421594.JPG" height="90" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Cusco on väga ilus ajalooline linn, natuke sant ilm oli aga muidu täitsa tore. Jalutasime terve päeva ringi, sõime eht läänelikku hommikusööki seljakotirändurite ühes meeliskohas Jack's Cafe ja vaatasime jalkat kohalikus Iiri pubis. Järgmisel päeval suundusime Agua Calientesesse. Kui me terve selle reisi jooksul oleme üritanud suht soodsalt reisida, kasutada kondimootorit niipalju kui võimalik ja üldse säästa, siis Machu Picchule otsustasime minna eht turistlikkul kombel, ehk rongi ja bussiga ning vähese vaevaga. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjE3pDIYXMVKl_Ftn4Om-_qAvw_hzkKBdTYBvSWCjgSRCc6ZAn1TUg9DH6INJZD9SRo29ehEE4PZ2w55kPqX1g8lVeuiA2CKpx9zZ6TTolfMYzyy9Vo_ciY5me6u96DXjsp1z62ofxlNwSL/s1600/tmp_DSC_0655(1)612873595.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjE3pDIYXMVKl_Ftn4Om-_qAvw_hzkKBdTYBvSWCjgSRCc6ZAn1TUg9DH6INJZD9SRo29ehEE4PZ2w55kPqX1g8lVeuiA2CKpx9zZ6TTolfMYzyy9Vo_ciY5me6u96DXjsp1z62ofxlNwSL/s1600/tmp_DSC_0655(1)612873595.JPG" height="120" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Kui keegi on juhtunud vaatama Kanal 2 saadet Kaks Kanget, siis vast teavad Margna ning Jõekalda erinevaid reisistiile. No seni üritame nii igal võimalusel nö Margnat teha ehk võimalikult soodsalt reisida, siis sel korral, Machupicchule minnes, tegime Jõekaldat. Soliidselt, puhtalt ning värskena rongi ja bussiga kohale. Ei mingit enesepiinamist 4-päevasel inkamatkal, isegi sissepääsuni otsutasime minna bussiga ning vältida kahetunnist matka mööda treppe üles. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjqIpAFw_AZOIIxRBcv56f_A2cS2le2WQW1SDmv2yBRkMbG7L5wc-CidGSyr__AhUjXNA2GAWcWGb7yIdtdhEKrDRliZilZ3JtvQwcWynmZUS_HALM14pqe_ApuWFYdG61n22uMOOTFQGMG/s1600/tmp_DSC_0716(1)-2010854317.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjqIpAFw_AZOIIxRBcv56f_A2cS2le2WQW1SDmv2yBRkMbG7L5wc-CidGSyr__AhUjXNA2GAWcWGb7yIdtdhEKrDRliZilZ3JtvQwcWynmZUS_HALM14pqe_ApuWFYdG61n22uMOOTFQGMG/s1600/tmp_DSC_0716(1)-2010854317.JPG" height="208" width="320" /></a></div>
<span id="goog_2079058074"></span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div style="text-align: justify;">
Kuna igal pool soovitati Machu Picchule minna varahommikul, et vältida rahvamasse, siis ajasime end juba 5 ajal maast lahti, et 5.30 esimese bussiga sissepääsuni sõita. Selline kaval plaan oli aga veel ligikaudu kolmesajal inimesel, kes meiega tol varahommikul bussi ootasid. Me mahtusime alles kümnenda bussi peale!!! Külastajaid igatahes jagus, tipphooajal pidavat neid varemeid külastama ligi 3000 inimest päevas. Kõige parem on see, et tegelikult pole ajaloolased ning muud targad selgusele jõudnud, et milleks see linn sinna omal ajal rajatud oli. </div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiehu_8ChJGm_fy93MUjWhyoQgWoahiCaLEqFEC0hJxXJK-CcORcZtpsmRPiiJdbwDOQ_w4G7CuQikepYwurty4AxOpQxgdYjuyQu-xMSsclZDAKphmBGv69yiEoHBDas5FiIHHV-3XCkdF/s1600/tmp_DSC_0769(1)930420755.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiehu_8ChJGm_fy93MUjWhyoQgWoahiCaLEqFEC0hJxXJK-CcORcZtpsmRPiiJdbwDOQ_w4G7CuQikepYwurty4AxOpQxgdYjuyQu-xMSsclZDAKphmBGv69yiEoHBDas5FiIHHV-3XCkdF/s1600/tmp_DSC_0769(1)930420755.JPG" height="133" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Peale Machu Picchut käisime ka Ollantaytambo varemetes ning siis Cuscosse tagasi, kust sõitsime pea 20 tundi bussiga Icasse. Õnneks Cruz del Sur'i buss oli võimas- laiad nahkistmed, personaalne telekas, toitlustus ja muud mugavused. Samas bussijuhid on ikka endiselt hulljulged ning kimavad kitsastel kurvilistel teedel elu eest. Nii juhtuski, et hommikul kella viie ajal leidsime end peale korralikku raksatust kiviseinast. Eks vastutulnud suure veoki juht ei tahtnud oodata ning meid kurvis mööda lasta, mille peale meie bussijuht hullema vältimiseks kiviseina rammis. Tulemuseks oli see, et bussi tagarehvid olid kraavis ja buss toetus raskusega kaljunukile. Tunnike pusimist ning sõitsime edasi kõrbeoaasi Huacachina poole, kus tegime lühikese liivalauatamise ja <i>buggy </i>tuuri. Too <i>buggy </i>on siis selline putukalaadse väljanähemisega sõiduriist, kus 10 turisti rihmadega kinnitatult loksuvad mööda liivadüüne üles-alla sõites. Vahepeal on ikka päris õudne, ega muu aita, kui silmad kinni pigistada ning vaid vahel piiluda, milliste hullude manöövritega järgmiseks hakkama saadakse. Hullem sõit kui Ameerika mägedel kuskil lõbustuspargis. Oli üpris lõbus.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhiqxV49t25GeGPk2PU7NlyqXIy2Nobvq9T5un3CFHOLIw3uAUku_GMV2y8aivDkuRPOnSk37E_D9RiSUzf19FygYZ42UZkgMLu60pmndQ838W8nbDWONMpupKRjARj4ZbJRzuOpRSMAssc/s1600/tmp_WP_20140505_020%25281%2529930420755.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhiqxV49t25GeGPk2PU7NlyqXIy2Nobvq9T5un3CFHOLIw3uAUku_GMV2y8aivDkuRPOnSk37E_D9RiSUzf19FygYZ42UZkgMLu60pmndQ838W8nbDWONMpupKRjARj4ZbJRzuOpRSMAssc/s1600/tmp_WP_20140505_020%25281%2529930420755.jpg" height="180" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Kolm päeva veetsime Peruu pealinnas Limas.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhh-jN3c6k9Nx8kMNHDzxGPZmfuu_wrwlVTckaWrqOBy4Hj5ZVIwgvG12DX30e1NPWuUVSBYad-gbc8esZ3FSGd9kaFf1RpQubtmF0NMZigtbtS6NQhgeUFzxiEOL01MkcTgrv9RflkcM3l/s1600/tmp_DSC_0801(1)-934608215.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhh-jN3c6k9Nx8kMNHDzxGPZmfuu_wrwlVTckaWrqOBy4Hj5ZVIwgvG12DX30e1NPWuUVSBYad-gbc8esZ3FSGd9kaFf1RpQubtmF0NMZigtbtS6NQhgeUFzxiEOL01MkcTgrv9RflkcM3l/s1600/tmp_DSC_0801(1)-934608215.JPG" height="133" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Ööbisime Miraflorese linnaosas, mis on suht ameerikaliku olemisega koht. Väga viisakas, puhas, korralikud poed, restoranid, esindatud on kõik Ameerika brändid alustades Starbucksi, Dunkin Donutsi ja lõpetades KFCga. Kesklinn seevastu on veidi kulunuma olemisega. Seal on ilusad katedraalid, kirikud ning muud koloniaalsed hooned, samas ka veidi räpasem. Üldse on Lima tohutusuur linn, kus elab vist üle 7 miljoni inimese. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSnNu9OGohdDG2SYWHWCyghJY4QSdUaF2P02H3WsdtX8Wda3URLGOq8FafBDsB0AHx-ZMS8q84nEehe7ZglVYGNfY-JbmN8eVJ8Ui5bMDrnX599ar9o3vn8jHOJYBU81yDOkqjotcyKLw2/s1600/tmp_WP_20140508_016(1)1925611892.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSnNu9OGohdDG2SYWHWCyghJY4QSdUaF2P02H3WsdtX8Wda3URLGOq8FafBDsB0AHx-ZMS8q84nEehe7ZglVYGNfY-JbmN8eVJ8Ui5bMDrnX599ar9o3vn8jHOJYBU81yDOkqjotcyKLw2/s1600/tmp_WP_20140508_016(1)1925611892.jpg" height="139" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Limas osalesime ka lühikesel kokanduskursusel SkyKitchenis, kus õppisime tegema nelja traditsioonilist Peruu toitu: mahedat kartuli, avokaado ja kana vormi, vürtsikat ning ohtra sibulaga toorest valget kala ehk <i>cebichet, </i>loomaliha riisi ja friikatega ning rasvast imbuvaid sõõrikuid. Loodetavasti midagi õpitust ka kinnistus, et siis kunagi koduste vahenditega järgi proovida. Ise ka ei jõua ära imestada, milliste maitsvate roogadega hakkama saime.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div style="text-align: justify;">
Limas istusime jällegi bussi peale ning sõitsime 8 tundi sisemaale, et jõuda mägedesse, ning kohta nimega Huaraz. Seal tegime ühe päevase matka Laguna 69 juurde. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjme2iHpmTKl0TzXrPSzenqPMfq7NK-0pm57EjFd8exG676l4u6LK4NZsacvXEA3tMOuRm3iBllAFiSrSnZnv4jnsGLroY5DRprme4_Dnk0dWhokShKp6fWQP4zXbjyCaZCIiBJd2o5FeRk/s1600/tmp_2014-05-11+12.58.42-2108638729.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjme2iHpmTKl0TzXrPSzenqPMfq7NK-0pm57EjFd8exG676l4u6LK4NZsacvXEA3tMOuRm3iBllAFiSrSnZnv4jnsGLroY5DRprme4_Dnk0dWhokShKp6fWQP4zXbjyCaZCIiBJd2o5FeRk/s1600/tmp_2014-05-11+12.58.42-2108638729.jpg" height="200" width="150" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Aega kulus umbes 6 tundi, tegelikult rada reljeefilt raske polnudki, võhmale võttis see, et matka alustasime 3800m pealt ning tõusime 4400 peale. Õhk oli hõre, vaated ilusad. Kahjuks laguuni äärde jõudes oli ilm pilves ning vaated mägedele jäid meil sel korral nägemata. Üritasime seda puudujääki veits korvata ning sõitsime järgmisel päeval taksoga ühe teise järve äärde. Laguna Parón asub siis Carazi linnast 32 km kaugusel, meil võttis sinna jõudmine 2 tundi aega, sest tee ketras muudkui üles ja üles ja üles. Jälle u 2000m jagu tõusu, sel korral õnneks taksos istudes.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhHV3CUUWgxPcdTwPLCTqZrTAbo2T5hVese7oR61kG2wyRJaJmy9hOrIcawlXtGIGZNbUz9aZp25Ot79Y6hWOOGb3UC7VZ8YuewqiNHeQxv0MTCHBT9n87gjgorJhpSmuc9DR8yrYZb6AYW/s1600/tmp_DSC_0851%25281%2529612873595.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhHV3CUUWgxPcdTwPLCTqZrTAbo2T5hVese7oR61kG2wyRJaJmy9hOrIcawlXtGIGZNbUz9aZp25Ot79Y6hWOOGb3UC7VZ8YuewqiNHeQxv0MTCHBT9n87gjgorJhpSmuc9DR8yrYZb6AYW/s1600/tmp_DSC_0851%25281%2529612873595.JPG" height="220" width="320" /></a></div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Carazist võtsime järjekordse ööbussi, mis meid nüüd ookeani äärde Trujillosse viis. Peatusime seal lähedal asuvas surfarite väikelinnas Huanchacos 3 päeva, mitte seetõttu, et meile õudsalt oleks meeldinud too kole liivane rand, või tühi kõrbelinn, või, et me oleks läbi käinud kõik lähedalolevad Kolumbuse eelsed Chan Chani paleed ja linnarajatised ja muud värgid, oh ei. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiU0YusF50zJ1uFOyprj_jmoMyvpRZXMVNfESP-iHhDokKtFnjzUUTENlAH63O6fPsz4e0yoFXXKHTMeRGeWP0cY_BJ-DOiSE-EZyfcmWchEn18w8TjraI_rajH6VJdhCYDv_qdO4jsEos9/s1600/tmp_DSC_0877(1)1446268314.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiU0YusF50zJ1uFOyprj_jmoMyvpRZXMVNfESP-iHhDokKtFnjzUUTENlAH63O6fPsz4e0yoFXXKHTMeRGeWP0cY_BJ-DOiSE-EZyfcmWchEn18w8TjraI_rajH6VJdhCYDv_qdO4jsEos9/s1600/tmp_DSC_0877(1)1446268314.JPG" height="116" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Põhjus selles, et Triin jälle haige. Tüütas jälle "vana sõber" reisijate kõhulahtisus. Seekord korraliku palavikuga, niiet avanes võimalus üle vaadata kohalik velskripunkt. Kogemus omaette, väikene keelebarjäär oli, aga saime hakkama ja antibiootikumiravi pandi paariks päevaks peale. Eks näis kuidas mõjub.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgzwomqydXsxoMHA41MLPbtqEElcq8hUUWE0gBohZ7odKCVgfoaKOClC0yrOrGIJ17mo9pBpELDQUM5gPSmj2WlRTKigOe5fswF_oi8oo5nO9YVW9HH5UINk7NQQhLEASI9tBw0ovhq9YNs/s1600/tmp_2014-05-16+13.08.481060398925.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgzwomqydXsxoMHA41MLPbtqEElcq8hUUWE0gBohZ7odKCVgfoaKOClC0yrOrGIJ17mo9pBpELDQUM5gPSmj2WlRTKigOe5fswF_oi8oo5nO9YVW9HH5UINk7NQQhLEASI9tBw0ovhq9YNs/s1600/tmp_2014-05-16+13.08.481060398925.jpg" height="200" width="150" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Nüüd oleme Peruu viimases peatuspaigas nimega Máncora, see selline rannaküla. Üpris turistikas, rannariba ise pole suurem asi, aga ajab asja ära. Vähemalt ilm on soe, kui mitte liigagi palav. Naudime siis viimaseid päevi siin soojas, sest Ecuadori vist lubas vihma. Järgmised paar nädalat veedame siis Ecuadoris, kust juuni alguseks tuleb end juba Kolumbia pealinnna vedada, et sealt Amazoni äärde lennata, kust paadiga Manausse ning valmis Brasiilias nautima tervelt kuu aega kestvat suurt jalgpallipidu. </div>
<br />
<br />PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-28756281428577065282014-04-20T18:30:00.000+03:002014-08-27T14:36:27.192+03:00Kolm nädalat Boliivias<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmxmHbgJWZHKCsAgUP2UFrzzyDvNPff1WquZYheiTzyLWkZh_HZIsiBy9_a1RRiZSKmq3kHvoMe6gadOY0huI-bnHnmUt8mAc-xXBHTxPISDlVaWPQUBljyp9CiziqxY7LcPyBMGXc0m_V/s1600/tmp_DSC_0753(2)-441635254.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmxmHbgJWZHKCsAgUP2UFrzzyDvNPff1WquZYheiTzyLWkZh_HZIsiBy9_a1RRiZSKmq3kHvoMe6gadOY0huI-bnHnmUt8mAc-xXBHTxPISDlVaWPQUBljyp9CiziqxY7LcPyBMGXc0m_V/s1600/tmp_DSC_0753(2)-441635254.JPG" height="124" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Esialgu oli meil plaanis Boliivias veeta ainult kaks nädalat. Tuur Uyunis ning sealt siis Sucre ja Santa Cruzi kaudu La Pazi. Nagu eelmises postituses sai mainitud, ootasime Uyunis ühe päeva, et saada tuurile firmaga Red Planet Expeditions, mida paljud meile soovitanud olid. Esmaspäeval, 31. märtsil startisime Toyota Land Cruiseriga teele. Kotid pakiti ilusasti auto katusele, toidukraam laaditi peale ning nii ronisime viiekesi koos juhi ja giidiga autosse. Meie tuurigrupis olid siis lisaks meile kahele veel ameeriklannast füsioterapeut-farmipidaja Ann-Casey, Talibani-võitleja väljanäegemisega austraallane Nick ning Lõuna-Aafrika Vabariigis üles kasvanud britt Nikki. Lõbus seltskond, vahva giid ning hull autojuht. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiaT1OvehCmhUvCXtrn3xe58vCOt8MmORjCOTZVA4JU1yNW4PJRPRhiQbFKY2glwI68IL47O9DM_RwKUTCmZFzORB2pDotNvE7JmV9aQQP27jRlSN5wmoPESl6GJJnAu3xzV_nBshj-q66A/s1600/tmp_DSC_0846(2)1861736691.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiaT1OvehCmhUvCXtrn3xe58vCOt8MmORjCOTZVA4JU1yNW4PJRPRhiQbFKY2glwI68IL47O9DM_RwKUTCmZFzORB2pDotNvE7JmV9aQQP27jRlSN5wmoPESl6GJJnAu3xzV_nBshj-q66A/s1600/tmp_DSC_0846(2)1861736691.JPG" height="112" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Esimesel päeval käisime nn rongide surnuaial ning soolakõrbes, vaatasime ühe soolafarmi tööd ja tegemisi, ning jalutasime Incahuasi saarel keset soolajärve. Otseloomulikult on vaja kõikidel turistidel selles soolaolustikus teha lollakaid pilte ehk nn silmapetekaid. Kindlasti tuleb fotosessiooni ajal teha ka mõned hüppe- ning evolutsioonipildid. Meie tegime ühe eriti "löda" käruka ka, ülejäänud, Lääne turistid, vaatasid meid imelike nägudega ja mõtlesid vast, et mis see maarahvas möllab. Õhtuks jõudsime soolahotelli, kus ootas ees rikkalik õhtusöök ja hulgim huvitavaid jutuajamisi teiste reisilistega. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiS8W0NY2bjwi_1bVf2kxUpNcrzZb_lDTev9aqqdDolzX8nb2xY8TnTDFVyRinPIdD6LkAPWu3B9bF4Wlu1htIyMkbmbQir5nAsrEkY3asJ4a4iU3M-MiNB56sTKuy-lX_1lONL3WJuSFYM/s1600/tmp_DSC_0871(1)1507993124.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiS8W0NY2bjwi_1bVf2kxUpNcrzZb_lDTev9aqqdDolzX8nb2xY8TnTDFVyRinPIdD6LkAPWu3B9bF4Wlu1htIyMkbmbQir5nAsrEkY3asJ4a4iU3M-MiNB56sTKuy-lX_1lONL3WJuSFYM/s1600/tmp_DSC_0871(1)1507993124.JPG" height="133" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Teisel päeval sõitsime mööda Dalí kõrbe, ühe järve juurest teise juurde, nägime flamingosid ja vicuñasid, maastikud vaheldusid ning õhtupoolikul jõudsime 5000m kõrgusel asuvate Sol de Mañana geisrite juurde. Teise öö veetsime natuke tagasihoidlikumates tingimustes, kuivkäimla lehkas korralikult, pesemisvõimalusi polnud ning toas oli sutsu jahe. Samas oli meie hostel Polques'i kuumaveeallikate juures. Nii saime peale õhtusööki paar tunnikest kuumas vees solistada, vaadata taevatähti ning loetleda õhtuhämaruses mööduvaid autosid, mis pidavat n-ö kõrvalisi teid pidi Tšiilisse narkootikume ja salakaupa vedama. Võibolla on see lihtsalt linnalegend, aga mida need uhked maasturid seal öisel ajal piiri lähedal tühjal maal ikka teevad. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3O7uw273xNy4IdFq8zknis90Wg-Bc6DGb1qMVpW_LdFk3RED1DjUIRJN7PEAOmQfMx6IpZGVitMYJ-EVJ4fBK0MFQ3fiIK0qdFN8TiErHhzChOPCCV8MQBKb1h8sEbTKZAaA0Ej7NY2kr/s1600/tmp_DSC_0953(1)-497627960.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3O7uw273xNy4IdFq8zknis90Wg-Bc6DGb1qMVpW_LdFk3RED1DjUIRJN7PEAOmQfMx6IpZGVitMYJ-EVJ4fBK0MFQ3fiIK0qdFN8TiErHhzChOPCCV8MQBKb1h8sEbTKZAaA0Ej7NY2kr/s1600/tmp_DSC_0953(1)-497627960.JPG" height="133" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Teised tuurigrupid oma maasturitega ööbisid kõik pooleteisetunnise sõidu kaugusel ning tulid suplema alles varahommikul. Ja neid džiibitäite viisi turiste oli seal palju. Paarkümmend autotäit iga päev ning enamus Land Cruiseritega, mis eelnevalt rikaste boliivlaste kasutada olnud. Aga minek oli masinatel hea, meie autojuht selgelt nautis sõitmist, ja noh, ega sellise autoga oleks endalgi tore üks Lõuna-Ameerika ekspeditsioon ette võtta. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7mNDN-8IdzML-vdoKNvRFVhJCIQMEqw2WfbLAxkOhPjaPijG0gEcRXHQ4-eGQkR8PZAofendw8kxELS36tuQ0STbOQ9w7CQd84gqgoUwfcxXIMYp4USFsDGEP4CcSsfsUnXhXh3k0nbxq/s1600/tmp_DSC_1040(1)-1086313753.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7mNDN-8IdzML-vdoKNvRFVhJCIQMEqw2WfbLAxkOhPjaPijG0gEcRXHQ4-eGQkR8PZAofendw8kxELS36tuQ0STbOQ9w7CQd84gqgoUwfcxXIMYp4USFsDGEP4CcSsfsUnXhXh3k0nbxq/s1600/tmp_DSC_1040(1)-1086313753.JPG" height="119" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Kolmandal päeval külastasime veel nn Rohelist järve (Laguna Verde), mis asub Boliivia, Tšiili ja Argentiina piiril, viskasime kiire pilgu Licancaburi vulkaanile ning siis algas tagasisõit Uyuni poole. Lõunapeatus oli väga mõnusas kohas, rohelisel aasal punaste kivimoodustiste vahel koos laamade ja eeslitega. Kolmapäeval, 2. aprillil jõudsime Uyunisse rahulolevate turistidena tagasi, saamaks teada, et kohalikud kaevurid on alustanud streigiga. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJZSxmcUykaoyRf-Cth9C4OIMVtnaGWURnIFNeL-V1wIQZTVczAh4ecNcBuc-eZzFBDJ9LDx_GMvPWxS167uhNwPytDOxFUGJQfZ3SWkXkydHlBcFGgXO587zkT7U2Ly5R6wQIeVowpkQC/s1600/tmp_DSC_1100(1)622794881.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJZSxmcUykaoyRf-Cth9C4OIMVtnaGWURnIFNeL-V1wIQZTVczAh4ecNcBuc-eZzFBDJ9LDx_GMvPWxS167uhNwPytDOxFUGJQfZ3SWkXkydHlBcFGgXO587zkT7U2Ly5R6wQIeVowpkQC/s1600/tmp_DSC_1100(1)622794881.JPG" height="151" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Kui siin streigitakse, siis ikka niimoodi, et mitmeks päevaks blokeeritakse teed. Meil oli soov minna Sucresse, kuid selleks et sinna saada tuleb sõita läbi Potosi, mis on Boliivia kaevanduste süda. Potosi linn ja ümbruskond oli täielikult blokeeritud ning kõik suuremad maanteed kinni. Uyunist sai bussiga ainult Orurosse, sealt edasi La Pazi poole olevat teedel olnud 3-4 blokaadi. Esimene vaba koht lennukile oli järgmise nädala esmaspäevaks. Nii liikus Uyunis neid mornide nägudega turiste ikka hulgim ringi. Ka meie tegime seal linnas bussijaama vahet käies mitukümmend tiiru. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjw4bE-VXl8MWxtEExAfxTwD_dFI_hHnjGRsvh4W5dpozHOnPiEvu73TIuUrrPtGIDPf38pvjWeNB-Hz_NrQc63HxnEmPCRVRmF_p4Y5RjpsoZmvheAd7bLsaio1YrxUN_VbxICxucBV73l/s1600/tmp_P1010790%25281%2529921661724.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjw4bE-VXl8MWxtEExAfxTwD_dFI_hHnjGRsvh4W5dpozHOnPiEvu73TIuUrrPtGIDPf38pvjWeNB-Hz_NrQc63HxnEmPCRVRmF_p4Y5RjpsoZmvheAd7bLsaio1YrxUN_VbxICxucBV73l/s1600/tmp_P1010790%25281%2529921661724.JPG" height="200" width="155" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Kogu aeg raputati pead ja öeldi, et veel polevat uudiseid tulnud ja et streikijad ning valitsuse esindajad polevat kokkuleppele jõudnud. Põhjuseks vist see olnud, et Boliivia praegune president Evo Morales on suht vaskapoolne sell, kes tahtvat enamuse kaevandusi ja suurematest ettevõtetest riigistada, mille vastu sõdivadki just erasektoritesse jäävad kaevurid, kes soovivad jätkuvalt omada kontrolli selle üle, kuhu, kellele ja mis alustel maavarasid müüa. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div style="text-align: justify;">
Riigi eelmine president, Ameerikas üleskasvanud vend, müüs pea kõik riigiettevõtted eraomandisse ja välisfirmadele ning kui tal lõpuks elu raskeks tehti ning La Pazi keskväljakul pea maha taheti lõigata, otsustas too koos suure riigirahaga USAsse põgeneda. Kuna tegemist on USA kodanikuga, siis väike Boliivia seda tüüpi koos rahaga enam ei näe.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiozNjwNvuXqfRb479w1oSb49I_Ayh_nEyiBFcSeEtB1o4sl82iHo5LAKFi08ZmyFKz9ULkaOY7SK1UcbGgjT6Mjviz9djeh55Uet5CBwXFEUzeb-TfTvWo9w1DsRD-7oeJr5rvj7c6Vaso/s1600/tmp_P1010731%25281%2529-1661185001.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiozNjwNvuXqfRb479w1oSb49I_Ayh_nEyiBFcSeEtB1o4sl82iHo5LAKFi08ZmyFKz9ULkaOY7SK1UcbGgjT6Mjviz9djeh55Uet5CBwXFEUzeb-TfTvWo9w1DsRD-7oeJr5rvj7c6Vaso/s1600/tmp_P1010731%25281%2529-1661185001.JPG" height="150" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Peale kahepäevast ootamist väsisid kaevurid lõpuks ära ning ÜLLATUS- nädalavahetuseks oli blokaad läbi, meie saime terve päikeselise päeva Sucresse sõita ja elu läks edasi. Pühapäeval 6.aprillil käisime Sucrest pea 70-kilomeetri kaugusel Tarabuco külas turul, kuhu kohalik rahvas ning turistid tulevad kauplema ja ostlema. Seal oli näha palju erinevaid hõime ning mitmekülgseid riietumisstiile. Õhtupoolikul jalutasime Boliivia ametlikus pealinnas Sucres, mis on koloniaalarhitektuuri heaks näidiseks.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEisYN-W8XHMlPawrvJqLY6jVbWQ6HXs8JtOrOCBN5F_-sbu7WDOCQxLbGdu21bCWj-8pdv5fkU6Su9aQmSCZ5-Dewt7IZrjsqkCP_spDxAolOJuWvjrsjJICs0RdnIkVpcJ8qXPbiMIJ5Bg/s1600/tmp_DSC_1152%25281%2529-1751760817.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEisYN-W8XHMlPawrvJqLY6jVbWQ6HXs8JtOrOCBN5F_-sbu7WDOCQxLbGdu21bCWj-8pdv5fkU6Su9aQmSCZ5-Dewt7IZrjsqkCP_spDxAolOJuWvjrsjJICs0RdnIkVpcJ8qXPbiMIJ5Bg/s1600/tmp_DSC_1152%25281%2529-1751760817.JPG" height="133" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Sucre on seljakotirändurite seas popiks kohaks, kus õppida hispaania keelt ning süüa keskturul ohtra vahukoorega puuviljasalatit.</div>
<div style="text-align: justify;">
Sucrest sõitsime ööbussiga Samaipatasse. Tahtsime küll veidikenegi päevavalges sõita, kuid nagu tavaks, pikemaid vahemaid sõidetakse siin ainult öösel. Tee oli kurviline, kruusane ja piiretest polnud haisugi. Buss oli rahvast täis, palav ja tolmune. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhxDW9viam6IeN4nn307_EfsehZNbnCEwP6CQXrwlalNeZ0CMGjIrK93YSGV_bTzm3OuWB66AC-XtA3k3NE2xEzgQLr9tKSYzIrAoaBIARe0-uhI4dy_OOU-veZZpW93QR2heFENOROD15l/s1600/tmp_DSC_1167(1)522592066.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhxDW9viam6IeN4nn307_EfsehZNbnCEwP6CQXrwlalNeZ0CMGjIrK93YSGV_bTzm3OuWB66AC-XtA3k3NE2xEzgQLr9tKSYzIrAoaBIARe0-uhI4dy_OOU-veZZpW93QR2heFENOROD15l/s1600/tmp_DSC_1167(1)522592066.JPG" height="156" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Samaipatasse pidime jõudma hommikul kell 5, meie bussijuht tatsas gaasipedaali aga nii usinasti, et olime juba öösel enne kolme inimtühjas külas kohal. Broneerisime endale juba paar päeva varem toa La Posada Del Solis, omanik lubas meid kenasti öösel varju alla võtta, tuleb vaid kella helistada. Täitsa mõnus, võtsime siis suuna hotellile, sada meetrit enne kohalejõudmist läks terves külas elekter ära. Niipalju siis uksekella helistamisest. Maja oli raudaiaga piiratud, väravad lukus ning ainus viis andmaks teada, et kaks väsinud ning tolmust rändurit ootavad värava taga sissepääsu, oli uksekell. Aga elektrit ju polnud, nii istusime seal oma seljakottide otsas tunnikese, kui vool korraks sähvatas, paraku ei jõudnud me nii kiiresti end maast lahti ajada, kui juba jälle valgus kadus. Ootasime veel, umbes poole viie ajal tuli vool kolmeks minutiks tagasi, siis saime jaole ning lõpuks keegi tuli ja lasi meid diivanile tukastama. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<h4 class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgGysMc6oyjC2bA7nlZ8hPUwba-XY25mpuNhp6oHEI5Ri2Kd9txf92BvCKQY2CfSI3wblFE7Hog1AMJilJhUSzX1mLtEK2U5e0G2kqQWfSLVpL9FMe2_p2OdMUuh1QQz3RW99Gzi8XJtdsV/s1600/tmp_DSC_1175(1)-1885736265.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgGysMc6oyjC2bA7nlZ8hPUwba-XY25mpuNhp6oHEI5Ri2Kd9txf92BvCKQY2CfSI3wblFE7Hog1AMJilJhUSzX1mLtEK2U5e0G2kqQWfSLVpL9FMe2_p2OdMUuh1QQz3RW99Gzi8XJtdsV/s1600/tmp_DSC_1175(1)-1885736265.JPG" height="123" width="200" /></a></h4>
<div style="text-align: justify;">
Samaipatas käisime ka ühel päevasel tuuril. Olime meie kaks ning hispaaniakeelne giid, kuidagimoodi saime asjad aetud ning informatsiooni vastu võetud. Retk algas tunnise tõusuga nätskes metsatukas ning mäenõlval, siis laskusime mööda loomarada koos eesli, lehmade ning koeraga jõe äärde. Sealt edasi matkasime mööda jõge. Kohati olime rinnuli vees, vahepeal oli vesi üldse üle pea. Andis ikka trikitada, et kilekotti mässitud fotokas kuivaks jääks. Triin üritas kuidagimoodi ühe käega ujumisliigutust tehes ning teise käega fotokat pea kohal hoides veepinnale püsima jääda, Kadri vandus alla ning sulpsas ühes seljakotiga vette. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7JJspOJ-VJbquxqxcdBjAeXCJo7jKEe9Mj73dm90j9ar9Q9l90XccaCpteggDvX9Gzp0J93y2r0c_k-FgPIWPHTBabOMnr6uj7v5VKl2Ka05E3vWix_9OfjhlakUU1Gzi74iFqajh3meL/s1600/tmp_P1010844(1)1007444863.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7JJspOJ-VJbquxqxcdBjAeXCJo7jKEe9Mj73dm90j9ar9Q9l90XccaCpteggDvX9Gzp0J93y2r0c_k-FgPIWPHTBabOMnr6uj7v5VKl2Ka05E3vWix_9OfjhlakUU1Gzi74iFqajh3meL/s1600/tmp_P1010844(1)1007444863.JPG" height="150" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Kott oli meil igast kraami täis, nii tõmbas vool Kadri vee alla, kus too veidi rahmeldades mõne hetke pärast ja kerge paanika silmis taas pinnale ilmus, kuid mütsilätu oli selleks ajaks juba oma teed läinud. Edaspidi tuli juba müts hambus edasi hulpida.</div>
<div style="text-align: justify;">
Samaipatast Santa Cruzi liikusime minibussiga, kus jalutasime niisama suht sihitult ringi, sõime jäätist ning turul imeodavaid roogasid. Santa Cruz on siis Boliivia üks suuremaid linnasid, kus asub enamus suurtööstustest. Üpriski brasiiliapärne elulaad ning väljanägemine. Sealt liikusime ööbussiga edasi La Pazi. Sõit pidi kestma 15 tundi, läks aga hoopis 21. Õnneks oli El Dorado nimeline buss suht OK ning ruumi oli laialt.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQCyBnJ0TLh0rFx2qMulrHwxTRi4rDCIzAjZ0j_og4bqBcS5umrAwDGghoxUKta4dGMcJp1wvPW5L_hyvpa2uIYmvUIgMU08BaLnNQNHxznnl9UpCVQwKdGqboRdCgRk1V5wdYJkeXcPAj/s1600/tmp_P1010011(1)-2118151841.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQCyBnJ0TLh0rFx2qMulrHwxTRi4rDCIzAjZ0j_og4bqBcS5umrAwDGghoxUKta4dGMcJp1wvPW5L_hyvpa2uIYmvUIgMU08BaLnNQNHxznnl9UpCVQwKdGqboRdCgRk1V5wdYJkeXcPAj/s1600/tmp_P1010011(1)-2118151841.JPG" height="145" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
La Pazi jõudes tervitas meid jahe ilm ning hõre õhk. Linn asub 3500m kõrgusel, mägisel maastikul. Üles-alla vantsimine võtab suht võhmale. Tegime ka tasuta linnatuuri Red Capi agentuuriga, mis oli vägagi informatiivne kolmetunnine jalutuskäik mööda ajaloolist linnasüdant. Tuur algas San Pedro vangla juurest, kus pidavat elama 2500 inimest, kellest enamus on narkokurjategijad. Vanglas töötab 12 valvurit ja seda ka ainult väljaspool, mis tähendab, et vanglas sees on vangide võim. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgvy90dFocTD4ODoQIRfxXm662sKEQ9wnrfwnXCfCZwKc6Xh8lUoruXSPqhPNpPD8QDbwkULvDaIuPKZiVGSOB3zZNVqNSU7M2p-zPcjcVpZbDA6zYZs4EsS9KuH7TatlWJK-dfeO65IBVi/s1600/tmp_DSC_0021(1)54167771.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgvy90dFocTD4ODoQIRfxXm662sKEQ9wnrfwnXCfCZwKc6Xh8lUoruXSPqhPNpPD8QDbwkULvDaIuPKZiVGSOB3zZNVqNSU7M2p-zPcjcVpZbDA6zYZs4EsS9KuH7TatlWJK-dfeO65IBVi/s1600/tmp_DSC_0021(1)54167771.JPG" height="133" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Nii on võimalik seal raha eest kõike soetada, mõnusamat elamispinda jne. Kunagi tehti sinna tuure ka, aga enam ei olevat võimalik. Sissesaamine pidi olema enamvähem ok, aga et sealt ka välja saada, siis tuleb korralik summa välja käia. Kõndisime turgudel ning kuulasime huvitavaid lugusid La Pazist ning Boliivia ajaloost, kultuurist ning uskumustest.</div>
<br />
Otsustasime Boliivas ka vihmametsade piirkonda minna. Ostsime suht soodsa edasi-tagasi lennu Rurrenabaquesse, kuhu bussiga oleks pidanud loksuma pea 24h. <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjuSelN2pE5AQ1Vg8_bJbg9B7V0ldqCusqamzZazvi-_2Br5N8fWegqAlcDn8q3ITh7w6RAsxCjMNuBYzFiDqvnfZCVvxKrDkgN-FMudON6NUY8_q11OQYeyCOQTRTYHa9912n4TEvthlir/s1600/tmp_P1010034(1)234503480.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjuSelN2pE5AQ1Vg8_bJbg9B7V0ldqCusqamzZazvi-_2Br5N8fWegqAlcDn8q3ITh7w6RAsxCjMNuBYzFiDqvnfZCVvxKrDkgN-FMudON6NUY8_q11OQYeyCOQTRTYHa9912n4TEvthlir/s1600/tmp_P1010034(1)234503480.JPG" height="150" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Jõudsime Rurresse esmaspäeval 14.aprillil ja broneerisime järgmiseks päevaks 3-päevase pampa tuuri. Võrreldes La Paziga oli ilm niiske ja palav. Teisipäeva hommikul selgus aga, et sel päeval tuur mingil põhjusel ei välju ning me peame veel ühe päeva ootama. Eeldatavasti ei saadud tuuri jaoks piisavalt rahvast kokku ning meie kahe pärast eraldi ei hakatud mingit paati välja saatma. Õnneks tuuriagentuur maksis meie hosteli ja vahetas tagasilennu reedeks hilisemale kellaajale. Dolphins Traveli nimelise agentuuriga oli meid 10 inimest tuurile minemas. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgaGe_ByVgG4VfSvbabyZ079UQMpmbtIaT-hjufY069bMtQpfQDcClo1h-rBNt2lVlE5oCpDjkohLQXr6KWzfxfO7l9udvINW3SYPHAdaV0VX8ICSOMQt0a3fnYtFPC3b97euno02fqrNrx/s1600/tmp_DSC_0278(1)834675445.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgaGe_ByVgG4VfSvbabyZ079UQMpmbtIaT-hjufY069bMtQpfQDcClo1h-rBNt2lVlE5oCpDjkohLQXr6KWzfxfO7l9udvINW3SYPHAdaV0VX8ICSOMQt0a3fnYtFPC3b97euno02fqrNrx/s1600/tmp_DSC_0278(1)834675445.JPG" height="113" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Sõitsime autoga 3,5 tundi mööda tolmust ning auklikku teed, mida ääristasid loomakorjused. Nimelt oli Rurre ja Amazoni kandis jaanuaris ja veebruaris suured vihmasajud ning enamus maa-alast pooleteisemeetrise veekihi all. Nii jäid paljud loomad veevangi ning uppusid, osad jäid nälga. Meie giidi sõnul hukkus sadu tuhandeid loomi, farmerid kannatasid suuri kahjusid ning liha hinnad on viimaste kuude jooksul kahekordistunud.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhR9KkvInhaSEUtIrd27MYvFAQpGVNGVU9AsSwu3O5Ui91rsj9eVssSTocobmA5jclWWVPDUCBCwxuI8j6Uafn5xhFtzR9YUgs_Sxf7huBVEQn-mxkZjgGhh_J8tyPpqxeBX8ObNaFmdWCv/s1600/tmp_DSC_0194(2)-1578504136.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhR9KkvInhaSEUtIrd27MYvFAQpGVNGVU9AsSwu3O5Ui91rsj9eVssSTocobmA5jclWWVPDUCBCwxuI8j6Uafn5xhFtzR9YUgs_Sxf7huBVEQn-mxkZjgGhh_J8tyPpqxeBX8ObNaFmdWCv/s1600/tmp_DSC_0194(2)-1578504136.JPG" height="104" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Edasi liikusime juba paadiga Yacuma pampas. Meie tuurigrupis oli lisaks meile kahele veel üks eestlane, polegi tükk aega ühegi kaasmaalasega trehvanud. Tuur ise oli suht ok, kolme päeva jooksul nägime palju erinevaid linde, ahve, kilpkonni, roosasid delfiine ning kaimane. Püüdsime piraajasid, käisime öösel helendavaid kaimanite silmi vaatamas ning veetsime niisama aega oma majutuses, mis oli vees asuv postide peale ehitatud puidust hoone, mille all elutsesid kaimanid ja toas nahkhiired. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhswchkdzMdkgJsodgOSnTZp6ZWn2kcHsV7CR7uoB_50zEDxPS4G7Oul9CJbLC8uy7Wbqor3RakBhmnPOzbZ830OB7TPVRgmvDrdEgFIz-IZlFhSGBXphmwnn2hAf2Pbpe46bC5AXP-kp3w/s1600/tmp_DSC_0170(1)1829687060.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhswchkdzMdkgJsodgOSnTZp6ZWn2kcHsV7CR7uoB_50zEDxPS4G7Oul9CJbLC8uy7Wbqor3RakBhmnPOzbZ830OB7TPVRgmvDrdEgFIz-IZlFhSGBXphmwnn2hAf2Pbpe46bC5AXP-kp3w/s1600/tmp_DSC_0170(1)1829687060.JPG" height="133" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Toit oli rikkalik ning maitsev, kuigi Kadril õnnestus kuidagimoodi kuskilt mingi kõhutõbi hankida. Reedel asusime Rurre poole tagasiteele, meie lend väljus õhtul enne kuut. Esiteks läks meie paadil mootoriga midagi tuksi, siis õnnestus meie autojuhil auto mudasse kinni sõidutada. Kõige parem oli selle asja juures see, et juba kaugelt oli näha, et tee vasakul küljel on kohalik liinibuss suurde lompi kinni jäänud, sellest hoolimata otsustas meie juht paremalt pool suure hooga läbi sõita. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEizdKD1cLYApLHSWv26hGzepCrLMfOO2l0la7wp31HE1sGCmydHgnEoI1FfDPA3vhlAiek-wUj7L8L2bHyOeiZzpJzrlo2OdqHQoy7nn_1dUvIpCESoJBWlyBjjHZCxc0_WzqBdX1NpreHV/s1600/tmp_DSC_0178(1)-441635254.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEizdKD1cLYApLHSWv26hGzepCrLMfOO2l0la7wp31HE1sGCmydHgnEoI1FfDPA3vhlAiek-wUj7L8L2bHyOeiZzpJzrlo2OdqHQoy7nn_1dUvIpCESoJBWlyBjjHZCxc0_WzqBdX1NpreHV/s1600/tmp_DSC_0178(1)-441635254.JPG" height="160" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Enne palus kõigil autost väljuda ja käis lombis kontrollimas ka. Vesi ulatus korralikult põlvini, juht ja giid võtsid paar kivi ning viskasid lompi. Siis istus juht autosse ning üritas sealt hooga läbi sõita. Otseloomulikult jäi esiratas auku kinni ning auto ei liikunud ei edasi, ei tagasi. Selle ajaga oli tekkinud bussi taha juba kolm veoautot, kust kokku ilmus välja vähemalt 10 elukutselist autojuhti, kes seisid siis käed puusas lombi ääres ja vaatasid kõike pealt. Siis otsustati ühe veoautoga buss välja tõmmata, meie autot aga ei puudutatud. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiEnOP2Yjf8vqiDaNQCWORRyyWUmAJ3f5k11sePLbhtKCSB7MMsAc3v8xb7GDts36epz97GKPB6hMq2RwoaRA8JnebWumExuZZTK5SP_2lmTtdaIvDuVQiDhokG0Gmb3HgqqbdslpD-9UH6/s1600/tmp_P1010241(1)1861736691.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiEnOP2Yjf8vqiDaNQCWORRyyWUmAJ3f5k11sePLbhtKCSB7MMsAc3v8xb7GDts36epz97GKPB6hMq2RwoaRA8JnebWumExuZZTK5SP_2lmTtdaIvDuVQiDhokG0Gmb3HgqqbdslpD-9UH6/s1600/tmp_P1010241(1)1861736691.JPG" height="148" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Lõpuks kümme tarka panid auto taha köie ja üritasid niimoodi meie autot sealt mudaaugust välja saada, seejärel ilmus sinna lõpuks üks auto, mis siis ka meie auto välja tõmbas. Olenemata sellest, et oli näha, et sellest mudaaugust pole võimalik väiksematel masinatel läbi sõita, üritasid peale meie auto väljatõmbamist veel teisedki läbi minna, kes kohe ise ka kinni jäid. Ei saagi aru, kas tegemist on hullude optimistidega või on nad lihtsalt lollid. Kui me siis sealt lõpuks minema saime, hakkasid veoautode juhid kahte kirkat ja labidat jagades läbi selle lombi teed rajama. Meil polnud aga aega seal passida, sest aeg pressis takka, lennukist maha ka ei tahtnud jääda. Õnneks jõudsime õigeks ajaks lennujaama, kui Rurre lennuväljal asuvat hoonet nii võiks nimetada. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0wl-our0rbkeWMykfUHdrotEbEK2S6TCo9F2w8T4HH-TX6cgrcj4Z8xQIRBShsRKHzB03o0-NBgAGXgQHyj_PPmNeFdGLVYNvIt9Iqd2k1qSjV4Sc8g-rjlDTBQUn6_d5fZOirvT0QTiy/s1600/tmp_P1010058(1)1507993124.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0wl-our0rbkeWMykfUHdrotEbEK2S6TCo9F2w8T4HH-TX6cgrcj4Z8xQIRBShsRKHzB03o0-NBgAGXgQHyj_PPmNeFdGLVYNvIt9Iqd2k1qSjV4Sc8g-rjlDTBQUn6_d5fZOirvT0QTiy/s1600/tmp_P1010058(1)1507993124.JPG" height="143" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Lennuk, millega tagasi La Pazi sõitsime, oli kõige pisem millega üldse kunagi sõitnud oleme. 19-kohaline, reisilisi oli reede õhtul kokku 6. Eriti kõhe hakkas siis, kui poole lennu peal, õhtuhämaruses, pandi minoorne klassikaline muusika peale, lennuk rappus õhuaukudes ning lähenesime mägedele. Nüüd oleme juba tagasi La Pazis ja ootame homset jalgrattatuuri, siis Titicaca järve äärde ning millalgi uuel nädalal üritame lõpuks ka Peruusse siseneda. </div>
<br />PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-87732336656781048842014-03-31T04:38:00.000+03:002014-10-19T15:26:33.251+03:00Kõrb, ookean ja altiplano ehk kaks nädalat Argentiina ja Tšiili põhjaosas<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjuz5TQhOpMEV0rXwUlSLSy14oEyTMv1EpvbwAvl8nrhAl7y2Ibjk5l-ILSqM4lMaOBg6HnVJ4uEeBHdoVjBeQZeA324VhvgEH8zfDuj5-G9uH7QJanXZZ2ZgwRZnW8sUvidEwLne5JYGwz/s1600/tmp_DSC_0695(1)104937322.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjuz5TQhOpMEV0rXwUlSLSy14oEyTMv1EpvbwAvl8nrhAl7y2Ibjk5l-ILSqM4lMaOBg6HnVJ4uEeBHdoVjBeQZeA324VhvgEH8zfDuj5-G9uH7QJanXZZ2ZgwRZnW8sUvidEwLne5JYGwz/s1600/tmp_DSC_0695(1)104937322.JPG" height="106" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Pool päeva Boliivia teedel tekitas suurema peavalu kui kaks eelnevat kuud Argentiina ja Tšiili teedel kokku. Nimelt saabusime reedel Tšiilist Boliiviasse, ületasime piiri Lauca rahvuspargis ning siis suundusime La Pazi poole. Kuna ilmateade lubas siia paari ilusat ilma, siis otsustasime kohe Uyuni soolakõrbe plaani võtta. Astusime Patacamayas bussi pealt maha ning otsisime transporti lõunasse, seal olles saime esmakordselt aru, et oleme ikkagi Lõuna-Ameerikasse jõudnud. Linnas polnud bussiterminali, kõik sõidukid peatusid suvaliselt tee ääres, lasid reisilisi maha ning võtsid uued peale. Tee ääres käis vilgas elu, kohalikud Boliivia naised müüsid kõikvõimalikku söögikraami, kodutud koerad siblisid kioskite ja autode vahel ringi ning minibussi juhid hõikusid ja otsisid uusi reisilisi. Ka meie otsustasime minibussiga edasi Orurosse sõita. Kadri sai kael kõveras tagasistmel passida ja Triin hõivas juhi kõrvalistme, kust avanes hea vaade jubedale liikluskultuurile. Üldse ei saa aru, miks siin teedel on näiteks pidev- või topeltjooned, nendest ei pea mittekeegi mittemidagi. Liiklusmärgid on lihtsalt teeääre kaunistuseks, möödasõitu keelav märk eeldab just pimedates kurvides suurtest veokitest mööda kihutamist. Meie minibussi möödasõidu sooritamine oli ka vahva, see Toyota bussike oli nii ära sõidetud, et käiguvahetus jumpsis päris korralikult, nii tahtis nii mõnigi kord meie auto mõõdasõidul otsad anda, autol oli ikka korralikult hing kinni. Ja muidugi pikivahe, või siis selle puudumine. Täiesti normaalne on passida suure veoki taga, 90km/h sõidukiiruse juures, nii umbes viie meetri kaugusel. Üks hetk palusid meie kaasreisilised autojuhil veidi hoogu maha võtta "<i>despacio, por favor" ("</i>aeglasemalt, palun").<i> </i></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<i><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiU-XJNwSPYfWSMUGgqEAJt3rYeu8b9VGM1Cam68MB-3jzPfNu85XaXKW_4iizIX7Dr-YtxvIP8VvbZ6OTYP1VjNmyjEdYB2RBCxn3Vv-_I-EOFpYgsq1LQhyphenhyphen0mJqpjeC_1OqlnkEup-15o/s1600/tmp_WP_20140330_01789906445.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiU-XJNwSPYfWSMUGgqEAJt3rYeu8b9VGM1Cam68MB-3jzPfNu85XaXKW_4iizIX7Dr-YtxvIP8VvbZ6OTYP1VjNmyjEdYB2RBCxn3Vv-_I-EOFpYgsq1LQhyphenhyphen0mJqpjeC_1OqlnkEup-15o/s1600/tmp_WP_20140330_01789906445.jpg" height="112" width="200" /></a></i></div>
<div style="text-align: justify;">
Järgmine kord on kavalam bussi tagumisse otsa istuda, siis ei pea seda hullust nii lähedalt tunnistama. <span id="goog_1315951233"></span><span id="goog_1315951234"></span><span id="goog_332089814"></span><span id="goog_332089815"></span>Aga kui me arvasime, et see kahetunnine minibussi sõit oli jube, siis ööbuss Orurost Uyunisse oli veel hullem. Üheksa tundi vanas kolisevas bussis auklikel ning kohati puuduvatel teedel. Mitte just kõige ruumikam buss, terminalist lahkudes oli buss viimse istekohani täis, nii eriti mugavat sõitu oodata ei olnud, vähemalt sai vahekäiku jalgu sirutada, seda aga ainult viieks minutiks, sest bussiterminali kõrvalt tuli peale veel reisilisi, kes siis end bussi vahekäiku paigutasid. Nii oli vahekäik täis kotte, tekke ning toidumoona. Väga mõnus. Lisaks sellele topiti ka pea kohal olevad pagasihoiud kraami täis, kust siis öösel meile üks riisikott ning pakk puuvilju pähe kukkusid. Lisaks sellele oli bussis üpriski jahe, nii oli arusaadav kogu see meeletu tekkide vedamine. Kuueks hommikul olime Uyunis kohal, saime lõpuks bussist välja ning jalgu sirutada. Otsisime kohe hotelli, et saada sooja tuppa. Hotelli leidsime, maksime ka suht korralikult, aga soojast toast võis vaid unistada. Lubati, et päeva peale päike soojendab toa üles.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6l41Vc_WRQcNfzWweDPK-kZmX5bEaOhoNeeLL6gm2ocQ4N8OSaZ4hURVKMfAg5LqoHeo8nRnm3KsjPGUXBeyNNGZXlJvxNysXZby7SXZBSNLgcTXpgacn6_sx0zKPc_CkE9fkb4wYCTT5/s1600/tmp_DSC_0147(2)-1441921711.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6l41Vc_WRQcNfzWweDPK-kZmX5bEaOhoNeeLL6gm2ocQ4N8OSaZ4hURVKMfAg5LqoHeo8nRnm3KsjPGUXBeyNNGZXlJvxNysXZby7SXZBSNLgcTXpgacn6_sx0zKPc_CkE9fkb4wYCTT5/s1600/tmp_DSC_0147(2)-1441921711.JPG" height="138" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Kiiresti ka viimase kahe nädala sündmustest. Cafayates, veinistanduste piirkonnas, käisime ka korralikus restoranis söömas. Teenindus, toit ning atmosfäär olid super, meiesuguste tolmuste seljakotireisiliste jaoks selge priiskamine, vähemalt nii tundus meile kui kilomeetri kauguselt viinamarjaistanduste vahelt avanes vaade uhkele beežile hoonele.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUKJ2uI0yR6UGPTfS2c0GQLUcU0a1gJe3qjEvRnoaAGdsCM_dQFpflmbAsapcmi_-2widbztJS1jvD7YGReGVi_a9IKtEkY7m6VyM35s35_x33k_WUVF4zqpNzbc8G9LHF36tWM04gHVZD/s1600/tmp_WP_20140315_004(2)-878277122.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUKJ2uI0yR6UGPTfS2c0GQLUcU0a1gJe3qjEvRnoaAGdsCM_dQFpflmbAsapcmi_-2widbztJS1jvD7YGReGVi_a9IKtEkY7m6VyM35s35_x33k_WUVF4zqpNzbc8G9LHF36tWM04gHVZD/s1600/tmp_WP_20140315_004(2)-878277122.jpg" height="140" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Külastajaid oli sel laupäevasel lõunal üpriski palju, nii tuli meilgi pool tunnikest lauda oodata. Piattelli restoran ongi selle piirkonna üheks parimaks söögikohaks tunnistatud. Õnneks olid hinnad sellise taseme kohta päris soodsad. Vein oli vee hinnas, praed olid maitsvad ja peenelt esitletud ning magustoidud viisid keele alla. Soovitame soojalt.</div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Cafayatest sõitsime edasi Saltasse, kus jalutasime paar tunnikest linna peal ringi ning sõitsime siis edasi Jujuysse. Otsisime ööbimise ning järgmisel päeval orgunnisime tuuri. Käisime Purmamarcas, Tilcaras ning Humahuacas, palju infot jäi tuuril meil järjekordselt arusaamatuks, sest giid oli ainult hispaaniakeelne. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjc-39jDI-dktla0Q2vDCoSZAyVWmfS5esejqbM5borzjL_3OsghuWzXwx9aM-aA0iqP2iZgYNd_tT6aY9x8U88L5IYceOh-jg2EXGZ1NlP4hn4POyIchyOMBooSYASxKW4r1IHxPNxqqFS/s1600/tmp_DSC_0194(1)175261093.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjc-39jDI-dktla0Q2vDCoSZAyVWmfS5esejqbM5borzjL_3OsghuWzXwx9aM-aA0iqP2iZgYNd_tT6aY9x8U88L5IYceOh-jg2EXGZ1NlP4hn4POyIchyOMBooSYASxKW4r1IHxPNxqqFS/s1600/tmp_DSC_0194(1)175261093.JPG" height="123" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Õnneks oli seltskonnas üks tore pensionär Buenos Airesest, kes meile olulisemad asjad inglise keelde tõlkis. Muidu olid suht ilusad ja turistikad kohad ning esimesed korralikud suveniirikad. Üritasime suuremast ostlemisest hoiduda, lootuses soodsamatele hindadele Boliivias, kuigi jah, hinnad võrreldes Patagooniaga olid Argentiina põhjaosas juba tunduvalt etemad.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghiM_zFKUqojqDxoz7c05uDliJV5B4uIkCpXnpfHwZW3KMotmBPOKDKPaoXaUED8cc0GJ9LauPPZA2SQbae8CKKecNt0JfwS-Uvufev-rvIVHQ6YjeUj-tQmyz0YHogdOHlIJQgKnIHdsL/s1600/tmp_DSC_0282(1)27613928.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghiM_zFKUqojqDxoz7c05uDliJV5B4uIkCpXnpfHwZW3KMotmBPOKDKPaoXaUED8cc0GJ9LauPPZA2SQbae8CKKecNt0JfwS-Uvufev-rvIVHQ6YjeUj-tQmyz0YHogdOHlIJQgKnIHdsL/s1600/tmp_DSC_0282(1)27613928.JPG" height="159" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Jujuyis istusisime 19. märtsil kella kolme ajal öösel bussi peale ning sõitsime Tšiili San Pedro de Atacamasse. Piir oli järjekordselt kõrgustes, umbes 4000 meetri kõrgusel ja väga külm. Õnneks asub San Pedro linnake suht orus, nii on seal päeval ikkagi väga palav. Kindlasti üks kõige turistikamaid kohti senise reisi jooksul. Pisike linnake on ääreni turiste täis. Iga nurga peal on reisiagentuurid, mis pakuvad erinevaid poolepäevaseid tuure ümbruskonda. Linnas saab laenutada jalgrattaid, et omal käel veidi ringi tiirutada, saab ka liivalauatada. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidN9cXNijxzB_CP8EiAfiOratytlhfC3er3cBNDQpHjO1oxcle9VZacS_Bop6to_xuIxthLFgLab7s2axlEYsaikAK1C8x73lVMVm5icaj4UgyPwJQR7CgriXJkv4nj25s_8MwJHXrH3f8/s1600/tmp_DSC_0369(1)-2015658294.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidN9cXNijxzB_CP8EiAfiOratytlhfC3er3cBNDQpHjO1oxcle9VZacS_Bop6to_xuIxthLFgLab7s2axlEYsaikAK1C8x73lVMVm5icaj4UgyPwJQR7CgriXJkv4nj25s_8MwJHXrH3f8/s1600/tmp_DSC_0369(1)-2015658294.JPG" height="88" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Meie käisime kahel tuuril, esimesel päeval sõitsime Land Roveriga Valle de la Lunasse (kuuorg), imetlesime huvitavat (soola)maastikku, kõndisime koobastes ning koos sadade teistega vaatasime päikeseloojangut Atacama kõrbe kohal. Pakutud tuuridest otsustasime minna ka Tatio geisreid vaatama. Tuur algas hommikul kell neli, kui tuldi ja korjati meid hostelist peale. Sõitsime pea 2 tundi, jõudsime päikesetõusuks geisrite juurde. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgoU9G_6gB-Il3qcTkXRzrutEFSeX8sfh5ekh6w3C3QvccDPLZggLR292juFdYBWxnGzzkN24q5vmmc8nUg_nmYYZB3k-36uqAe_fNVHkfOBUVU_d_fVS9yefYTDJjUKY3LpSmmxHZ5i45E/s1600/tmp_DSC_0551(1)2015444177.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgoU9G_6gB-Il3qcTkXRzrutEFSeX8sfh5ekh6w3C3QvccDPLZggLR292juFdYBWxnGzzkN24q5vmmc8nUg_nmYYZB3k-36uqAe_fNVHkfOBUVU_d_fVS9yefYTDJjUKY3LpSmmxHZ5i45E/s1600/tmp_DSC_0551(1)2015444177.JPG" height="115" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Sõime hommikust ning siis läksime geisrite vahele jalutama. Väga-väga külm oli, lõdisesime nagu hullud, mõned vapramad käisid ka termides suplemas, olevat suht jahe vesi olnud. Geisrite juurest sõitsime edasi, tegime mõned fotopeatused ning juba keskpäevaks olime San Pedros tagasi, Aji Verde hostelis tegime raamatuid lugedes õhtuse bussi ootuses aega parajaks. Suund siis Calama kaudu Iquiquesse.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYWqi__tbNgYAMO8Pd2GBloN4NrMggVg8q3p-m8itB8zt86kgNYINff2HhrMjCX6dkhRSMxXtUYjjPJffI0BmEhSMYPJNqte1QMvHznuvv2MNWXWyCrJyddX5NCXgcbqIGfi_K3FMBesN5/s1600/tmp_DSC_0639(1)1227806515.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYWqi__tbNgYAMO8Pd2GBloN4NrMggVg8q3p-m8itB8zt86kgNYINff2HhrMjCX6dkhRSMxXtUYjjPJffI0BmEhSMYPJNqte1QMvHznuvv2MNWXWyCrJyddX5NCXgcbqIGfi_K3FMBesN5/s1600/tmp_DSC_0639(1)1227806515.JPG" height="133" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Iquiquesse pidime esialgu vaid pooleks päevaks jääma, kuid vaadates Boliivia ilmateadet, otsustasime paar päeva ookeani ääres konte soojendada. Istusime rannas, lugesime raamatuid, mängisime hostelis pinksi ning lauajalgpalli ning lihtsalt puhkasime. Lisaks kõigele ilusale kogesime vähemalt kuute maavärinat- diivanid värisesid ikka korralikult, pinksi laud kolises mõnusalt ning hosteli administraator jooksis toast välja. Kohalikud on ikka väga hirmul, sest pisikesi maavärinaid on viimaste nädalate jooksul olnud palju ning Tšiili põhjaosa on hoiatatud ka suurema maavärina eest. Ka tsunaami oht on suur. Iquiquest liikusime järgmisesse ookeaniäärsesse linna Aricasse, kus nautisime viimaseid sooje päevi rannas, sest edasi oli suund Lauca rahvusparki Tšiili Boliivia piiril. Peatusime külas nimega Putre, kus esimesel päeval ei teinud midagi. Kuna tulime otse mere äärest 3500 meetri kõrgusele, siis algul oli hingamine suht raske.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhK5PsaiCoVJlNl0TpnI642CyIBnw9BJSRb6DI9Lb6IES59WUg-_wlInbRQVum_Vov_4zVOPscmBW0kfXCKJ4HCoUlLXnpJ4WZ3Fi6LlUhcYamf6EMrZHLoszZHcA79ERgDutkKBsYl3oDx/s1600/tmp_DSC_0665(1)162989124.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhK5PsaiCoVJlNl0TpnI642CyIBnw9BJSRb6DI9Lb6IES59WUg-_wlInbRQVum_Vov_4zVOPscmBW0kfXCKJ4HCoUlLXnpJ4WZ3Fi6LlUhcYamf6EMrZHLoszZHcA79ERgDutkKBsYl3oDx/s1600/tmp_DSC_0665(1)162989124.JPG" height="118" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Iga kiiremgi liigutus võttis võhmale, söögiisu polnud. Osadel reisilistel, kes meiega samast Arica hostelist Putresse tulid, tekkis aga peavalu. Meie otsutasime kohe, et esimesel päeval me lihtsalt aklimatiseerume, sest järgmisel päeval viis tuur meid 4500 peale altiplanoga tutvuma. Chungara järv, vulkaanid, Parinacota küla, palju loomi (alpakad, laamad, vincuñad) ning vähe turiste. Samas läheb läbi rahvuspargi maantee, mida mööda veetakse suurte rekkadega igasugu kraami Aricast Boliiviasse. Nii on just piiripunkti lähedal teeääred paksult prügi täis.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMVVLokYNt08MOTa-iKct3lxoXZMkt9H0Phq4Dv7iWBkFL_0lxzIBJtIahc8RfzDucfBZk9GhjswradC6NxYCclX4bcq1-2n2i1aj6QS0aJjKHHvpo3nWChY2MavJYw6zZ2WKXPVPOMWxg/s1600/tmp_WP_20140327_005251022594.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMVVLokYNt08MOTa-iKct3lxoXZMkt9H0Phq4Dv7iWBkFL_0lxzIBJtIahc8RfzDucfBZk9GhjswradC6NxYCclX4bcq1-2n2i1aj6QS0aJjKHHvpo3nWChY2MavJYw6zZ2WKXPVPOMWxg/s1600/tmp_WP_20140327_005251022594.jpg" height="111" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Õhtul käisime tuurikaaslastega Putres alpaka liha söömas, seltskonnas olid Tšiili päritolu Hispaanias üles kasvanud ning nüüd Prantsusmaal elav massöör koos pranstlannast mesinikuga ning kaks ungarlast Budapestist, kes kuuekuusel reisil läbi Lõuna-Ameerika ja Kariibimere saarte. Üritasime ungarlastega leida ühist keelt, nendele koolis olevat õpetatud üht lauset, mis nii eesti kui ungari keeles peaks kõlama sarnaselt. Selleks on siis "Kala ujub vee all"!!!, unagri keelne vaste kõlas meie kõrvadele siiski nagu ehtne gögöz-mögöz. </div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXHzbjf091NiJa_CEQA6blpENZaMvNb6fu5bRbiY2NXhqXwRuRu7K5EXp3n5qd1ErApBLaLX1kRzoRAlz7ffM0ocSWqTjO6hWHKYrMwEq118_p6YHLY-U3L_5YCNhqqRJUdQsXGj9TJcf3/s1600/tmp_2014-03-30+16.55.14-143329335.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXHzbjf091NiJa_CEQA6blpENZaMvNb6fu5bRbiY2NXhqXwRuRu7K5EXp3n5qd1ErApBLaLX1kRzoRAlz7ffM0ocSWqTjO6hWHKYrMwEq118_p6YHLY-U3L_5YCNhqqRJUdQsXGj9TJcf3/s1600/tmp_2014-03-30+16.55.14-143329335.jpg" height="150" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Ja siin me nüüd siis olemegi, Uyunis, ootame et homme, 31. märtsil, 3-päevasele tuurile minna. Otsustasime ühe päeva oodata, et saada tuurile firmaga Red Planet, mida on meile paljud soovitanud. Tegemist on küll ühe kallima tuurioperaatoriga, samas on giid ingliskeelne, mitte nagu enamus tuure, kus giid-autojuht-kokk räägib ainult hispaania keelt. Loodame, et ilm peab ning väga külm ei ole, kuigi jah, igaks juhuks varustasime end linnas juba mütside, kinnaste ning villaste sokkidega. Hotellid on siin ikka jube külmad. Jutu järgi pidavat meie praegune ulualune olema ok koht. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrKoSQ-mIY_tk3nkKHC6K1zzmkko9M7jTHuuTzlMffpFZBsfV7JXsfDc7qLL7HHwwIiLK2CNTaBBL8SP_56pyBY3pnXsk9juDbuH1gGRGCtzBKnwENfbZksMRBvW-v9psIlPKIX7DNmZQk/s1600/tmp_WP_20140330_025(1)-2124910520.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrKoSQ-mIY_tk3nkKHC6K1zzmkko9M7jTHuuTzlMffpFZBsfV7JXsfDc7qLL7HHwwIiLK2CNTaBBL8SP_56pyBY3pnXsk9juDbuH1gGRGCtzBKnwENfbZksMRBvW-v9psIlPKIX7DNmZQk/s1600/tmp_WP_20140330_025(1)-2124910520.jpg" height="196" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Ega me suurt muud ei palugi, kui sooja vett, sellega oleme juba leppinud, et toad on siin kütteta uberikud. Aga siin pole ei sooja vett, kiiret wifit ega hommikusööki, on vaid paari sentimeetrine pragu akna ja seina vahel, kus mõnusasti jahedat õhku sisse puhub. Kadri pakkis end soojalt sisse: kindad, sokid ja müts leiavad juba täna öösel kasutust. JULM. Ja homme tuurile, kus eeldatavasti pidid olema veelgi külmemad majutusasutused. Tuleb vastu pidada. </div>
<br />
<br />PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-46739271323439289882014-03-15T17:09:00.001+02:002014-08-27T14:39:52.364+03:00couchsurfing'ust ja muust Argentiinas ja Tšiilis<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-bPmnQksgLvsxKC0v0UQH7dNRE3bPXQdlK4NuuJvD57-ea-YDmNSoddvot6ks8THyysWSjId6Z8eDtp7zp68HG8xmajEvelrJ3wnoaCVixi1JzPbosvTc5XovsLtw3qlG12tHxrrSob2b/s1600/DSC_0073(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-bPmnQksgLvsxKC0v0UQH7dNRE3bPXQdlK4NuuJvD57-ea-YDmNSoddvot6ks8THyysWSjId6Z8eDtp7zp68HG8xmajEvelrJ3wnoaCVixi1JzPbosvTc5XovsLtw3qlG12tHxrrSob2b/s1600/DSC_0073(1).JPG" height="121" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Olemegi otsapidi Argentiina põhjaossa välja jõudnud. Peatume hetkel Cafayate nimelises väikelinnas veiniistanduste keskel. Käisime eile väikesel ümbruskonna tuuril, mis meid erinevaid kivist moodustusi, ahelikke, looduslikku amfiteatrit ning muud huvitavat vaatama viis. Tegemist oli puhtalt visuaalse tuuriga, sest meie giid inglise keelt ei osanud ning isegi meie hispaaniakeelsetele tuurikaaslastele andis infot ainult siis, kui nemad midagi küsisid. See selleks, vähemalt vaated olid ilusad.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgDgpUuDHDjSRKBnKYQSkW0EE07EsqvxFpQft0oH6M0ODayh2fFZD_wm9A3MLj6WC2N_SU5yCL6a_mae2TGrOzmSTabtVowAf06saWhA2q5IQHnlcWEYd1sqTbbe-rKwR82EH8IkrzQGp8L/s1600/DSC_0964(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgDgpUuDHDjSRKBnKYQSkW0EE07EsqvxFpQft0oH6M0ODayh2fFZD_wm9A3MLj6WC2N_SU5yCL6a_mae2TGrOzmSTabtVowAf06saWhA2q5IQHnlcWEYd1sqTbbe-rKwR82EH8IkrzQGp8L/s1600/DSC_0964(1).JPG" height="130" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Keerame nüüd aga ajaratta kahe nädala võrra tagasi ning alustame Barilochest. Linn ise on Šveitsi mõjutustega, nii on keskväljakul alpilinnakese stiilis palgist hooned, linnatänavaid ääristavad šokolaadipoed, suveniirikad, restoranid ning mitukümmend kõhukottidega mitteametlikke rahavahetajaid, kes hõiguvad turistidest möödujatele muudkui "change, cambio, change, cambio, change...".</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSjMgMQ2HXa-lIcwybDRfjgiIXWH01EcmwyC3XLDgErZH5-jzc-BOFkH1dnYQaUwFSIfBKkN2LeIWkv696q31a_HaI2RNklKlDhnkUTjiMwLFW096v6TEfrik7X0PG_ocX8HkCczutWTp8/s1600/tmp_DSC_1048(1)2082035920.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSjMgMQ2HXa-lIcwybDRfjgiIXWH01EcmwyC3XLDgErZH5-jzc-BOFkH1dnYQaUwFSIfBKkN2LeIWkv696q31a_HaI2RNklKlDhnkUTjiMwLFW096v6TEfrik7X0PG_ocX8HkCczutWTp8/s1600/tmp_DSC_1048(1)2082035920.JPG" height="92" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Meie ainsaks ettevõtmiseks Bariloche ning Argentiina järvistu piirkonnas jäi pisike jalgrattatuur mägisel teel. Õnneks ei pidanud jalgrattaga kohe linnaliikluses pead vaevama, sai bussiga 20km eemale jalgrattalaenutusse sõita, kus anti ülevaade, kuhu minna, mida teha. Esialgu oli täitsa tore sõita allamäge, tuul vihises ja nägu oli naerul. Kurvi tagant aga avanes vaade esimesele tõusule, egas midagi, kõristasime käike vahetada ning kuidagimoodi saime esimesest tõusust üles. Tee aga oli kitsas, autojuhid hullud ning päike paistis kuklasse. Esimese peatuse tegime ühe Argentiina uhkeima hotelli Llao Llao juures, mis ehtne Alpi hotell, ümbritsetud järvede ning golfiradadega. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhoT-xg4VI9Se6GDG1YPnVwmzFRZKjsjyfcLS7ZS5SAnVO_frPtnMbEVmcfdGP0s8VfcLC0MGmoGZxy8MiHwt5RrlUcBfCrqL7fpSzlaB_kCOqzioBfBG8hXYeGqiJg59XEe5dB0zQNBcB-/s1600/tmp_DSC_1041(1)1622360662.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhoT-xg4VI9Se6GDG1YPnVwmzFRZKjsjyfcLS7ZS5SAnVO_frPtnMbEVmcfdGP0s8VfcLC0MGmoGZxy8MiHwt5RrlUcBfCrqL7fpSzlaB_kCOqzioBfBG8hXYeGqiJg59XEe5dB0zQNBcB-/s1600/tmp_DSC_1041(1)1622360662.JPG" height="127" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Siis veel veidi tõuse ja langusi, matkaradu ja ilusaid vaateid ning lühike peesitamine kivisel rannal. Saamaks eriti kena vaadet järvestikule tuli aga jalgadele valu anda ning mööda tõuse edasi sõtkuda. Paaris kohas osutus asi aga nii hulluks, et tuli lausa ratta seljast maha ronida ning ratast käe kõrval lükates edasi vantsida. 30-kilomeetrine ring sellisel rajal võttis suht võhmale, nii tuli end Barilochesse tagasi jõudes kindlasti jäätisega premeerida, õnneks seda kraami nad teha oskavad.</div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Kuna Barilochest bussiga otse Pucóni ei saanud, liikusime hoopis edasi põhja poole San Martin de los Andesesse. Peatusime <i>couchsurfer'</i>ite juures linnast 7km eemal. Linnake ise on üpris kena, korras ja enam-vähem puhas, pisikese järve kaldal. Meil seal pikemaks peatumiseks aega ei olnudki, sest eesmärk oli veeta paar päeva Tšiili ekstreemspordi pealinnas Pucónis. Siiski oli San Martinis veedetud pool päeva suht meeldejääv, seda suuresti tänu meie kirevatele majutajatele. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtjvzrPCL78Q83ejWdLgF_RZt8tVgbiiYt1VaAj2xdKiblgmDtd0VUU1J8R5jMKwMk4YDPf4dKVDAYNHf_oBARkkvmW0VbXPWfroyvtoqUHI-DMPJUv6knTvh85yc0XGyaqGb-ynguASXj/s1600/tmp_DSC_1098(2)1602175546.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtjvzrPCL78Q83ejWdLgF_RZt8tVgbiiYt1VaAj2xdKiblgmDtd0VUU1J8R5jMKwMk4YDPf4dKVDAYNHf_oBARkkvmW0VbXPWfroyvtoqUHI-DMPJUv6knTvh85yc0XGyaqGb-ynguASXj/s1600/tmp_DSC_1098(2)1602175546.JPG" height="138" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Kuna sattusime nende juurde pühapäeval, mil nad organiseerivad traditsioonilist ühist õhtusööki, saime meiegi sellest peost osa. Juba lõuna ajal nende juurde jõudes toimus köögis hull askeldamine, rulliti tainast, hakiti juurikaid, valmistati magustoite. Enamuse tööst tegi ära Uruguai päritolu Sebastián, kes on töötu kokk. Tegelikult töötabki enamus inimesi selles majas restoranides, vähemalt see osa, kes tööl suvatseb käia. Nimelt, meie majutaja, Buenos Airesest pärit Magali, loobus töötamast ning elatab end majapinna rentimisest. Meie sealoleku ajal ehitati maja külge uut uberikku, kuhu saaks veel ühe üürilise sisse paigutada. Majas elab kokku 6 inimest, kellest 3 on tubades ning ülejäänud 3 vaatavad kuhu elutoas trummide ja tätoveerimislaua vahele päeva lõppedes oma ase paigutada. Lisaks majaelanikele ühines seltskonnaga ka õhtusöögiks paar sõpra. Kahjuks osa seltskonnast inglise keelt ei osanud ning ega meie hispaania keele oskus pole ka paranenud, nii jäi palju arusaamatuks ning osa vestlusest oletuste põhiseks. Punt oli muidugi suht kirju, üks kõrendliku olemisega taimetoitlasest tätoveerija, kes oma ninale osutades lausus "mussulman", ehk siis veerand türklane. Lisaks veel teinegi tätokate tegija, briti päritolu anarhistist vegan, kellel sooviks lähiajal minna Antarktika lähistele vaalade kaitsele. Juttu jätkus kauemakski, istusime öösel umbes kella kolmeni ning siis viskasime korraks pikali, et poole kuueks bussipeatusesse minna.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQpalqbRXVptLnosyGnIi3QPV4eFn86gteS3HVhUlwDeoOzEVz6Aiu53dW6CvfVcUfbe7UH0nZK4wtXb6z9aapdWfAymiN7kvK4u05er3IwhYIb3dSj-wan-R8kx2aRBkkmMXltBWIq9l0/s1600/tmp_DSC_1057(1)-120779110.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQpalqbRXVptLnosyGnIi3QPV4eFn86gteS3HVhUlwDeoOzEVz6Aiu53dW6CvfVcUfbe7UH0nZK4wtXb6z9aapdWfAymiN7kvK4u05er3IwhYIb3dSj-wan-R8kx2aRBkkmMXltBWIq9l0/s1600/tmp_DSC_1057(1)-120779110.JPG" height="109" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Ees oli järjekordne piiriületus ning sihtpunktiks Pucón, kus oli plaanis matkata, külastada terme ning ronida Villarrica vulkaani otsa ning piiluda üle ääre aktiivse vulkaani sisse. Kõikidele uhketele plaanidele tõmbas aga kriipsu peale tatise limaskestaga Kadri, kel ilmnes külmetushaigus, värises teine oma kinnise ninaga nelja villase ja ühe vatiteki all, ajas ühe käega Sudafedi, ning teisega imehead Sahne-Nuss šokolaadi näost sisse. Kuna Kadril ka kolme päeva möödudes oli olemine endiselt niru ning kiiret paranemist ei paistnud, siis otsustasime liikuda edasi ja võtsime ööbussi Valparaísosse.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhUK3Gf7Z9cDMlyBLWE2Ch5LOUzJfU9qZ-3lUD1Tzz2ZsyWEQol4sk346uSYxLIOreYh5_KKxE57GucYFgJwDt9MKZfGVknxduoKr7Xt_GshNVeJhsLgiVU7g501iS3CKRIZ0MZrpGHFmWv/s1600/tmp_DSC_1126%25281%2529-1121223721.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhUK3Gf7Z9cDMlyBLWE2Ch5LOUzJfU9qZ-3lUD1Tzz2ZsyWEQol4sk346uSYxLIOreYh5_KKxE57GucYFgJwDt9MKZfGVknxduoKr7Xt_GshNVeJhsLgiVU7g501iS3CKRIZ0MZrpGHFmWv/s1600/tmp_DSC_1126%25281%2529-1121223721.JPG" height="132" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Valparaíso on UNESCO nimekirja kuuluv maailmapärandi linn, mis asub Vaikse ookeani kaldal. Kuna tegemist on sadamalinnaga , siis pole tavaturistil mere äärde suurte kõrgete kraanade ja konteinerite vahele asja, tuleb niisama linnatänavatel üles-alla jalutada või sõita <i>funiculari </i>ehk trammiga, mis vähemtreenitud kehad plekk-kuudis mööda mäeselga üles veab. Proovisime selle ühel korral ka ära, logises ja krigises teine hullumoodi, nii ostustasime edaspidi kondimootorit kasutada. Õnneks nende kasutamise eest hingehinda ei nõuta ning raskete kottidega liigeldes on hea jalavaeva vähendada.<span id="goog_42503877"></span><span id="goog_42503878"></span><span id="goog_42503879"></span><span id="goog_42503880"></span> Linn on suht huvitav, värvilised majad, graffiti seintel, mis ei ole mingi suvaline sigrimigri, vaid korralik kunstiteos, isegi trepid on värvitud ning pildikesi täis maalitud. <span id="goog_329681977"></span><span id="goog_329681978"></span><span id="goog_329681973"></span><span id="goog_329681974"></span><span id="goog_42503881"></span><span id="goog_42503882"></span>Vaatamist on, kellele aga selline hipiliku hingamisega linnake ei sümpatiseeri, võib sõita 5km kaugusel asuvasse Viña del Mar'i, mis on ehtne kuurort. <span id="goog_42503888"></span><span id="goog_42503889"></span>Liivased rannaribad, uhked hotellid ning restoranid. Jalutasime paar tundi ning liitusime siis meie <i>couchsurferist </i>majutaja Rodrigo sõbranna sünnipäevapeoga, mida peeti 18-korruselise kortermaja katusel.<span id="goog_42503885"></span><span id="goog_42503886"></span> Tellitud oli DJ, pakuti jooke ning sööki, mida valmistati suures kastrulis, kus üheskoos podisesid vorstikesed, kartulid, kapsas ning teod. Suht veider kooslus ja üpriski omamoodi maitsega. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<span id="goog_1294761807"></span>
<span id="goog_1223658926"></span>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEieF7l_TQ71uCQHrkty-Kp4CUVO2GcIOvnNK2FLyrigx7hMo45NX2fjm0CmyO4RwAaOX8vK7BLnXSRxZrVxbnRfQ4BHWXqHOwHhcIJRulW7sk_CXGWm8eftTvjgMntRq_quv3f7k-qIQAf9/s1600/WP_20140309_004%25281%2529.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEieF7l_TQ71uCQHrkty-Kp4CUVO2GcIOvnNK2FLyrigx7hMo45NX2fjm0CmyO4RwAaOX8vK7BLnXSRxZrVxbnRfQ4BHWXqHOwHhcIJRulW7sk_CXGWm8eftTvjgMntRq_quv3f7k-qIQAf9/s1600/WP_20140309_004%25281%2529.jpg" height="127" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Edasi viis tee meid Santiagosse, kuhu meid kutsus enda juurde ööbima nii mitugi <i>couchsurferit,</i> otsustavaks sai Pablo kutse juures see, et tegemist on suure jalkafänniga, kes teadis nimetada vähemalt kolme pallurit: Poomi, Operit ning Lindperet. Pablo on vabakutseline (aja)kirjanik, hobikokk ning üks super võõrustaja. Pühapäeval ühinesime lõunasöögiks tema ja ta sõpradega. Seltskonnas olid näiteks lennufirma LAN tööhull Andrés, kes polevat 2 aastat päevagi puhkust võtnud; Ameerika saatkonna tööline Põhja-Carolinast pärit Andrew, kes pidi kesköö paiku end lennujaama seadma, et Tšiilisse saabuvat USA asepresidenti kottide vedamisega abistada; ning José. José on vist Pablo kõige naljakam ja kõige suurem jalkafännist sõber. Kui sulle kuskil Tšiilis ikka üks juuratudeng teab nimetada Tallinna Levadiat ning rohkem Läti ja Soome pallureid kui meie kahepeale kokku, siis kukub karp ikka lahti küll. Kahe seal veedetud päeva jooksul käisime Joséga linnatuuril, nautisime Pablo maitsvaid roogasid ning vaatasime kahte kõige kehvemat filmi, mis kunagi tehtud "<i>Bitch Slap" </i>ja <i>"Sharknado". </i>Tegelikult oligi plaanis leida võimalikult saastad filmid ning neid vaadata, nii ei pidanudki pettuma ju, nagu José ütles, need filmid on nii halavad, et muutuvad tänu oma ajuvabadusele "superteosteks". Vaatasime YouTubes'ist ka kohalikke staare ning José tutvustas oma lemmik salsaartiste, tema suureks lemmikuks on Gloria Estefan, samas meeldis talle ka Soome heavy-metal. Igatahes väga meeldejäävad karakterid ning toredad paar päeva, kahjuks tuli meil kotid pakkida ning suunduda Mendozasse. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPw8sb6EWHLwI8dxifxP3jqxNc2_iyt9kWgNRn4dyM-qCD616n2xGriY7AUTOW2pHT6YnxlMnn9ZuW-QBEBu9AmnB7h1rFpH35d98zfPZDaX_IjAPjLWG0bszQLsnfwW2JajJSSXnV90EU/s1600/DSC_1143(1).JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPw8sb6EWHLwI8dxifxP3jqxNc2_iyt9kWgNRn4dyM-qCD616n2xGriY7AUTOW2pHT6YnxlMnn9ZuW-QBEBu9AmnB7h1rFpH35d98zfPZDaX_IjAPjLWG0bszQLsnfwW2JajJSSXnV90EU/s1600/DSC_1143(1).JPG" height="123" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Tee sinna oli väga äge, üle mägede, läbi tunnelite, möödusime Andide kõrgemaitest tippudest ning jõudsime lõpuks veinistandusteni. Mendoza linnas endas suurt midagi vaadata ei ole, kuna me pole ka erilised veinisõbrad, siis tegime seal vaid kiire peatuse ning külastasime veiniistanduse asemel hoopis oliiviõli farmi ning maitsesime erinevaid eksemplare. Mendozast suundusime ööbussiga Tucumáni, kust edasi Cafayatesse, kokku pea 24h bussides loksumist, vähemalt filmid olid head ning buss pooltühi, nii sai üksinda kahe istme peal kuidagimoodi soigutud.</div>
<div style="text-align: justify;">
Nüüd aga ajame end maast lahti ning läheme jalutame veidi veiniistanduste vahel, üritame kuskil raksus käia ning kohalikku viinamarja (Torrontés) maitsta.</div>
<br />PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-5841767321903259132014-02-26T20:17:00.001+02:002014-08-27T14:41:26.857+03:00Patagoonia- matkajate paradiis<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjbfdrdVq9fQgTste8h_TBDY_QldaWnXaYbFvn8QyWeYEjG8MVb_iNv8iWSE_wyPuODIw8t0C4azpPPV2Kj0YYeFwPqMj5v_IsVEF5LA2b7itZ-IXZ79zSHj0xiufryaqvvDvsWf8VRm3-m/s1600/tmp_DSC_0685(1)-2096302668.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjbfdrdVq9fQgTste8h_TBDY_QldaWnXaYbFvn8QyWeYEjG8MVb_iNv8iWSE_wyPuODIw8t0C4azpPPV2Kj0YYeFwPqMj5v_IsVEF5LA2b7itZ-IXZ79zSHj0xiufryaqvvDvsWf8VRm3-m/s1600/tmp_DSC_0685(1)-2096302668.JPG" height="130" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Hakkame siis otsast peale. Esiteks muidugi tuleks mainida, et paadituur toimus. Veetsime mõned tunnid Beagle'i kanalil sõites, imetlesime loodust, hingasime karsket õhku ning "nautisime" meeldivaid aroome, mis eraldusid lindude ja merilõvide kolooniatest. Tutvusime lühikese jalutuskäigu jooksul ka kohaliku taimestikuga, mis on siin karmis kliimas väga habras. Palju kurja on teinud eurooplaste poolt sisseveetud võõrloomad, eriti närilised, kes söögi otsinguil õõnestavad tihedat samblikku ning muud maakatet. Meie giid oli suht asjalik vend, pool bioloog/ekstreemsportlane ja giid. Kuna lähiajal pidavat Ushuaias toimuma ülemaailmne slaalomietapp, esimene üldse siinkandis, siis pidi ta koos nooremate sellidega selleks treenima, et Argentiina eest võistelda.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div style="text-align: justify;">
Ushuaiast võtsime ette pikema bussisõidu Tšiili linna Punta Arenasesse, seal jalutasime niisama ringi ning sõime ilmatu suure portsu kala ära. Sealt edasi 3h sõitu põhja poole ja oledki Puerto Nataleses, mis on matkajate baasiks, ettevalmistuseks, varustamiseks ning transpordikeskuseks.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLZq7XR9XEwGWRdeVEWix0z0LvJbid64rChRUtqA8mAJNAmj0kNSDqNwr3YqxDU93KzjH-DkMGj67K4_-flu3QQ3v3tKWCFtoNaS9TldSrNNDzPvHIfigo0H_VCkgeVUXGOKHmq2cZDcfx/s1600/tmp_WP_20140217_010(1)-378201160.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLZq7XR9XEwGWRdeVEWix0z0LvJbid64rChRUtqA8mAJNAmj0kNSDqNwr3YqxDU93KzjH-DkMGj67K4_-flu3QQ3v3tKWCFtoNaS9TldSrNNDzPvHIfigo0H_VCkgeVUXGOKHmq2cZDcfx/s1600/tmp_WP_20140217_010(1)-378201160.jpg" height="112" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Siit 1,5h bussisõidu kaugusele jääb Torres del Paine'i rahvuspark, mis on Patagoonia üheks vaatamisväärsuseks. Jõudsime linna pühapäeva õhtupoolikul. Bussijaamas tervitas meid kohe trobikond tolmuseid matkajaid, kelle jaoks matk mägedes oli juba seljataga. Linna saabus aga järjest uusi reisiselle. Õhtul poes käies tervitas lettidelt tühjus- müüdavamaks kraamiks šokolaad, makaronid, konservid, pähklid ja kuivatatud puuviljad ning WC-paber. Nimelt on Torres del Paine's võimalik teha erinevaid matku. Kõige populaarsem on nn W-matk, mis kestab 4 päeva, sellega näed mäemassiivi esikülje ära. Kõvematele tegijatele sümpatiseerib aga 9-päevane retk ümber mäe ning enamus matkajaid veab kogu vajamineva kraami endaga kaasas. Suured seljakotid, ligi 15kg, peavad mahutama nii telgi, magamiskoti, madratsi, mõned hilbud, söögitarbed, priimused, poti-panni ja muu vajaliku. Selle koormaga tuleb siis päevast-päeva mäest üles-alla liikuda. Võimalik on ööbida ka <i>refugio</i>s, mis on siis selline lihtsam varjualune matkajatele, kel pole soovi kogu kraami enda seljas tassida. See on aga suht kallis, voodikoht u 40 dollarit öö pluss söögid-joogid. Kuigi linnas on võimalik kogu vajaminev kraam laenutada, ei julenud me eelneva pika matka kogemuse puudumiseta sellist retke raskete kottidega ette võtta, seetõttu otsustasime meie kolmanda variandi kasuks ja võtsime ette ühe päevase matka.</div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Nii startisime Puerto Natalesest 7.30 bussiga rahvuspargi poole. Hommikul oli bussijaam sigimist-sagimist täis, bussid olid viimse kohani välja müüdud. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjsZGwMAlkIGV5tY91l7QXxXwQbOLtMmPdzzuaFjj_lkmfQRT3wa9BREYvpaTed5FY-9SwpReQ0gMvVszBdR0QblYp2VwNv8_rQUHDYOFlFuBrLdpd_jVRk5YIcqGJ-ravKtc0YcEgQGMYZ/s1600/tmp_2014-02-17+12.52.44-378201160.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjsZGwMAlkIGV5tY91l7QXxXwQbOLtMmPdzzuaFjj_lkmfQRT3wa9BREYvpaTed5FY-9SwpReQ0gMvVszBdR0QblYp2VwNv8_rQUHDYOFlFuBrLdpd_jVRk5YIcqGJ-ravKtc0YcEgQGMYZ/s1600/tmp_2014-02-17+12.52.44-378201160.jpg" height="150" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Rahvusparki jõudes aeti kõik bussist välja, anti kiire ülevaade pargist, loeti sõnad peale, mida teha ja mida mitte, eriti pöörati tähelepanu tule tegemisele, sest on juhtunud, et ettevaatamatusest on turistid algatanud suuri tulekahjusid. Lõpuks korjati ka piletiraha, mis kohalikele 5000 ja turistidele 18 000 Tšiili raha, olenemata sellest mitu päeva sa pargis veedad. Nii tuli meil umbes 40 dollarit 8-tunnise piinlemise eest välja käia. Saime rajale peal kümmet hommikul teadmisega, et kell seitse õhtul läheb viimane väikebuss rahvuspargi väravatesse, kust saab tagasi Puerto Natalesesse. </div>
<div style="text-align: justify;">
Mis seal siis ikka. Asusime teele. Matk algas kohe tunnise tõusuga mööda kivist ja kruusast rada, kuidagimoodi sai sealt ähkides ja puhkides üles, et veidi aega tasasemal teel taastuda. Laskusime uuesti alla jõe äärde, jalutasime metsarajal üles-alla oma tunnikese ja siis algas viimane lõputõus. Järsk rada üles vaatekohani. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgDWEVbARGcHUwNnTK1f1JCOWMaBC9RohT_lIKDl_LNGUojhyphenhyphen2RajRY0HvNcQzzirZOGgNMLeItENISkdHZC9wpZ3ttq5dzL_gQBUp-zerX2J2AXXrG1QxAqzlkYUAksksaZE96upZwl8wD/s1600/tmp_DSC_0772(1)-2096302668.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgDWEVbARGcHUwNnTK1f1JCOWMaBC9RohT_lIKDl_LNGUojhyphenhyphen2RajRY0HvNcQzzirZOGgNMLeItENISkdHZC9wpZ3ttq5dzL_gQBUp-zerX2J2AXXrG1QxAqzlkYUAksksaZE96upZwl8wD/s1600/tmp_DSC_0772(1)-2096302668.JPG" height="134" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Kohati oli kõrgeid astmeid, siis ära tatsatud kruusaseid ja tolmuseid lõike, nii sai mindud muudkui samm sammu haaval, jalg jala ette astudes, mitte millelegi muule mõeldes kui jalgade asetusele rajal. Rahvast muudkui vooris üles-alla, mõned allatulijad libisesid ja komistasid, osad vastutulijad naeratasid, mõni julgustas ja kinnitas, et minna veel vaid 15 minutit. Üles jõudes tõusis tuul ja lõpuks oli rada kivide vahelt raske leida, vaid mõned oranžid postid näitasid teed. Seal tuule vihisedes mõtled, et mis k*rdi pärast oli vaja siia ronida. Siiski, kui ühe suure kivimüraka tagant need kuulsad Torrese tipud paistma hakkasid ning laguuni äärde jõudsid, tundsid, et nähtud vaev oli seda väärt. Kauaks seda ilu nautima ei saanud jääda, tuul puhus ja külm puges kontidesse, vaid mõned pildid ja vaate mällusöövitamine ja algas laskumine. Niigi väsinud jalgadele on allaminek eriti julm, oht komistada ja jalgu väänata hoiab lihaseid pinges, mis väsitab, peale tunnist laskumist jalad all värisevad. Hommikul kaasa tehtud võileivad kugistasime alla matka lõpus. Meile sellest päevasest retkest täiesti piisas, jõudsime tagasi Puerto Natalesesse 22 ajal, et väsinud kontidele pehmes voodis puhaste linade vahel puhkust anda. Kuidagimoodi õnnestus meil endid nii haigeks kõndida, et paar päeva olid jalad ikka päris valusad.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjIxBYGZm8bVR3eepj_74Tj5IchqxBWlhaLkqZL33xeVVglgG02EeK22kZP8PYFm710KHRyPNTq_foAVtx4JCregYVsVoKgTYYE71CBu7V4QiZBRW3AWojruEDogMarnkAfuMJ3FNjnJw00/s1600/tmp_DSC_0807(1)-1371084668.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjIxBYGZm8bVR3eepj_74Tj5IchqxBWlhaLkqZL33xeVVglgG02EeK22kZP8PYFm710KHRyPNTq_foAVtx4JCregYVsVoKgTYYE71CBu7V4QiZBRW3AWojruEDogMarnkAfuMJ3FNjnJw00/s1600/tmp_DSC_0807(1)-1371084668.JPG" height="130" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Peale matka sõitsime Tšiilist Argentiinasse, et El Calafate lähistel Perito Moreno liustik ära vaadata. Peatusime El Calafates ühes väga lahedas hostelis nimega I Keu Ken, sealt organiseerisime ka minibussiga väikese tuuri liustikuni. Meie bussijuht/giid tegi fotopeatusi, rääkis juurde huvitavaid lugusid ning vedas meid ilusti rahvuspargi väravasse. Veetsime liustiku vastaskaldale ehitatud kõnniteedel ja platvormidel 3 tundi, imetlesime Perito Moreno liustikku mitme külje pealt. Kui enamus maailma liustikest sulab, siis Moreno on stabiilne või isegi kasvab. Pidevalt sajab lund juurde ning surub jääd allapoole. Tihti juhtub, et jää sulgeb veetee kahe järve vahel, mistõttu tõuseb vesi ühel pool meetrite võrra. Lisaks silmailule pakub Perito Moreno ka helidemängu. Eriti võimas on raksatus, kui liustiku küljest murdunud jää vette prantsatab. Isegi väiksem tükike tekitab vägeva kuuldemängu. Eriti tasub liustikku vaatama minna päikeselise päeva teises pooles, kui soojusest järjest enam tükke hakkab eralduma. Meie pidime aga juba 3 ajal tagasi linna sõitma, kus meid viidi <i>empanadasid </i>sööma, see selline kohalik pirukas kas loomaliha, taimetoidu, kala või lambalihaga. Eks see üks pisitillu tükike oli, tasuta sai ju, ega siis ei saa priisata.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4D0_NCcOQwNxhi524D8GyL62-woY7goJ7EqL4cPj50noUfAOiXe_hO9iVZ8cOFZh_c6hlrMakjELRWWWFAUXfRJa_xelPX-CsqmZZysWztYAHK2HfzGnEDpVKBFbgST9CHJD7-zHImAQb/s1600/tmp_DSC_0886(1)1080607348.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4D0_NCcOQwNxhi524D8GyL62-woY7goJ7EqL4cPj50noUfAOiXe_hO9iVZ8cOFZh_c6hlrMakjELRWWWFAUXfRJa_xelPX-CsqmZZysWztYAHK2HfzGnEDpVKBFbgST9CHJD7-zHImAQb/s1600/tmp_DSC_0886(1)1080607348.JPG" height="110" width="200" /></a></div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
El Calafatest liikusime edasi 3h bussisõidu kaugusele El Chalteni, mis on Argentiina Patagoonia matkakeskuseks. Kui meie liinibuss linna jõudis tehti kohe kohustuslik peatus rahvuspargi Los Glaciares infokeskuse juures, kus anti juhiseid, tutvustati erinevaid radu ning anti soovitusi, mis tuleks teha kui peaks sattuma kokku puumaga, keda olla viimasel ajal siinkohas näha. Otsisime oma hosteli üles, viskasime kotid maha ja tegime linnale ringi peale. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhUvIslT71dBuq1Bk0iteAZfOv847brHfdfv443dMvEFO0UYvl4d9642584DSFaGp0goJSJnXLcyeaTH67cqtI7fETRjxHkIKbjq9KV8mnprwjsjvJ-tkzRyb813XYW3hxWqHu1FqNylP2i/s1600/tmp_DSC_0912(1)646886845.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhUvIslT71dBuq1Bk0iteAZfOv847brHfdfv443dMvEFO0UYvl4d9642584DSFaGp0goJSJnXLcyeaTH67cqtI7fETRjxHkIKbjq9KV8mnprwjsjvJ-tkzRyb813XYW3hxWqHu1FqNylP2i/s1600/tmp_DSC_0912(1)646886845.JPG" height="132" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Õnneks on tegemist väikese külaga, paar toidupoodi, bussijaam, kool, postkontor, mitukümmend suveniiripoodi ja restorani ja hulgim majutusasutusi. Külas puudub telefonilevi ning wifi levigi on nõrgavõitu. Esimesel päeval käisime kahe künka otsas, vaatasime ühele ja teisele poole orgu ja harjutasime niisama oma väsinud jalgu, et uueks pikemaks kõnnakuks valmis olla, tuul oli tol päeval väga vali, nii ei soovitatud ka Mt Fitzroy juurde ronida, võib ohtlik olla. Pühapäeva hommikul avanes aga aknast välja vaadates vaade ilusale sinisele taevale. Ajasime end maast lahti ning asusime 8-tunnisele matkale. Ikka ja jälle tuli esimene tund võtta tõusu, rada ronis mööda mäeselga muudkui ülespoole. Nii me tatsasime seal metsa vahel kuni avanes vaade Fitzroy mäele. Ilus. Õnneks järgnes sellele pea 1,5 h tasast rada orus, metsa vahel, soisel pinnal, kärestikulise jõe ääres. Hea on see, et võid jõest muudkui vett juurde võtta, kõik liustike sulavesi ja täiesti joodav. Väga hea maitsega. Kogu sellele trillatrallale ja lihtsale rajale tuli aga lõpp, kui raja ääres oli kiri. JÄRGNEV RAJALÕIK AINULT KOGENENUD MATKAJATELE, LAHTINE KRUUS JA KIVID. TUULEGA OLLA ERITI ETTEVAATLIK. Oh õudu ja jälle hakkas see tee ussi kombel mäkke ketrama. Järks oli, kohati vägagi. Jälle need lahtised kivid, kõrged astmed. Muudkui astud ja astud aga lõppu ei tule. Lasime muudkui kiiremaid sportlasi endast mööda, osad ju lausa jooksevad üles, mõni astub mõne sammu, loeb pulssi. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDmMtJEIIv8APrt-xYX5IAsZ4VEH-anGYKExli5eqcP37OFNGJY7jx7pAmm3yHR3MM2ZpmqN2krm3IsWFqcszh1o-2DFgWN-Pv9PAYZIMhsTil9MNwpLyhN0HhHzJm1Er-SagO_2XSOW3K/s1600/tmp_WP_20140223_0081129263318.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDmMtJEIIv8APrt-xYX5IAsZ4VEH-anGYKExli5eqcP37OFNGJY7jx7pAmm3yHR3MM2ZpmqN2krm3IsWFqcszh1o-2DFgWN-Pv9PAYZIMhsTil9MNwpLyhN0HhHzJm1Er-SagO_2XSOW3K/s1600/tmp_WP_20140223_0081129263318.jpg" height="112" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Meie läheme lihtsalt tahtejõu najal üles, alla ka k*rat ei anna. Kord peab ju kohale ka jõudma, ja kui siis vaatad, et saabki tõus otsa, siis teed veel kaks sammu ja näed, et veel üks küngas vaja ületada. Sellel künkal kaob aga rada, on mingid kulunud jäljed, kruus on laiali kantud, paar tokki vist märgivad rada, aga kuskil selle kivivalli taga ongi ju see laguun, ruttame suvaliselt üles, vahetpole, alla tulla on nagunii kehvem, eks siis pärast vaatab kuidas saab.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgw_LnqEQgjye-SjbfT9YWP1RoPmRcSr8npP97aSVUp1wPmvxJM04f2GXTjDL3A20hWIYohfGbiiEsxBLlw4x8DTaX0Ka9GwtiOw8BCoQXMFPw5GezKaLs06P8LIo6ABEwzr5H0CGKMfY6h/s1600/tmp_DSC_0931(1)1753249664.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgw_LnqEQgjye-SjbfT9YWP1RoPmRcSr8npP97aSVUp1wPmvxJM04f2GXTjDL3A20hWIYohfGbiiEsxBLlw4x8DTaX0Ka9GwtiOw8BCoQXMFPw5GezKaLs06P8LIo6ABEwzr5H0CGKMfY6h/s1600/tmp_DSC_0931(1)1753249664.JPG" height="132" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Aga seal ta siis on. Mount Fitzroy teravad tipud ja laguun. Sel korral meil ilmaga veab, päike paistab, nii ei tee me väikesest tuuleiilist märkamagi. Veedame seal tunnikese, siis hakkame alla sättima. Alguses on raske, aga siis kopeerime teiste tehnikat ja hakkame sörkima ja vahelduseks hüppama. Eriti mõnus on seda teha väikese kaldenurgaga liivasel rajal, saab mõnusa hoo sisse ning tolm lendab. Seekord jõuame alla suht kiiresti, põikame ka ühe telklaagri juurest läbi, mis asub Capri järve kaldal. Väga mõnus rahulik paik. Üks igati korda läinud päev. Järgmisel päeval puhkame ja peesitame, sest ilm on superkena. Teisipäeva 25. veebruari varahommikul istusime bussi peale ja veetsime 24 tundi mööda Ruta 40 maanteed sõites. Bussis oli väga palav, tee oli pikk, kohati kruusane, tolm keerles, peatusi tehti harva, pikad sirged lõigud keset eimidagit. Üks asula, siis tükk tühja maad, mõned laamad, lambad ja lehmad siin ja sealpool ja siis jälle tühjus. Sile maa mõne madala põõsaga, taamal, kuskil kaugel, kohati mõni mägi. Kolmapäeva hommikul jõudsime El Bolsóni, mis selline hipide öko-orgaaniline väikelinnake. Meie hostel pidavat kuulu järgi olema üks Argentiina parimaid, väga sõbralikud on nad küll, isegi varahommikul lubati meil sisse tulla, saime elutoas diivanitel veidi tukastada ja siis pakuti veel üliorgaanilist ökomahe hommikusööki. Isegi moosid on neil siin ise tehtud, ja leib, nii head pole tükk aega saanud. Nüüd aga pisike puhkus, siis jalutus ümbruskonnas ja homme kohalikule käsitööturule.</div>
<br />PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-57889939596280919432014-02-13T03:51:00.000+02:002014-08-27T14:42:35.878+03:00Fin del Mundo ehk maailma lõpus<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjk3BClyb6jrOKqLL2qGHqTi1k99dkkP2Hgr5utnuAypl1U58ygmI-thSajuSEu12ZESKp4pYfdJCDDfWgzwEavtfigoDJnxNla9yYWZn4mlDUgo0EgkNtvWh_RY3Aj9Taho3DmBNVp6WI8/s1600/tmp_DSC_0590-1666226281.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjk3BClyb6jrOKqLL2qGHqTi1k99dkkP2Hgr5utnuAypl1U58ygmI-thSajuSEu12ZESKp4pYfdJCDDfWgzwEavtfigoDJnxNla9yYWZn4mlDUgo0EgkNtvWh_RY3Aj9Taho3DmBNVp6WI8/s1600/tmp_DSC_0590-1666226281.JPG" height="133" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Lõunasele paadituurile tõmbas tugev tuul täna kriipsu peale. Nii otsustasime viimase kolme päeva pikkadest matkadest väsinud kontidele ja lihastele armu anda ning veidi lõdvemalt võtta. Lebotame niisama, käisime suveniiripoodides ja vaatasime turismibüroode vaateakendelt viimase hetke pakkumisi Antarktikasse väljuvatele tuuridele. Järgmisel nädalal väljuvale 2-nädalasele reisile saaks koha 6300 usa dollari eest, hind sisaldab kõike: söögid-joogid, ekskursioonid, giidid, kindlustus jne. Kontrollisin kohe Eesti Loto kodulehelt kas numbritega näkkas, aga, oh ei- seda hirmu küll pole, lotovõit sel nädalal jäi tulemata, eks peab siit kuidagi omade vahenditega odavalt edasi põhjapoole liikuma. Õnneks on meil veel Uruguais hea kursiga vahetatud Argentiina peesosid. Siin pangaautomaadist raha võttes on ametlik kurss täitsa jama. Nt 1 Usa dollar on ligikaudu 8 peesot, samas nii Uruguais, kui ka siin kohalikul nö mustal turul vahetades saab 11,5. Samuti reklaamivad mõned suveniiripoed ja hostelid, et vahetavad dollareid kursiga 1 10-le, kuigi ametlikult seda teha ei tohiks. Raha kurss on siin pidevas kõikumises, kohalikel paistab olevat raske saada pangast dollareid ametlikult, see on vaid limiteeritud grupi privileeg. Samas soovivad kõik omada vähegi kindlamat vääringut.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhuPvYKzE56MxdkaeHG09cpGW7AWMd-VQiKupjwft5Sv4oIVHhQRw6IRI9w0JTeHzq8eUw67vE6mGq6UDH_8keIVIugcFkGcHfFZ42hpJedBftoPZ00G3gUj88uymz3JPX4aPIw3WVnN88p/s1600/tmp_DSC_0591169490559.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhuPvYKzE56MxdkaeHG09cpGW7AWMd-VQiKupjwft5Sv4oIVHhQRw6IRI9w0JTeHzq8eUw67vE6mGq6UDH_8keIVIugcFkGcHfFZ42hpJedBftoPZ00G3gUj88uymz3JPX4aPIw3WVnN88p/s1600/tmp_DSC_0591169490559.JPG" height="133" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
See raha värk on siin ikka keeruline küll, varsti saavad dollarid meil otsa, õnneks liigume paari päeva pärast Tšiili, ehk saab sealt veel dollareid. Muidu läheb siin niigi kallis Patagoonias liiga kulukaks. Ahjaa, vist on jäänud mainimata, et oleme otsapidi Argentiinas, kohas nimega Ushuaia ehk nö maailma lõpus. Siit edasi lõunasse minnes saab ainult Antarktikasse.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7hH7eUwem7skShFU7HG4sbD5FNTu6g6ZRYhAWUSv56A8C0TGvyzZJSQkI07f488hthwWcFPXnL_d-5ZpDJLd42EtgPBFXg3dGa7SlhCWDJuxmOsRKVKBs_JeVV8XvRWouOl-WBcO21WSr/s1600/tmp_DSC_0374169490559.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7hH7eUwem7skShFU7HG4sbD5FNTu6g6ZRYhAWUSv56A8C0TGvyzZJSQkI07f488hthwWcFPXnL_d-5ZpDJLd42EtgPBFXg3dGa7SlhCWDJuxmOsRKVKBs_JeVV8XvRWouOl-WBcO21WSr/s1600/tmp_DSC_0374169490559.JPG" height="133" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Aga alustame nüüd sealt kust pooleli jäi. Aga kus see jutt eelmine kord lõppeski. Igatahes Uruguais olles veetsime Punta del Diablos kolm mõnusat päeva. Viimasel päeval käisime sealt päevasel reisil Cabo Polonias, mis on üks eriti huvitav koht. Küla rahvuspargis liivaluidete ja ookeani vahel, seal pole jooksvat vett ega elektrit, on vaid mudased külavaheteed, lagunevad hütid, paar hostelit, paarkümmend söögikohta, mitukümmend hipit ning sadakond turisti. Kohalik valitsus soovib rahvuspargi alale jäänud inimesi sealt ümber kolida. Nt ei lubata sinna maju juurde ehitada, olemasolevaid ei saa remontida, kui maja hakkab lagunema, siis nii ta jääbki, varsti on hunnik puitu, kive ja muud prahti. Küllasse ei saa muudmoodi kui nelikveolise masinaga. Turiste veavad sinna selleks valmistatud veokid, mis inimesi rahvuspargi väravatest poole tunniga loksutades külasse veavad ja hiljem tagasi. Kindlasti seni nähtust üks huvitavaim koht.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_Edi5uJcAdecmZvDKwP4G7OOnlpaxBXcO2XMF3I8FPsPUiVsxUWkVggmO0imoV0LEWY13zNCBWV7fXqaulBQ6Z82Jfq-wU_N6IO7HNh6lM-K1tYr2o1oL02sOIqtOBRUxKGf2qBcdoGMu/s1600/tmp_DSC_0384-1666226281.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_Edi5uJcAdecmZvDKwP4G7OOnlpaxBXcO2XMF3I8FPsPUiVsxUWkVggmO0imoV0LEWY13zNCBWV7fXqaulBQ6Z82Jfq-wU_N6IO7HNh6lM-K1tYr2o1oL02sOIqtOBRUxKGf2qBcdoGMu/s1600/tmp_DSC_0384-1666226281.JPG" height="133" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Punta del Diablost sõitsime kaheks ööks Punta del Estesse. Esimene päev oli ilus rannailm, alles õhtul hakkas sadama. Koht iseenesest on täiesti tavaline kuurort, rand paksult rahvast täis, kaubatänavad, suveniiripoed. Enamus puhkajaid on kas Argentiinast või Brasiiliast. Õhtul algas aga hull äikesetorm, sadas, välgutas ja paukus öö läbi ja uude päeva välja. Linnaga tutvusime juba suurt tähelepanu tõmmanud värvilistes vihmakeepides. Järgmisel päeval Montevideos kallas jätkuvalt tundide viisi. Peatusime couchsurferite Nicoláse ja Santiago juures. Santiago, kes pidi õppima eelseisvaks inseneriteaduse eksamiks, tegi õppetöösse pausi. Sõitsime kõik üheskoos bussiga linna teise ossa, võtsime auto ning tegime uppuvas linnas tuuri. Kui vihm pealelõunal vaibus pani Santiago meid kesklinnas maha. Jalutasime paar tundi ja siis põikasime õhtuse mängu ootuses Estadio Centario juurest läbi. Meie majutaja Nicolás üritas meile pileteid orgunnida. Päeval tekkis probleeme, kuna polnud meie dokumendinumbreid, tund enne mängu sulgus meie lähedal asuv piletimüügipunkt.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div style="text-align: justify;">
Staadioni juures oli sadu inimesi piletimüügi järjekorras, kes seisid lootuses, et ehk hakatakse mingi hetk midagi müüma. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgq1hgzxjAwFRq1ysgA69gihCl67k9A6lsxdzJznj-Oct8EDdjaE6BFOYkLwLaLETRAYMS3xqUKZartw5lz61eBmgBOhBH_p_ZcNgDUvpPMkO4qA6QbyYACb8KtRn4HYBAX2DnCaLxezGL1/s1600/tmp_WP_20140207_0192080481279.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgq1hgzxjAwFRq1ysgA69gihCl67k9A6lsxdzJznj-Oct8EDdjaE6BFOYkLwLaLETRAYMS3xqUKZartw5lz61eBmgBOhBH_p_ZcNgDUvpPMkO4qA6QbyYACb8KtRn4HYBAX2DnCaLxezGL1/s1600/tmp_WP_20140207_0192080481279.jpg" height="112" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Keegi midagi ei teadnud. Kui avavile oli kõlanud, selgu, et seal ei maksa enam passida. Nicolás orgunnis sõbralt auto, kihutasime linnas olevasse valuutavahetuspunkti, kus pidavat ka pileteid müüdama. Seal oli pea sada inimest järjekorras. Ootasime 10 minutit, rivi liikus teosammul, loobusime ja kimasime teise valuutapunkti. Seal selgus, et meie ID-kaardi numbriga ei saa pileteid soetada, sest programm ei tuvasta sellist riiki nagu Eesti. Selleks ajaks oli esimene poolaeg ka juba läbi. Otsustasime, et mis seal ikka, läheme proovime staadioni juures õnne. Nicolás käis väravast väravasse sama jutuga, et näete siin on kaks tüdrukut kaugelt-kaugelt maalt, kes tulid jalkat vaatama, oleme juba viimased tunnid lootusetult pileteid mööda linna taga ajanud aga tulutult. Meie hispaaniakeelt mitteoskajatele jäi osaks vaid head nägu teha. Igal pool raputati pead, et ei saa sisse. VIP sissepääsu juures oli paarikümnepealine grupp, kes soovis samuti stadionile pääseda. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhRLhOWjy06oPDLnMy94XU3Yd8DoohUmn44XovQh_DbD0f5Hf1vJ-MZ3SYIcHvIFWfbD4E5nXSDak04w54Zje9frq8zz4eKF3M4-65ZNHjo_z60aYLZ2vq3uzDpqyd7iWarq3cdgUEP1Vb6/s1600/tmp_P1010675169490559.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhRLhOWjy06oPDLnMy94XU3Yd8DoohUmn44XovQh_DbD0f5Hf1vJ-MZ3SYIcHvIFWfbD4E5nXSDak04w54Zje9frq8zz4eKF3M4-65ZNHjo_z60aYLZ2vq3uzDpqyd7iWarq3cdgUEP1Vb6/s1600/tmp_P1010675169490559.JPG" height="150" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Nende palvetele vastati sellega, et ukse ette saadeti nuiadega varustatud politseinikud ning grupi laialiajamiseks kaasati ka hobustel lisaväge. Lonkisime nukralt edasi viimase väravani. Ka seal meie jutt ei mõjunud, miskipärast aga olles paar meetrit eemale kõndinud, vilistas turva ja viipas käega meid tagasi. Lastigi sisse. Tasuta. Saimegi esimese jalgpalli MM-i finaalmängu staadionile jalkat vaatama. Nägime küll vaid teist poolaega, õnneks ka kahte väravat, mis tegid seisuks Peñarol-Defensor Sportingu vahel 2-2.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDITnz-DnpvxENJrD4mQThLgWhTxAFZggETelGWDsZARSmNtRwS5L7o0k9pvsNtNeIedoxQZ59eLaO16z8-POl_IfTsACVH5CpTHovsgjHX46_Ie43FlFGXAohKXvoNImmmTjPO-YdFWzr/s1600/tmp_DSC_0401-315201610.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDITnz-DnpvxENJrD4mQThLgWhTxAFZggETelGWDsZARSmNtRwS5L7o0k9pvsNtNeIedoxQZ59eLaO16z8-POl_IfTsACVH5CpTHovsgjHX46_Ie43FlFGXAohKXvoNImmmTjPO-YdFWzr/s1600/tmp_DSC_0401-315201610.JPG" height="133" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Montevideost sõitsime bussiga Colonia del Sacramentosse, mis suureks kohalikuks vaatamisväärsuseks. Ilm oli nii palav ja nätske, et suutsime paar tundi jalutada, kui vajasime juba kosutavat jäätist, et jaksaks edasi liikuda. Sealtsamast linnast sõitsime laevaga Buenos Airesesse, kus peatusime kaks järgnevat ööd couchsurferi Mariano juures, kes on kohalik spordiajakirjanik. Veetsime mõnusasti aega, sõime kombekohaselt hilja öösel pitsat ja muid saialisi, kuulasime huvitavaid pajatusi kohalikust jalkaelust ja uurisime muu riigis toimuva kohta. Siin blogis seda kõike edasi anda kahjuks ei jõua.<span id="goog_505965869"></span><span id="goog_505965870"></span> </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjHmxBPLUzugVLoTSp1oki5tE-Go8NwCre6CvhonEIAPCCTF6Xu1hYi-smAnHIb9sVv7OKcZPtCuPQVZT1BaGBv8liSqM19xiLnDfHmVa_kimGfU0YGypH14K7pesrr55_CYPHIkMT76ukb/s1600/tmp_DSC_0507-1666226281.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjHmxBPLUzugVLoTSp1oki5tE-Go8NwCre6CvhonEIAPCCTF6Xu1hYi-smAnHIb9sVv7OKcZPtCuPQVZT1BaGBv8liSqM19xiLnDfHmVa_kimGfU0YGypH14K7pesrr55_CYPHIkMT76ukb/s1600/tmp_DSC_0507-1666226281.JPG" height="133" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<span id="goog_338220268"></span><span id="goog_338220269"></span><span id="goog_1480054558"></span><span id="goog_1480054559"></span><span id="goog_824794906"></span><span id="goog_824794907"></span>Buenos Aireses jalutasime kahel päeval mitukümmend kilomeetrit, nägime ilusaid värvilisi maju, tangotantsijaid, koerajalutajaid, rikaste ja vaeste piirkondi, tänavaturge, mausolem-surnuaeda, parke jne. Täitsa tore linn. Aega jäi kahjuks väheks. Nüüd küll jutust aitab, homme jälle päev. Loodetavasti siis paadituur toimub.</div>
<br />
<br />
<br />PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-33518224245833197292014-02-03T18:14:00.000+02:002014-08-27T14:44:41.624+03:00Päikeselisest Brasiiliast vihmasesse Uruguaisse<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjMf632SshbzjBLcFTkON8orjHukyxgvrLhDmaG_0Oz_DQVOj8i-LzuVkVmzeH9Tt1AGsqAZSOg3vIIbE7ruQqipMqxeo-YChck9gGPlfY3Pw7Psa_lPxkYwyPsbYK6uz38bEDHGWXqitSI/s1600/tmp_2014-02-02+14.35.22-434284014.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjMf632SshbzjBLcFTkON8orjHukyxgvrLhDmaG_0Oz_DQVOj8i-LzuVkVmzeH9Tt1AGsqAZSOg3vIIbE7ruQqipMqxeo-YChck9gGPlfY3Pw7Psa_lPxkYwyPsbYK6uz38bEDHGWXqitSI/s1600/tmp_2014-02-02+14.35.22-434284014.jpg" height="150" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Kust seda juttu nüüd alustadagi. Täna saab meil nädalake reisist täis ning bussides on loksutud juba 2500km. Nüüdseks oleme jõudnud Uruguaisse, kohta nimega Punta del Diablo, tegemist siis sellise külaga, kus elab u 700 püsielanikku, kuid suvel ehk siis kõrghooajal paisub elanikkond paarikümne tuhandeni. Ega siin ookeaniäärses külas muud polegi kui puidust osmikud ning tolmuteed. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEikp_PEu0QTCs9XuGwzNhW9niAp7KLIxfAHGdCon9PAzFdzkUfTp1pJ_dcVRAPZL0GMafBjigv2r_3nLIbhApP7SAGyN4TpfuCt-AuKBTNPihUKybl3qNo-pTZ7sZkjNV3p2DWFchjcFdDX/s1600/tmp_DSC_0225(1)-559690750.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEikp_PEu0QTCs9XuGwzNhW9niAp7KLIxfAHGdCon9PAzFdzkUfTp1pJ_dcVRAPZL0GMafBjigv2r_3nLIbhApP7SAGyN4TpfuCt-AuKBTNPihUKybl3qNo-pTZ7sZkjNV3p2DWFchjcFdDX/s1600/tmp_DSC_0225(1)-559690750.JPG" height="160" width="200" /></a></div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Tegelikult tundub, et siinsed majad on taotluslikult sellised räämas ja omapärase olemisega. Täna siin aga <b></b>"õnneks" suurt ei tolmanud, sest pool päeva sadas kui oavarrest. </div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div style="text-align: justify;">
Paari sõnaga ka meie viimase nädala tegemistest ning tähelepanekutest. Kuna viimase nädala jooksul oleme bussides veetnud pea kaks ööpäeva, siis tuleks mainida, et tegemist on täiesti korralike liiklusvahenditega. Ruumi on küllalt ning iga endast vähegi lugupidavam "famiilia", kes 12-tunnise sõidu ette on võtnud, varustab end selleks puhuks kogu tõsidusega. Kaasa veetakse ilmatusuured kirjud satsidega padjad, vooditekid ja termoskottides on igasugu söögi- ja joogikraami. "Mama" jagab lastele pea iga tunni tagant kotitäie krõpse, popkorni või suhkruküpsiseid. Lapsed manustavad neid kahe suupoolega nii kuis jaksavad, ning söögikordade vahepeal üritavad patjadest ja tekkidest ehitatud kuhja otsas tukastada.</div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEifaRFfdaawtxO_wHs_nhSZlmGLNjgEqRUPM4XM6fyVZTqUipxBAufvUrOesMAV3OEWrUVBBL6d-Yv5lct_2Tk8nw5md76Zb7AzmBXMk_SZ1ShA_xgGVxXeGn8wgs9wPPDX3TzM4u8aVCIw/s1600/tmp_2014-01-30+09.43.54-1778513884.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEifaRFfdaawtxO_wHs_nhSZlmGLNjgEqRUPM4XM6fyVZTqUipxBAufvUrOesMAV3OEWrUVBBL6d-Yv5lct_2Tk8nw5md76Zb7AzmBXMk_SZ1ShA_xgGVxXeGn8wgs9wPPDX3TzM4u8aVCIw/s1600/tmp_2014-01-30+09.43.54-1778513884.jpg" height="150" width="200" /></a>Linnaliinibussides on lisaks juhile veel piletimüüja, kes istub spetsiaalses pukis paremal bussipoolel küljega sõidu suunas. Üldse tundub, et siin üritatakse võimalikult paljudele inimestele tööalast rakendust leida, nii teeb siin tööd 3 inimest, kuigi piisaks täiesti ühest kätepaarist, kaks molutavad nagunii niisama. Aga on tööd, on leiba.</div>
<br />
<br />
<div style="text-align: justify;">
On vast kõigile teada, et Lõuna-Ameerika riike ei peeta just kõige turvalisemateks sihtkohtadeks. Nii on ka meid mitmel korral hoiatatud, et seda ei tasuks teha, ja sinna ei tohiks kolama minna jne. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjU3CJGZs2QCDXTr4twHUCRPtnDtvQ28599vTGQjcCUNCCEafHbZde0dsJ_0YODk57QIdZekLrYMe9lHBtXYqojmGzUf1LL2uFUm_81kPyRQWkT0coFeFOZH3-31O3NLB3UvlS2TqWGkwMb/s1600/tmp_DSC_0135-1252580708.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjU3CJGZs2QCDXTr4twHUCRPtnDtvQ28599vTGQjcCUNCCEafHbZde0dsJ_0YODk57QIdZekLrYMe9lHBtXYqojmGzUf1LL2uFUm_81kPyRQWkT0coFeFOZH3-31O3NLB3UvlS2TqWGkwMb/s1600/tmp_DSC_0135-1252580708.JPG" height="133" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Viimane selline olukord oli siis Santa Catarina saarel, kui soovisime minna päevasele matkale saare lõunatipus asuvale eraldatud rannale, kuhu ei saa muudmoodi kui paadiga või matkates.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div style="text-align: justify;">
Kui me siis hostelis teejuhiseid küsisime, öeldi et seal on ohtlik, ja olevat liikunud jutud, et seal metsas pätid varitsevad ja röövivad turiste, ja et targem oleks hoopis nendega saare põhjaosasse tuurile minna. Arvestades aga turistide ja seljakotirändurite hulka, mis seal saarel tiirles, siis me mõtlesime, et vast see asi ikka nii hull ei ole.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhU-SSmuihxO0xHt9KqElsmFsfE34TVnbnxNnzIMlADVr0erAx8TUVtc7ikHzqgpXRzuZgqzgUjcDp6598dNES_wSOQ9U2oxcUF6QUDp5eHasXuVGi5u9MspXofjoKTiqPj6yIhmsxEJAzA/s1600/tmp_DSC_0155-610893947.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhU-SSmuihxO0xHt9KqElsmFsfE34TVnbnxNnzIMlADVr0erAx8TUVtc7ikHzqgpXRzuZgqzgUjcDp6598dNES_wSOQ9U2oxcUF6QUDp5eHasXuVGi5u9MspXofjoKTiqPj6yIhmsxEJAzA/s1600/tmp_DSC_0155-610893947.JPG" height="133" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Pantano do Sul'ist otsustasime me rannale paadiga minna. Esialgu oli sõit täitsa tore, kergelt ainult õõtsutas paati, aga lahesopist välja saades saime ka korralikku ookeanilainetust tunda. Vot see enam nii meeldiv ei olnudki, õnneks premeeriti meid delfiinide nägemisega.</div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Eraldatud rannast oli aga jutt kaugel, rahvast oli seal mitmekümne ringis ning matkajaid muudkui tuli juurde. <a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjg4xXFlURJr0Qhh9DCbsBd4uNE6dJQEDr3LPU4XDRT3c9uI8LKsc-ZyWLGJaZWU7wuTIXvxaTpZeHYH_Ga6qC9wtdEESQ5jsK67Z8iOH1TaLSPDlWlM0O-Ne_dzlFjZqwLhhtdREY26xMp/s1600/tmp_WP_20140131_0011173490415.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjg4xXFlURJr0Qhh9DCbsBd4uNE6dJQEDr3LPU4XDRT3c9uI8LKsc-ZyWLGJaZWU7wuTIXvxaTpZeHYH_Ga6qC9wtdEESQ5jsK67Z8iOH1TaLSPDlWlM0O-Ne_dzlFjZqwLhhtdREY26xMp/s1600/tmp_WP_20140131_0011173490415.jpg" height="112" width="200" /></a>Kui me siis matkates tagasi liikusime uhas meist mööda nii mõnigi surfilaud kaenlas ja vastu tuli mitu rühma noori, kes nädalavaetuseks rannale ja laguuni äärde telkima suundusid.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Ilmad on seni olnud väga palavad ning eriti julm on magada sellistes tingimustes konditsioneerita toas, nüüd on aga vihmaseid päevi oodata ning suuremat suve enne paari kuu möödumist meil loota pole, sest all Patagoonias on ilmad juba jahedavõitu. </div>
<br />
<br />PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-63203290126012577862014-01-25T23:32:00.001+02:002014-08-27T14:45:13.423+03:00kokkuvõte ja sissejuhatus<br />
<div style="text-align: justify;">
Viimasest sissekandest on nüüd juba tükk aega möödas. Aafrikast tagasitulnuna ei tahtnud mõeldagi blogisse kokkuvõtva teksti kirjutamisest. Sai rahulikult Peipsi ääres peesitatud ja kirjutamise plaani homse peale lükatud. Ja nii ikka tükk aega, kuni lõpuks ununes see sootuks. Egas midagi, las ta olla, nüüd tuleks juba uutele tegemistele ja reisiplaanidele keskenduda...</div>
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjeeeoL6n-cr16uzQd1xbsp0qqCqr03soxDrAyz_GT88EvVYKJYn9wXHkv_0e6qALsdFRJXWBHdwjYGYJe1l33u-wGAhDLhxQYuVt6maxzQWRJ1AZ_pD64QTgEU-aP98qhp4OqYaqQOyt6B/s1600/c5168ae2-736a-401f-9236-33a6b103399c" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjeeeoL6n-cr16uzQd1xbsp0qqCqr03soxDrAyz_GT88EvVYKJYn9wXHkv_0e6qALsdFRJXWBHdwjYGYJe1l33u-wGAhDLhxQYuVt6maxzQWRJ1AZ_pD64QTgEU-aP98qhp4OqYaqQOyt6B/s1600/c5168ae2-736a-401f-9236-33a6b103399c" height="200" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Plaan meil nagu ikka tavaks selline, et plaani peaaegu polegi. Jaanuari lõpust juuli lõpuni Lõuna-Ameerikas. Tahaks niisama ringi kolada, veidi matkata, tutvuda vaatamisväärsustega, kohata toredaid inimesi, seigelda. Lendame Rio de Janeirosse ja sealt suund lõunasse, Ushuaiasse jõudes jälle tagasi põhja poole. Juuniks peaks tagasi Brasiilas olema, sest algab jalgpalli MM, kus meie esimeseks mänguks on Inglismaa vs Itaalia Manauses. Polegi hetkel pikemat juttu. Paari tunni pärast sõidame Tallinnasse, kust läbi Amsterdami asume Rio poole teele.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<span id="goog_1630655161"></span><span id="goog_1630655162"></span><br />PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-64473904535069090202010-07-16T23:34:00.005+03:002014-08-27T14:46:21.168+03:00Ja läbi see reis ongi<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBJGLG_l67m1Wkr8Gitcdz64ccHmuR6aT4_atzBzLYyky4pdwflqT4bXt1jnjeP4PJPsbvowMa7yCJw1AYMa6lzbeB0XDEbTipIn2BcmmkYqT28qzUbP7pi1t0oDFGkyv9ivcocvccKhXa/s1600/hijacking.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img alt="" border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBJGLG_l67m1Wkr8Gitcdz64ccHmuR6aT4_atzBzLYyky4pdwflqT4bXt1jnjeP4PJPsbvowMa7yCJw1AYMa6lzbeB0XDEbTipIn2BcmmkYqT28qzUbP7pi1t0oDFGkyv9ivcocvccKhXa/s200/hijacking.JPG" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5494605521137675394" style="cursor: hand; cursor: pointer; float: left; height: 130px; margin: 0 10px 10px 0; width: 200px;" /></a> Lõuna-Aafrikas on yheks suureks probleemiks autode röövimine ja mitte niisama t2navanurgal v6i parklas olevasse masinasse sissemurdmine ning selle ärandamine, vaid v2givaldne auto käest ärav6tmine. Asi k2ib siis sedasi, et punase tule taha pidama j22nud v6i aeglasel kiirusel p88ret tegeva auto juht pannakse tulirelva v6i noaga silmitsi ning k2stakse autost v2ljuda. Nii oli Nelspruitist m88da kiirteed Pretoria poole s6ites mitmel pool n2ha m2rke, mis hoiatasid suure kriminaalse ohu ja autokaaperdamiste eest (Crime alert-High risk area. Hi-jacking hot spot). Meie saime auto Pretorias ehk uue nimega City of Tshwane’s õnneks ilusti yhes tykis yle antud, nii vinnasimegi seljakotid selga ning s6itsime rongiga tagasi Johannesburgi. Viimaseks peatuspaigaks olime eelnevalt bronninud Randburgi linnaosas asuva hosteli Accoustix, mille puhul tegemist yhe soodsaima kohaga Joburgis, aga ega tingimused on siin ka hinnale vastavad. Ilusa basseini olemasolu ei v2henda seega pesemistingimuste ja tubade r6vedat v2ljan2gemist.<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhg2TF9_30rpVhdNix9bB13yMnox2mU-ARVPr4ZrTId6P0Jz6fbIUat48Qx9N0p8kc6_Gy3uCmFYxsCtnhXzNsTRcH9MM5z-0jr6glP7dnd0R-tl0QVSSFESpZ_K1V18Yqfh3X8brEiWTlC/s1600/accoustix.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img alt="" border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhg2TF9_30rpVhdNix9bB13yMnox2mU-ARVPr4ZrTId6P0Jz6fbIUat48Qx9N0p8kc6_Gy3uCmFYxsCtnhXzNsTRcH9MM5z-0jr6glP7dnd0R-tl0QVSSFESpZ_K1V18Yqfh3X8brEiWTlC/s200/accoustix.JPG" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5494605842462484242" style="cursor: hand; cursor: pointer; float: right; height: 134px; margin: 0 10px 10px 0; width: 200px;" /></a> K6ige krooniks on veel personali tylpinud n8od ning yksk6ikne teenindus. Ja muidugi on meil ka kahtlane tunne, et voodipesu siin peale igat kylastajat kyll ei vahetata, selle asemel v6etakse lina yhest otsast kinni ja klopitakse see enam-v2hem puhtaks, ka padi klohmitakse ilusti 6hku t2is ning l6puks t6mmatakse ka tekk sirgu ning uued kylastajad v6ivadki saabuda. Seda n2hes t6mbasime meie oma magamiskotid kotist v2lja ja padja ymber m2ssisime meid kogu reisi jooksul h2sti teeninud Keenia tekid.</div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Pyhap2evast finaali t6ttasime vaatama Sandtoni FanFestile, kuhu sissep22s oli prii ja rahva meeleolu hoidsid yleval mitmete kohalike artistide etteasted ning iga vabal momendil k6las Shakira WakaWaka ja Somaalia artisti K'Naan'i lugu Wavin' Flag! Joburgi yhe peeneima piirkonna hotelli ees juhtusime enne m2ngu algust peale ka Hispaania koondisele, t2pselt sama asi juhtus ka 4 aastat tagasi Saksamaal kui n2gime hilisemat v6itjat Itaaliat… loodetavasti 4 aasta p2rast n2eme siis kusagil Brasiilia linnat2navatel ka Eesti koondise bussi!!!<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhP62UqahoUNjW0kEyquDiTLuwO0GwM-07_gD5a4UQ5KaibUbBAV7SUhwomeoVTUYBodJZVvnWQwDxXSPyhKTuwWPSMkTQIIjeZXdj_2BctjEZajJwXVCLpqrug55oOhy1CpZ10pJVyasov/s1600/sandtonfanfest.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img alt="" border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhP62UqahoUNjW0kEyquDiTLuwO0GwM-07_gD5a4UQ5KaibUbBAV7SUhwomeoVTUYBodJZVvnWQwDxXSPyhKTuwWPSMkTQIIjeZXdj_2BctjEZajJwXVCLpqrug55oOhy1CpZ10pJVyasov/s200/sandtonfanfest.JPG" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5494609218293259522" style="cursor: hand; cursor: pointer; float: right; height: 134px; margin: 0 0 10px 10px; width: 200px;" /></a></div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Õnneks oli hoolimata jahedav6itu ilmast FanFestil piisavalt inimesi, et esimene Aafrika mandril peetav MM-i finaalm2ng m88duks l6busas meeleolus ning rahvaste s6pruses!!! Seltskond oli kirju, palju oli muidugi hollandlasi ja ka Hispaania koondise toetajaid, samas leidus ka finaalturniiri l6puni j22nud muid turiste ja f2nne ning muidugi uhkeid kohalikke, kes r66msad, et jalgpalli MM sai edukalt korraldatud. </div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi9ncM1SqJ_Irl6enaNfXMWhczdB3yYXWsahutzZ-1EybCLC_g6Vpjp9XwOaN76ag0oFVK4KKlsIFghFmJYmyJ8chiSNENqz0HwncaipeLIGQ4XZFmr3p4XIFMLWkp32CaI2vnE9BHcSeJZ/s1600/whiteman.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img alt="" border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi9ncM1SqJ_Irl6enaNfXMWhczdB3yYXWsahutzZ-1EybCLC_g6Vpjp9XwOaN76ag0oFVK4KKlsIFghFmJYmyJ8chiSNENqz0HwncaipeLIGQ4XZFmr3p4XIFMLWkp32CaI2vnE9BHcSeJZ/s200/whiteman.JPG" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5494606313449362418" style="cursor: hand; cursor: pointer; float: right; height: 134px; margin: 0 0 10px 10px; width: 200px;" /></a> Ülej22nud p2evad on m88dunud siis niisama puhates ja natuke ringi vaadates. Apartheidi muuseumis sai pikas aeglaselt liikuvas rongk2igus m88da muuseumi fotosid, plagusid ja v2ljapanekuid liigutud. Muuseum oli huvitav, palju erinevat foto- ja filmimaterjali, mis kajastasid igap2evaelu apartheidiaegses LAV-is. Ylevaade segregatsioonist, rassilisest diskrimineerimisest, afrikaanside parempoolsetest liikumistest, mustade ja v2rviliste vabadusliikumistest, 6pilaste ylest6usudest, poliitvangidest ning muuseumi ajutiste eksponaatide osakonnas ylevaade Mandela elust ja tegemistest. Rahvast oli liigagi palju, selle eest eksis sinna aga 2ra nii m6nigi tuntud n2gu, nende hulgas ka n2iteks Londoni Arsenali peatreener A. Wenger. </div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Soweto, mis maailmas tuntud kui suur slumm ehk agul, polnud meie silmis aga mingi agul. N2iteks elavad seal samas piirkonnas isegi miljon2rid, kyll k2put2is aga siiski. Valitsuse poolt ehitatud majades ning jooksva vee ja elektrita isemeisterdatud hyttides elavad aga miljonid inimesed . Kerjamine ja k2e ettesirutamine paluva n2oga on igap2evane tegevus ning seal k2ivad sajad turistid annavad selle kultuuri elushoidmiseks muidugi omapoolse suure panuse. Selle kontrastiks sai j2rgmisel p2eval mindud yhte luksuslikumasse kaubanduskeskusesse, kus samale kraamile, mis t2navanurkadel myyakse, on otsa pandud kolmekordne hind. </div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Aga hetkel kasutame juba Londonis olles elukiiret wifi-yhendust, naudime turvalist liiklemist 6htustel t2navatel ja muidu tunneme end juba suht koduselt... homme j6uab meie pea 48-tunnine lennumaraton l6pule, kui maandume kuulduste j2rgi suht troopilise Tallinnas!!!</div>
PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-23672491731701345052010-07-09T20:48:00.007+03:002010-07-09T22:49:41.873+03:00Vargustest Krugeris ja muud põnevatPeale paarip2evast vedelemist Drakensbergis liikusime edasi Johannesburgi. Kui meid siis 7 tundi enne bussi v2ljumist hosteli inimeste poolt l2himasse linna viidi ning sinna kottide otsa ootama j2eti oli tuju veel suht hea. Sai kohalikus s88klas pizzat s88dud ning suurest supermarketist head ja paremat kokku ostetud. Suunurk hakkas natsa allapoole kiskuma ning Kadril uus hall juuksekarv kasvama, kui bussist, mis meid Johannesburgi viiks, polnud piletil m2rgitud ajal ja kohas haisugi. Peale mitmeid telefonik6nesid bussifirma t88tajatele, kellel polnud aimugi kus kohas see Harrismith on kust me peaks peale tulema, saime siiski kinnitust, et buss tuleb, kyll aga pea kahe tunnise hilinemisega. Aga noh see on ju ikkagi Aafrika, nagu kohalikele meeldib 8elda. 6htu l6puks j6udsime Jo’burgi Tent City’sse, mis oli juttude j2rgi yks hyva koht jalkaf2nnidele. Kui me aga sinna j6udsime, oli terve see laager v2lja surnud, ning suure k6leda hoone koridoride peal j6lkus ringi vaid m6ni yksik jalkaf2nn. Eks see Inglismaa ja USA varajane v2ljakukkumine andis turismindusele suht suure tagasil88gi.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhUrcdLWknUypTkTUTIQI6lWXH31rL98XA-LUwCJJfHvaY0pNIk43SqjvaSqpPQ1ycKlPp9lJjCWktiXkU57KlkP1JzzdI2fYOrT4iIj_xzC8ZuYB9E0CcVvwnj3imEvIQOccWNZZdcFPxL/s1600/soccercity.JPG"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 134px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhUrcdLWknUypTkTUTIQI6lWXH31rL98XA-LUwCJJfHvaY0pNIk43SqjvaSqpPQ1ycKlPp9lJjCWktiXkU57KlkP1JzzdI2fYOrT4iIj_xzC8ZuYB9E0CcVvwnj3imEvIQOccWNZZdcFPxL/s200/soccercity.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5491968778144305826" /></a><br /><br />Viimane staadionikylastus siin LAV-is viis meid veerandfinaalile Soccer City staadionil, kus Uruguay ja Ghana m2ng pakkus meelelahutust ikka t2ie raha eest. Ilusad v2ravad, lisaajal kasutamata j22nud v6imalused ning muidugi penaltiseeria. Lisaks sellele k6igele veel v2gev staadion ning kymned tuhanded vuvuzelad. <br /><br />Jo’burgist tuli aga k6rgete hindade t6ttu p6geneda. Nii istusime odava, kuid teo kombel veniva rongi peale ja suundusime l2bi agulite Pretoriasse. Seal sai siis paar p2eva passitud, kinos k2idud ning otsustatud auto rentida, et peale kuuajalist puhkust j2lle rahvusparki loomi vaatama minna.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjMnEaU3dhB4HvhoIFDyIf5VobIRuUF5Xecs6teeRTbUEaWgNRVMxg4p7MJghLcH7HUdq8G0dvJN5zWhLuuBEV-oiZqomYE2LTpse9eQsSZ5q8zPBC3Z6866E_qe2LPIC1DmO5-qu_XVnxy/s1600/nissantiida.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 134px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjMnEaU3dhB4HvhoIFDyIf5VobIRuUF5Xecs6teeRTbUEaWgNRVMxg4p7MJghLcH7HUdq8G0dvJN5zWhLuuBEV-oiZqomYE2LTpse9eQsSZ5q8zPBC3Z6866E_qe2LPIC1DmO5-qu_XVnxy/s200/nissantiida.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5491976356641841234" /></a>Saime oma vahva valge Nissan Tiida Pretoria autorendist kolmap2eva hommikul k2tte ja panime kohe m88da kiirteed Nelspruit’i poole ajama. See vasakpoolne s6it hakkas siin sedav6rd meeldima, et ei tahtnud kohe mitte sinna j22da, vaid ikka edasi s6ita. Maandusime pimeduse hakul Hazyviews paksu metsa sees olevas hostelis, vaatasime poolfinaali ning siis garaažis olevasse hostelituppa magama. Hommikul 2rgates saime teada, et 88sel oli Hollandi plikade telgi k6rval asuvas autos sees k2idud. K6rvalistuja aken oli sisse l88dud ning siis auto uks ilusti lahti tehtud ning kogu autos olnud kraam minema viidud. Meie auto oli sedapuhku 6nneks puutumata j2etud. <br /><br />Neljap2eval sai siis varakult end maast lahti aetud, et piisavalt varakult Krugeri rahvusparki j6uda. Otse loomulikult oli ka seal sissep22sutasu t6stetud, samuti kehtib erinev hind turistidele ning kohalikele. Kui me selle k6ige peale siis piletimyyjale natuke paha n2gu tegime, lausus too vend vaikselt, et v6ib meid kohaliku hinnaga sisse lasta kui talle veidike raha poetame. Otsustasime korruptsiooniga siiski mitte kaasa minna ning uhke tundega kalli raha eest Krugeri pargis ringi s6ita. Kohe esimese tunni jooksul n2gime kaelkirjakuid, pyhvleid ning hordide kaupa igasuguseid sarvilisi olevusi. T2nu varasemalt omandatud teadmistele sai v2ljaheidete ja pyherdusj2lgede j2rgi leitud ka ninasarvik.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhueyiT8q1upSfoz1rVib4V3urh-pt1k9RWrQuFap0RMA6vvY6Aq_Cu87eghwrroWVTqgbSibZDk7hWWggICJ52v4Ac6tc9Vx83dEXdE90rgobOWgQECsBnGOLbCrYND666XJHaGspIyKxi/s1600/sarviline.JPG"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 148px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhueyiT8q1upSfoz1rVib4V3urh-pt1k9RWrQuFap0RMA6vvY6Aq_Cu87eghwrroWVTqgbSibZDk7hWWggICJ52v4Ac6tc9Vx83dEXdE90rgobOWgQECsBnGOLbCrYND666XJHaGspIyKxi/s200/sarviline.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5491989810725877170" /></a><br />Kahjuks langesime Krugeri pargi yhes piknikualas ka meie r88vi ohvriteks. Istusime rahulikult ning j2rasime tuunikala-kurgi leiba ning vahtisime prygikastis kolavaid p2rdikuid. Sai siis peldikus myrglit tegevate ja 6llepudelist viimast tilka kummutavate p2rdikupoiste yle naerdud. Yks hetk oli aga v2le baboonip2rdik meie laua k6rval ning kiire liigutusega vinnas meie suure 6unakoti kaenlasse ja pistis jooksu, terve suur ahvipere sabas. Enam polnudki nii naljakas…<br />Siis tuli m88da kruusateid v2ljap22su poole kihutada, et end poole kuueks 6htul pargist v2lja vedada. Siiski 6nnestus meil valida tee, mis oli treppi s6idetud, kiirus oli nii aeglane, et selle paarikymne kilomeetri l2bimiseks kulus rohkem kui tund. Loomulikult hakkas veel pimenema ning meie teele j2id ette pyhvlite armee, elusuur elevant ning keset teed lebotav leopard. <br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhsIupMFmIIT_QsFAvSc4tU5uUwu10FRFEg4nTlOlJ40ApG7A9zA1sHk-PVls23aknynHicxoSHzK0QkEH0Xo4T9CCASKSlT7H029vscoDV8A3F8t_dgklu4USW06tiKHYwEvTSt0uSHiQB/s1600/blyde.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 134px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhsIupMFmIIT_QsFAvSc4tU5uUwu10FRFEg4nTlOlJ40ApG7A9zA1sHk-PVls23aknynHicxoSHzK0QkEH0Xo4T9CCASKSlT7H029vscoDV8A3F8t_dgklu4USW06tiKHYwEvTSt0uSHiQB/s200/blyde.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5491988504017150546" /></a>Peale kosutavat uinakut Hoedspruit’i yhes v2gagi kenas kylalistemajas startisime t2na hommikul Blyde River'i nimelist kanjonit avastama. Tiirutasime ringi ning tegime ilusates kohtades peatusi ning pilte ehk yks ehtne turisti p2ev. Nii palju veel, et autoga s6ites n2ed ka teistsugust elu. Igal pool liiguvad ringi isehakanud parklavalvurid ning autopesijad. Kui sa neile isegi ilusti ytled, et autot pesta pole vaja, ega ta siis ei j2ta. V6tab ikka v2gisi nuustiku k2tte ning asub kyyrima. Kui me siis autosse istume ning hakkame 2ra s6itma, seisab akna taga k2ed ette sirutatud ning n6uab raha. Niisamuti on igal pool parklates, isegi suurte supermarketite juures trobikond tyype, kes n2itavad n2puga kuhu suunas tyhjas parklas auto parkida, siis assisteerivad manööverdamise juures ning lubavad kenasti autot turvata, seda k6ike muidugi raha eest. <br /><br />Nyyd siis oleme j6udnud Graskopi nimelisse v2ikelinna. Ööbime yhes nurgataguses hostelis, kus viimase kuu jooksul olevat peatunud juba pea 10 eestlast. Enne polnud too vend, kes siin seda kohta peab, aga Eesti nimelisest riigist kuulnudki. Homme suundume juba tagasi Pretoria poole, et siis sealt pyhap2eval rongiga edasi Johannesburgi minna ja suurlinnas viimased reisip2evad veeta.PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-47503374343104818402010-06-30T20:55:00.007+03:002010-06-30T21:13:38.405+03:00Drakensberg ja mõned tunnid Lesothot<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUJ_qKVVKiyDhH8QiWLiFPXHtV5k9cM2Yj27svpPVcywzn7P4uEFKMkbDPCguEweauIpeXroLIAxmHmTqXjdEDBhNIACXS8crYovYB1bn1-p8lMG2kBmGlFrz7I2WUiwA5_o2o1081Rbi9/s1600/drakensbergiv2ss.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 134px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUJ_qKVVKiyDhH8QiWLiFPXHtV5k9cM2Yj27svpPVcywzn7P4uEFKMkbDPCguEweauIpeXroLIAxmHmTqXjdEDBhNIACXS8crYovYB1bn1-p8lMG2kBmGlFrz7I2WUiwA5_o2o1081Rbi9/s200/drakensbergiv2ss.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5488627704361476066" /></a>Hetkelise v2simuse t6ttu, mis tingitud 6-tunnisest matkast Põhja-Drakensbergi m2gedes olevas Royal Natal’i rahvuspargis, ei saa garanteerida, et j2rgnev jutt just k6ige ladusamate kirjast oleks, aga see selleks. J2tkame siis sealt kus viimati pooleli j2ime, ehk Durbanist, kuhu otsustasime siiski l6puks veidike kauemaks jääda, sest lihtsalt niisma ookeani ääres passida ning liivarannal suurelt ekraanilt jalkat vaadata on ju ka p2ris m6nus. Lisaks ookeanile ja soojale kliimale hoidis meid Durbanis kauem kinni ka vana hea India köök, mida sai nii m6nelgi 6htul nauditud, ning loomulikult jalgapallimelu ja v6ib-olla ka hetkeline tydimus ringirändamisest. <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9S_NMVjkXtXl3njylNZlxQ3kbgB8vnGW_daCVUcDntvMC7fnyWWhpeMUWGyV3f9YbRRDddsbtjj8gt4FKnoQj3eoXK-9Wft98mAPmIP1r3wsGKO7oW3MzrG85H6QCnAUwuAZ4hhxBvTq-/s1600/durbanfanfest2.JPG"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 134px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9S_NMVjkXtXl3njylNZlxQ3kbgB8vnGW_daCVUcDntvMC7fnyWWhpeMUWGyV3f9YbRRDddsbtjj8gt4FKnoQj3eoXK-9Wft98mAPmIP1r3wsGKO7oW3MzrG85H6QCnAUwuAZ4hhxBvTq-/s200/durbanfanfest2.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5488628324958716658" /></a><br /><br />Drakensbergi m2gedes oleme veetnud paar viimast p2eva, ning hirm, et siin saab kylm olema 6nneks paika ei pea. Saab vabalt t-s2rgi v2el ringi k2ia, aga jah, nii kui p2ike loojub kukub ka temperatuur ja tuleb midagi sooja selga otsida. Paar p2eva tagasi k2isime ka Lesothos, piiri yletasime kusagil nurgataguses kohas ja nii 6nnestuski meil ilma viisata riigis 2ra k2ia ja “Aafrika Šveits” yle vaadata.<br />Tegemist on yhe vaeseima riigiga Aafrika madril, samas aga on ta igast kyljest ymbritsetud Aafrika yhe rikkaima riigi L6una-Aafrika Vabariigiga. Kohalike seas on t88puudus suur ning paljud, kel v2hegi v6imalust yritavad LAV-i illegaalselt t88le minna, sest Lesotho palgad on 2raelamiseks liiga pisikesed. Ega me selle m6ne tunni jooksul Lesotho elust head pilti ei saanud, sest peamiselt veetsime selle aja yhes kylakeses kymne kilomeetri kaugusel piirist. Nii kui piir sai yletatud, muutus sile asfalttee auklikuks ning r88bastes kruusa-ja liivateedeks, kus tavalise s6iduautoga pole midagi peale hakata. Enamus inimesi tegeleb selles Lesotho osas p6llu- v6i loomapidamisega, kus autosid eriti liikumas n2ha pole, selle asemel on hobuste ja eeslite seljas paksudesse tekkidesse m2ssitud karjused.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiRzpvpvUKuxeZ2rDu37Uc3W4S-EBAk1GF_19bnusrC3irZnLy0H3ROc-ueNpFYwBjETTLQQeWCNxeoiaONxxR0fj4LHGpMSMaLqOgiWUg7y7vEwM3GGPKr9XR4yRemAmFu_uufuXx93IeL/s1600/lesothomaja.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 134px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiRzpvpvUKuxeZ2rDu37Uc3W4S-EBAk1GF_19bnusrC3irZnLy0H3ROc-ueNpFYwBjETTLQQeWCNxeoiaONxxR0fj4LHGpMSMaLqOgiWUg7y7vEwM3GGPKr9XR4yRemAmFu_uufuXx93IeL/s200/lesothomaja.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5488629077700758402" /></a><br /><br />Kylakeses n2idati meile kohe ette kohalik koolimaja, mille ylalpidamisse valitsus ei panusta, nii on kohalikel vaja ise rahastajad leida. Loodetavasti l2heb osa rahast meie hirmkalli tuuri hinnast siis selle kooli elushoidmiseks, v6i ehk suudetakse selle rahaga tagada m6nele targemale kylalapsele keskkooliharidus kuskil suuremas linnas. Ylej22nud aja matkasime koopamaalinguid vaatama, jalutusk2ik pea 2500 meetri k6rgusel ei olnud aga mingi naljaasi, kahjuks olid ka nn maalingud suht nadid. Selle eest saatis meid sel retkel kymmekond last, kes meid varrukast sikutasid ja raha, maiustusi ning muud h22d ja paremat kysisid. Samuti anti maitsta ka k22ritatud ananassi jooki, mida siin 6luks kutsutakse, ning kohalikku maisirooga, mida vist juba igas l2bitud riigis maitsta on saadud. <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgM2Zq0pv_thAqQjm0x77nkRy_p4JjDXZjz-AJAw_6zVFHEQoASwzxn4t2KXeyzrZVN8O-O60w01XAcwA6c6JOYTl0dbARJbAriwwf7G3mjYg-iuufuPB4Vv-6mqK7nSoJYseqcMPiYzs8Y/s1600/lesothopoiss.JPG"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 193px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgM2Zq0pv_thAqQjm0x77nkRy_p4JjDXZjz-AJAw_6zVFHEQoASwzxn4t2KXeyzrZVN8O-O60w01XAcwA6c6JOYTl0dbARJbAriwwf7G3mjYg-iuufuPB4Vv-6mqK7nSoJYseqcMPiYzs8Y/s200/lesothopoiss.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5488629579193033042" /></a><br /><br />Peatume hetkel hostelis nimega Amphitheatre, mis on yks parimaid hosteleid, kus senise elu jooksul ise viibinud oleme. Kahjuks on aga MM ka siinsesse asjaajamisse oma j2lje j2tnud. Kuna kohapidajate s6nul nad MM-i t6ttu voodikoha hinda varasemaga v6rreldes t6stnud pole, siis on antud k2sk nende toitu syya ning v2hemalt yks tuur teha. Tuuri hinnad on aga tunduvalt t6usnud ning õhtusöögiks kehtib vaid yks menüü. Nii tuleb enne kella viit otsustada, kas syya lammast v6i magusas kastmes juurikaid, millest kumbki meid eriti ei ahvatle. Nii tuleb pika hambaga too magus m8ga sisse pressida, see pisukese salatiga alla aidata, ning magustoiduks j2ise maitse ja šokolaadipiisaga plombiirijäätise liistakat ootama jääda. <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgD7qyJq7EwHEkUphZ_l1HjytR7rvfuCxbTHSVVW-gaa0mQN8rMxS7q5fHv4HO8T2w2GxmbTFl6RR6bYDoS3fH__4eCbzlSWM_QZxyAUgAOgzKvR-5mZ0C85Yly0Z1j5fL1ae5DrDHDz9EH/s1600/royalnatal.JPG"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 134px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgD7qyJq7EwHEkUphZ_l1HjytR7rvfuCxbTHSVVW-gaa0mQN8rMxS7q5fHv4HO8T2w2GxmbTFl6RR6bYDoS3fH__4eCbzlSWM_QZxyAUgAOgzKvR-5mZ0C85Yly0Z1j5fL1ae5DrDHDz9EH/s200/royalnatal.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5488630594708097986" /></a><br />Nii jääbki paratamatult tunne, et turisti nööritakse MMi-aegses LAVis kyll igal rindel…PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-85632707634335759572010-06-20T22:55:00.007+03:002010-06-21T19:17:19.141+03:00Feel it. It is here.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhn-IAkessSebgWqB4yf3YgLhnEAIIJ2-aIlVG0rpeH2C-C8vKzCWS5fjfilgZAD7XpfLn5N2T_ybcvJeXTMaFcYzZvOjEvPogtjDOFTz6N4P4zJ0INxRe_iQCRNBU4beD6D0lj61fbk2xk/s1600/staadionil.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 150px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhn-IAkessSebgWqB4yf3YgLhnEAIIJ2-aIlVG0rpeH2C-C8vKzCWS5fjfilgZAD7XpfLn5N2T_ybcvJeXTMaFcYzZvOjEvPogtjDOFTz6N4P4zJ0INxRe_iQCRNBU4beD6D0lj61fbk2xk/s200/staadionil.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5484948946988744882" /></a> Peale mõnep2evast puhkust Georgis alustasime oma reisi n-ö kolmandat etappi, mille põhir6hk jalgpallil. Ööbuss Georgist Port-Elizabethi ehk uue nimega Nelson Mandela Bay’sse aga piletil m2rgitud kohast ei v2ljunud. Nii passisime nagu lollid keset ööd vales kohas, aga 6nneks on Mardi k6va kihutaja ning peale mitmeid telfonik6nesid otsustasime 6igel ajal PE poole s6ita, et buss kinni pyyda. Ysna pea m2rkasime suurt SA Roadlink’i bussi, lasime signaali ja Mardi h6ikas pahase h22lega bussijuhile, et miks ta oma kliendid valesse kohta passima j2ttis. L6pp hea k6ik hea, varahommikul j6udsime sihtkohta ja peale m6netunnist uinakut v6is MM alata. Avam2ngu vaatasime kohalikul kriketistaadionil, mis MMi ajal funktsioneerib f2nnipargina, kus suurtelt ekraanidelt kymnetele tuhandetele jalkat n2idatakse. Pidu oli suur, eriti siis kui BafanaBafana aka LAV v2rava l6i, aga jah pidu on siin suur koguaeg, sest kohalikele paistab see suur üritus v2gagi korda minevat! Endal meil aga 6htu l6puks k6rvad tulitavad, sest kohalikud end vuvuzelade puhumisel eriti tagasi ei hoia. Neid “pasunakesi” puhutakse siin p2evad l2bi igal pool, kas siis tänavanurgal, bussis v6i hoopis autoaknast. MMi teisel p2eval k2isime ka juba staadionil m2ngu vaatamas, seal sattusime istuma Lõuna-Korea f2nnide hulka, kus möllu oli ikka omajagu, sest Kreeka v6ideti ilma suurema pingutuseta. Kahjuks oli aga staadionil, mis mahutab 46 000 pealtvaatajat 15 000 vaba kohta, seet6ttu j22bki arusaamatuks kuidas on k6ik m2ngud ametlikult välja myydud??? Positiivse poole pealt aga v6ib nentida, et transport ja turvalisus on m2ngude toimumispaigas senin2htu p6hjal kyll hästi orgunnitud.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVH-JjaHa4OrLfX4wbAQpI5DaO5sD-yEZbLAaQs1ZlS_Z60mTa1E6n45KAHKuW6aupErE66H_fgEm5b081Hb8d8Ys5jNbXNf5gkjal0z1_cTHH9hMoZItQldIvV9118o9P9eIio8bBOPo6/s1600/wildcoast.JPG"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 134px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVH-JjaHa4OrLfX4wbAQpI5DaO5sD-yEZbLAaQs1ZlS_Z60mTa1E6n45KAHKuW6aupErE66H_fgEm5b081Hb8d8Ys5jNbXNf5gkjal0z1_cTHH9hMoZItQldIvV9118o9P9eIio8bBOPo6/s200/wildcoast.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5484949428939499810" /></a> Port-Elizabethist liikusime bussiga India ookeani ääres olevasse kylakesse nimega Coffee Bay, kus raha säästmise eesmärgil oli plaanis viis p2eva puhata. See aga ei t2henda seda, et me p2evad l2bi vaid jalkat oleks vaadanud ja kylma peletamiseks liitrite kaupa kuuma teed joonud, oh ei, meil oli vaja ikka surfamist 6ppida ja m2gedes turnida. <br />Hoolimata jahedast ilmast ja tugevast tuulest v6tsime yhel p2eval ette paaritunnise matka mööda kitsast ja looklevat teerada kohaliku loodusime Hole in the Wall juurde. Selle ponnistuse l6puks premeeriti meid k6iki ka l6kkel kypsetatud saiade ja transpordiga tagasi hostelisse. J2rgmisel p2eval otsustasime omi kangeid konte soolases vees l6dvestada surfamist 6ppides. <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjb4pKA_5jErdUAq-_EsIkkvLOxCj4wCWME6rF16bZ_wvDj5N-kknMFnGBadfhZtVTe57OAC4B1La3Z3srecB-AZMGcmwzMPTRI_85M-Xf4UT9yrikD1zl_i5YTKH1RAX4ltO_7N435SOrw/s1600/P1010138.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 150px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjb4pKA_5jErdUAq-_EsIkkvLOxCj4wCWME6rF16bZ_wvDj5N-kknMFnGBadfhZtVTe57OAC4B1La3Z3srecB-AZMGcmwzMPTRI_85M-Xf4UT9yrikD1zl_i5YTKH1RAX4ltO_7N435SOrw/s200/P1010138.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5485261046079877282" /></a>Kahetunnisest surfikoolist veetsime aga pool aega liival teooriat praktiseerides. Nii me siis seal harjutasime seda surfaja ABC-d ehk viit vajalikku sammu, et laine peal laule pysti j22da. Kui meid siis l6puks vette lubati, yritasime neid samme kiirk2igul veel praktiseerida, mis l6ppes alati vette kukkumisega. Olenemata sellest, et sel korral ei 6nnestunud meil lauale pysima j22da, ei ole me l6pliklut loobunud edasisest yritamast, kuid enne tuleb lihastel, mille olemasolust polnud aimugi, puhata lasta.<br /><br />T2naseks oleme j6udnud aga Durbanisse, mis on yheks soojemaks kohaks talvises LAV-is. Eile k2isime oma teisel m2ngul. Suundusime juba varakult siit äärelinnast keskusesse, et end h22lestada Hollandi ja Jaapani vaheliseks m2nguks.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-mWEkkptw7bgWYh_0geJzPVzoogfT840KPFAFPMY6GIP_opgeGvDX2UrAHfuJEPePVdhTZ4kKWwA_cUNZuid4mr9BSv6lhMu3geN6cO9jiKSoIPaQn8_bb6dXYtBplXRMJkK8IUHacfsl/s1600/durbanstatka.JPG"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 134px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-mWEkkptw7bgWYh_0geJzPVzoogfT840KPFAFPMY6GIP_opgeGvDX2UrAHfuJEPePVdhTZ4kKWwA_cUNZuid4mr9BSv6lhMu3geN6cO9jiKSoIPaQn8_bb6dXYtBplXRMJkK8IUHacfsl/s200/durbanstatka.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5484951596052801906" /></a> Linnas j2i igal nurgal silma oranž v2rv ning k6rvu kostis euro diskotymps. Kymnetele tuhandetele Hollandi f2nnidele oli Jaapanil vastu panna vaid k2put2is toetajaid, samas jalgpalliv2ljakul vahe nii suureks ei osutunud, sest m2ng v6ideti vaid yhe v2ravaga. Hollandlased olid hoolimata nigelast m2ngupildist 6nnelikud l88dud v2rva ning kindla edasip22su yle. Nii v6is pidu Durbani t2navatel ning randades alata. <br />Meie aga otsustasime pimedas linna peal kolada, ega meil kuskile kaugele ei 6nnetunud seigelda, kui meil juba soovitati rannapromenaadile tagasi p88rduda ning nendest ebaturvalistest linnat2navatest eemale hoida. Kindlust ei lisa ka politseinike ja turvameeste armeed, sest miskip2rast armastavad nad kambas kuskil t2navanurgal passida selle asemel et hargneda ning paarikaupa ringi patrullida. Nii ei j22nudki muud yle kui takso v6tta ning hostelisse s6ita, aga kuna Kadril oli seljas oranžikas fliis, siis hoolimata meie pingutustest selgitamaks taskojuhile kus me 88bime, viidi meid ikkagi hollandlaste suure telklaagri ukse taha.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEicUDUPqREpqO27T3un1Vtb6K0RKLPEh-jeyUIBTXhb64hWv6pTGUKLuHeMUCPgyEem7ry1TP49uv9xINN1urmdOY7VUAyMDvUheXt7dr6NUdRi-uIRG29EwLoE31PcBRZqFgvlB3zibqI_/s1600/vuvuzela.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 134px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEicUDUPqREpqO27T3un1Vtb6K0RKLPEh-jeyUIBTXhb64hWv6pTGUKLuHeMUCPgyEem7ry1TP49uv9xINN1urmdOY7VUAyMDvUheXt7dr6NUdRi-uIRG29EwLoE31PcBRZqFgvlB3zibqI_/s200/vuvuzela.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5485257680561690290" /></a> <br /><br />Nyyd aga tuleb meil otsustada, kas j22da kauemaks siia p2ikselisse Durbanisse sooja India ookeani 22rde v6i liikuda sisemaale lumiste m2etippude poole.PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-89647482640089319312010-06-20T22:28:00.008+03:002010-06-21T19:05:31.331+03:00juhtumistest enne jalgpalli MMi<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKTmgwOofAMBfUlgmb3y65VfLEF_CbXYnifr1PCMzRZ4AMPiLcum2fLwrXmvEdGS5a376lk1HW_99Wiec7R4DiqANMwvAG4_ezY0pC5iCvBQoyYNS8AvpC82EAMGwv5yHBoUP-A6gfXeFn/s1600/capegoodhope.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 138px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKTmgwOofAMBfUlgmb3y65VfLEF_CbXYnifr1PCMzRZ4AMPiLcum2fLwrXmvEdGS5a376lk1HW_99Wiec7R4DiqANMwvAG4_ezY0pC5iCvBQoyYNS8AvpC82EAMGwv5yHBoUP-A6gfXeFn/s200/capegoodhope.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5484940741302036546" /></a><br />Ega me Kaplinnas suurt millegi huvitavaga ei tegelenudki, kolisime yhest hostelist teise ning k6ndisime niisama linna peal ringi. Yhel p2eval sai rendiautoga ka poolsaare peal ringi s6idetud ning neeme juures tugevast tuulest hoolimata m88da kiviseid kaljunukke turnitud. Enne veel kui p6genesime m6neks p2evaks suurlinna m8llust veidi rahulikumasse kohta nimega Simon’s Town k2isime Kaplinnas ka kohalike koomikute etteasteid vaatamas. Kui me siis enne kesk88d sealt lahkusime ning m88da peat2navat tagasi hosteli poole hakkasime liikuma, j2i yks s6ber meist paarkymmend meetrit tahapoole, ja sellest piisas, et kohalikele p2ttidele silma j22da ning noa otsaga t6tt vaadata. Ümbruskonnas konutanud turvamehed aga ei teinud sellest suurt numbrit, leidsid vaid et sellises olukorras tuleb rahulikuks j22da, sest isegi kui politsei peaks need p2tid kinni v6tma on nad juba homme j2lle priid ning luusivad m88da t2navaid uute ohvrite otsinguil.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiLDj771X7P3j2woc3HMOvbIwEhlwHlfzmFYEzksuZoXDVONNrf_TVkbm7VkAsOB_PAULFID3Z7_35KyxCVrsSSAG9xcAs3Lg2nM2CxCI5wUKnJVMyY5R80YBH8PBgjM2rc7T7Y7axhlIPc/s1600/kaplinn.JPG"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 134px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiLDj771X7P3j2woc3HMOvbIwEhlwHlfzmFYEzksuZoXDVONNrf_TVkbm7VkAsOB_PAULFID3Z7_35KyxCVrsSSAG9xcAs3Lg2nM2CxCI5wUKnJVMyY5R80YBH8PBgjM2rc7T7Y7axhlIPc/s200/kaplinn.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5484944620338563586" /></a><br /><br /> Juuni alguses saime kokku ka Kadri kunagise t88kaaslasega Londoni p2evilt, kes meile Kaplinna vastu tuli ja meiega pea n2dal aega rannikut m88da ringi tiirutas ning kohalikke vaatamisv22rsusi tutvustas. Mardi tuli meile oma v2ikese sinise volksuga Kaplinna rongijaama vastu ning seej2rel p6rutasime kesklinnast 15-minutise autos6idu kaugusele jäävasse suurde ostu-ja meelelahutuspiirkonda nimega Century City. <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjmVpiBiWprb2Db41oinPfkEaVDfW0SUskdkzK7v9nseMxTrWJPspA9Qf6W4Y8BprQ2pn_TKjLbDnOyY6uuiWLzEfKeJlZIjkgR_dfoYwJr8akch_HC3_jiXiJ-MjQgYRcUGEeMx9pQ3shf/s1600/crystaltower.JPG"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 134px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjmVpiBiWprb2Db41oinPfkEaVDfW0SUskdkzK7v9nseMxTrWJPspA9Qf6W4Y8BprQ2pn_TKjLbDnOyY6uuiWLzEfKeJlZIjkgR_dfoYwJr8akch_HC3_jiXiJ-MjQgYRcUGEeMx9pQ3shf/s200/crystaltower.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5484942595160031874" /></a>Kuna meil täit selgust polnud, kus me Mardiga Kaplinnas olles t2psemalt ööbime, siis sellisesse piirkonda j6udmine tekitas meiesugustele tundliku eelarvega reisijatele hirmujudinaid. Kui me siis aga l6puks yhe hotelli taga parklas peatuse tegime ning Mardi meile endaga kodunt kaasa v6etud kohvri ette andis ning vajaliku kraami sinna k2skis t6sta oli meile pilt selge. Nii ööbisimegi j2rgnevad kaks ööd yhes luksuslikus hotellis, mille puhul on tegemist alles eelmise aasta detsembris avatud spa-hotelliga nimega Crystal Towers. Meie toad asusid hotelli neljandal korrusel superilusa vaatega Kaplinnale ja sisseastudes oli kapi peal tervituskandik kuivatatud puuviljade, pähklite ja šokolaadikommidega. WCs olid lugemiseks uusimad ajakirjad, voodilinad olid kui siidist ja koridoris p6rkasime kokku endise Hollandi koodislasega. Meie tyypiline hommikupuder sai asendatud suitsul6he, sinihallitusjuustu, oliivide, soojade muffinite ja v2rskete spinati-, maasika- ja guavamahladega. Seal olles saime ka hotelli tutvustava tuuri osaliseks, sest Mardi oli seal n-ö tööasjus, mis yhtlasi tagas meile prii ööbimise. <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwNq_Wxl0_dQz7vsy-5Mm2ECS6MvWDr61hsJFlQe1_735NoqbAfDysSpSw0YRdxkT4NeZTCEx1k2TlyWxG2w1iHE5wkuHm8s2Ysvq5b5CYntgL_3UbTxy3dZDcO_5anUJAQg_y-ZalYK6L/s1600/heraldsbaai.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 134px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwNq_Wxl0_dQz7vsy-5Mm2ECS6MvWDr61hsJFlQe1_735NoqbAfDysSpSw0YRdxkT4NeZTCEx1k2TlyWxG2w1iHE5wkuHm8s2Ysvq5b5CYntgL_3UbTxy3dZDcO_5anUJAQg_y-ZalYK6L/s200/heraldsbaai.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5484943121941164530" /></a>Kaplinnast edasi liikusime Georgi, kus s6ber Mardi elab ja paar j2rgmist p2eva sai veedetud kohalikus ymbruskonnas erinevate vaatamisv22rsustega tutvudes ning niisama telekat vaadates ja pizzat syyes.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjhuZfR28jxL23mTGN6t3-jP4cZky_u2iUyo1ySnLzbhPVbJDtoZUh3E4ccGvgUFWQN2Jl8KjkML92ccv1nhwuQa0V5OGt7n_8hyphenhyphen37nHx1hhv2UsODAmQoEc3Ds5_4WLp61zp5Wr02igBSS/s1600/vanasona.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 144px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjhuZfR28jxL23mTGN6t3-jP4cZky_u2iUyo1ySnLzbhPVbJDtoZUh3E4ccGvgUFWQN2Jl8KjkML92ccv1nhwuQa0V5OGt7n_8hyphenhyphen37nHx1hhv2UsODAmQoEc3Ds5_4WLp61zp5Wr02igBSS/s200/vanasona.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5484945260867230530" /></a>Ahjaa enne kui meelest l2heb. Yhes L6una-Aafrika restoraniketis s88mas k2ies tabas meid meeldiv yllatus, kui menyyd sirvides leidsime eesti vanas6na. Tyhi k6ht on parim kokk.PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-75082333711751992832010-05-29T22:01:00.017+03:002010-05-30T01:17:32.114+03:00ja olemegi LAV-is<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghVEIF7_1Fqk2Pqo7VeJ4MtyH8JUGTNy7DQexQix6eiAxSymlrj0dJ2GlRdMpRJEUk744PWyLgse0l33DQwO3XZtMMPt-Oj0n42kSe32ZyjQF0E_YagASvLjECiT1n6TOh01kBnNAHqsU5/s1600/P1010204.JPG"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 150px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghVEIF7_1Fqk2Pqo7VeJ4MtyH8JUGTNy7DQexQix6eiAxSymlrj0dJ2GlRdMpRJEUk744PWyLgse0l33DQwO3XZtMMPt-Oj0n42kSe32ZyjQF0E_YagASvLjECiT1n6TOh01kBnNAHqsU5/s200/P1010204.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5476778906879385378" /></a>Liivalautamine Namiibias oli yks lahe aga v2sitav ettev6tmine. Kuna varustus on sama mis lumelautamisel ehk saapad on suht kobakad ning laud suur ja raske, siis nende ylesvinnamine keskp2evase p2ikese all liigraske ettev6tmine. Nii ei 6nnestunud meil rohkem kui 4 korda m2est alla lasta, sest yles tagasiminek v6ttis hea kymmekond minutit aega. Ega meile rohkem aega ka ei antud kui 3 tundi, peale mida sai l6unas88giks v6ileiba ning kylma kokakoolat, mis muutis Kadri k6hu suureks palliks, sest j6i janu kustutamiseks pea liitri gaasilisi jooke yhe hooga sisse, siis vaevles oma lollusest p6hjustatud valudes pool ööd takkaotsa. <br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjHDwkRa4By1WwsMTPdygFoWsxxDYbbOcZWsR3MkwyeDjAxMVVbu0ZHBIeQd-mtIU6AcMgSNFCUtqJVcrxFKuh-hYG-AfxbAVwTjyCa_9cXOvS9U-2nB33fjEBLtvZjbPyfapjc1Xw2Jody/s1600/desert.JPG"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 134px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjHDwkRa4By1WwsMTPdygFoWsxxDYbbOcZWsR3MkwyeDjAxMVVbu0ZHBIeQd-mtIU6AcMgSNFCUtqJVcrxFKuh-hYG-AfxbAVwTjyCa_9cXOvS9U-2nB33fjEBLtvZjbPyfapjc1Xw2Jody/s200/desert.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5476795560634145522" /></a>Swakopmundist lahkudes s6itsime otse Sossusvleisse, kus tegime kohaliku “bushman” Fransi juhtimisel k6rbek6nnaku. Giid jagas meiega k6rbes elluj22mise p6hit6desid- kust vett leida, millised on myrgised loomad ning yldse andis edasi oma n2gemuse elut6dedest. Nii tuleks tema s6nul k6ht t2is pugida ning hyva rooga nautida seni kuni ninaesist on, et rohkem sisse mahuks tuleks tantsimisega ruumi juurde teha ning siis edasi syya. <br />Muidu peaks aga (just naised) suu kinni hoidma ning naeratama, sest siis elu k6igil lihtsam. Seda viimast oleks pidanud aga kuulma meie kallid kaasreisilised ning tuurijuht. Kui meid siis sealt k6nnakult v2ikese lahtise furgoonauto kastis kiire s6iduga tagasi veoki juurde viidi, tundus nagu oleksime astunud lahinguv2ljale. Õhk oli pingeline- meie tuurijuht kykitas yhe puu all ning vesistas ning teised meist mahaj22nud reisilised istusid mornide n2gudega veoki varjus ringis ja laiutasid k2si. Pole veel siiani t2pselt aru saanudki, et mis siis juhtus, aga mingi naiste k2hmlus oli aset leidnud. Eks selline pikk grupireis ole ikka meeltnyristav ning vastuseise tekitav ettev6tmine, nii tuli mingi tyhjat2hja peale ytlemist. Seega meelelahutust oli ikka t2ie raha eest!<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgTis62ed0vbSJA7YZ2QvsvLdttDHl5PI6lLXPcyHV6hcgeMkhwGLwqAKTMCTOkORykfKwYqb64M4-LVjozOhVdzS3i5dG_kuFAPqFCpWaYH7jD_7SiB5huQEQrit-h0zAEajkkTDrkU6QN/s1600/kyngas45.JPG"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 134px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgTis62ed0vbSJA7YZ2QvsvLdttDHl5PI6lLXPcyHV6hcgeMkhwGLwqAKTMCTOkORykfKwYqb64M4-LVjozOhVdzS3i5dG_kuFAPqFCpWaYH7jD_7SiB5huQEQrit-h0zAEajkkTDrkU6QN/s200/kyngas45.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5476819423454752706" /></a>Aga muidu sai ronitud veel k6rge liivadüüni number 45 otsa ning ilusat p2ikeseloojangut k6rbe kohal vaadatud, ning yhe 6ige kitsa eelarvega reisijale kohaselt j2rgmine p2ev maailma suuruselt teise kanjoni kohale loojuvat p2ikest vaadatud ning erinevaid juuste ja veini nauditud. v6i noh kes nautis ja kes siis mitte…<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNJ1QOWZ-BEDXHfGaEk3zG7Uoq__aA3DGK77g-wnlboH7BfNcMstWB_d_RfcT0yw1xsvdvnBWxp7KGc56kniNItx94tLeOSYH0XJOsmOahyEYwZ5K7iqGcavu3yfT72CcCDO1Uo9Rlv3T9/s1600/fishriver.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 134px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNJ1QOWZ-BEDXHfGaEk3zG7Uoq__aA3DGK77g-wnlboH7BfNcMstWB_d_RfcT0yw1xsvdvnBWxp7KGc56kniNItx94tLeOSYH0XJOsmOahyEYwZ5K7iqGcavu3yfT72CcCDO1Uo9Rlv3T9/s200/fishriver.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5476815212429595042" /></a>Aga sai ka L6una-Aafrika Vabariigi (LAV) piir l6puks yletatud ning 6nneks ei tekkinud meil ka Namiiba poolel probleemi riigist v2ljumisega, olenemata sellest et meie viisad olid juba p2ev varem aegunud. <br /><br />Aga veel enne kui saime LAVi ilusaid looduslikke kohti n2ha tuli meil veok ning telgid puhtaks kyyrida. Enne tuuri l6ppu peatusime Stellenboschi linnakeses, mis on LAVi veininduse yks tuntumaid piirkondi. K2isime ka meie kaks siis veinituuril, et harjutada selle vedeliku tarbimist, kuid proovitud mitmekymnest erinevast heledamast ja tumedamast oli maitsemeel segaduses, millele ei aidanud kaasa ka vahele maitstud erinevad kitsejuustu (öäk) ja piprateradega m22rdejuutu pallid (nämm-nämm). Enamus meie nooremapoolsest seltskonnast ei jaganud p2rast teist veiniistanduse kylastamist enam midagi ning ega veini mekkimisest seal haisu polnudki. T2is valatud klaasid kummutati suure hooga kohe tyhjaks, et siis uue j2rgi minna ning aeg-ajalt t2htsat veinimekkija n2gu teha.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjduA5hVGJBXAvpVGZN3uJfhzo2gxqbTRViODhum-SWixXzgrRUjcyYwz6gIqDlzS4ubjscS_2af7cHoOfi6zqqVYbxp5JPJ1Oclz7jT2wRIqN1fqbThAoJhhwBd3kYG2dt9JLrjZSx6quE/s1600/ryoko.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 134px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjduA5hVGJBXAvpVGZN3uJfhzo2gxqbTRViODhum-SWixXzgrRUjcyYwz6gIqDlzS4ubjscS_2af7cHoOfi6zqqVYbxp5JPJ1Oclz7jT2wRIqN1fqbThAoJhhwBd3kYG2dt9JLrjZSx6quE/s200/ryoko.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5476803256504665442" /></a><br /><br />Aga nyyd oleme j6udnud Kaplinna, kus esimese paari tunni jooksul m6ned reisikaaslased LAVi kylalislahkusega l2hemalt tutvust tegid, ehk kellele k6rvaltänavas päise päeva ajal juba varrukast nuga n2idati. Õnneks on k6ik elus ja terved, kuid nyydseks piisavalt valvsad. Linn ise on muidugi ilus, MMi ettevalmistustööd on veel t2ies hoos ja igal rindel antakse viimast lihvi. Jalkan2nni on k6ik kohad t2is ning terve LAV on peagi saabuvate fänniarmeede ootuses. Cape Town Is Ready, Are You? (Kaplinn on valmis, Kas ka Sina?)<br />Meie oleme aga sedav6rd valmis, et reedel kui FIFA paiskas myyki viimased 150 000 piletit, seisime poolest ööst 8 tundi piletisabas, kuid l6puks j2ime siiski piletitest ilma…<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiiQTxjXC_7FoddQbYIfWLkhSGl1yr8PiJgZd5LCw1NBp8PpCyhQtQcnh5lCDlDDoRN5Y9nF9fPH4kQ8a9gM6DB5JM7A_stcYG_DI1up6ehDR8ZcbAFiqH-rKGKT65XIY81TRefKaTJXPl9/s1600/piletisaba.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 134px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiiQTxjXC_7FoddQbYIfWLkhSGl1yr8PiJgZd5LCw1NBp8PpCyhQtQcnh5lCDlDDoRN5Y9nF9fPH4kQ8a9gM6DB5JM7A_stcYG_DI1up6ehDR8ZcbAFiqH-rKGKT65XIY81TRefKaTJXPl9/s200/piletisaba.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5476808228973242466" /></a>PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9215510340416196227.post-22575829253019754912010-05-18T15:43:00.008+03:002010-05-18T16:28:45.010+03:00pesemata kõrbetolmus<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqTsSkZG8w_l49S2xvf7mqt7ZN-9JxcFqmAk-b9KQqNz2GgrR4Qc9yzHQptGmrjQ8YLADyoZKy_xYJHNL_RI_AgRVrj5kUbx2_liyJdP5Ln51qbBSGXHcBddVA_QhWPgR5wNo80UNRJl0T/s1600/etoshapan.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 134px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqTsSkZG8w_l49S2xvf7mqt7ZN-9JxcFqmAk-b9KQqNz2GgrR4Qc9yzHQptGmrjQ8YLADyoZKy_xYJHNL_RI_AgRVrj5kUbx2_liyJdP5Ln51qbBSGXHcBddVA_QhWPgR5wNo80UNRJl0T/s200/etoshapan.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5472591357565934626" /></a><br />Pesemisv6imaluste olemasolu ei oska enne korralikult hinnata kui oled neli p2eva pesemata olnud. Nii algas meie seiklus Namiibias. Kuna meie yks telklaagritest oli yleujutuse t6ttu suletud, siis tuli meil veokiga kuskile metsa vahele s6ita ning telklaager pysti lyya. Tegelikult on paljud meie metsalaagrid v6i inglise keeles “bush camp’id” olnud v2gagi looduslikult kenades kohtades ning tihti eelistamegi metsas asjal k2imist telklaagrite haisvatele ja r2pastele peldikutele.<br /><br />Samas ei oska neljanda p2eva l6puks kogu seda ilu enam enda ymber hinnata, sest sadu kilomeetreid m88da tolmuseid liivateid tohutult kuumas Namiibia k6rbes ja loodusparkides lahtiste akendega veokis s6ites muutuvad juuksed v2ga kiiresti takuseks. Kogu meie m22rdunud punt ei oska viimase p2eva 6htuks muust unistada kui m6nusast dušist, et oma paksu liivakorra alla mattunud kere ja juuksed l6puks puhtaks kyyrida. <br /> <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3kJvRw-5y77rMsKTMelh-ZvnjIojtWgngrcFyFX6P5gTm6xOmxLh7eewCkEPlCj6qDo2rdxfxy71TUWtj1kPOsKhtkfgAu1HLeuqkIZwD-IAW0EPXp02Dr8YQX9QH5muABSBSF9vUnhGm/s1600/lugemine.JPG"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 134px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3kJvRw-5y77rMsKTMelh-ZvnjIojtWgngrcFyFX6P5gTm6xOmxLh7eewCkEPlCj6qDo2rdxfxy71TUWtj1kPOsKhtkfgAu1HLeuqkIZwD-IAW0EPXp02Dr8YQX9QH5muABSBSF9vUnhGm/s200/lugemine.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5472595347364948066" /></a>Selle reisiga on nyyd niimoodi, et kui ikka s6idup2ev, siis s6idup2ev. See t2hendab siis seda, et hommikul peale viit tuleb end maast lahti ajada, oma asjatoimetused 2ra teha, hommikust syya, siis telk kiiresti kokku rullida ning endale veokis iste leida. Kuna meie veok on lahtine, siis kiirel s6idul puhub tuul igas suunas, nii tuleb hommikuseks s6iduks tekid v6i magamiskotid v2lja kookida ning end nendesse m2ssida ning natuke tukastada. Kui s6idame m88da igavat sirget teed, nagu neid siin Botswanas ja Namiibias on tohutult, siis enamus seltskonnast kasutab aega lugemiseks, selleks on veokis olemas t2iesti korralik ajaviiteromaane ja reisikirju t2is olev raamatukogu. Seltskond on meil ikka suht kirju. N2iteks on meie hulgas yks hull austraallane, kes endale hommikul raamatu otsib ning selle l6unaks on l2bi lugenud. V6tsin eesm2rgiks yks p2ev teda kohe j2lgida. Tyyp ei kuluta rohkem kui paarkymmend sekundit yhe lehekylje lugemiseks ning raamatust ei t6sta ta nina enne kui viimane lehekylg p88ratud. Kogu selle ettev6tmise l6puks on tal silmad punased peas ning ylej22nud aja magab kord yhe, kord teise k6rvalistuja 6lale toetudes. Noorematel, 2sja keskkooli l6petanud inglastel on ikka uuemad 21. sajandi vidinad kaasas. Nii n2iteks loeb meie p2hkli-ja kassiallergikust kirjude p6lvik-varbikutega kokapoiss oma v2ikesest e-raamatust vene klassikute teoseid.<br /> <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgOSX66okmZNpCUIgW2d8-v5PBGZjUXSWVAhoetZGclyJOpGIdj_4xxv9Uuo5FwtMwiV_ZIj-1WpfmLCRDBvsHjt7ZM2jL5IUUjb2AhU3Rcp6owR_hU2Sm6jOJLlyaofHLx6vsczUsH4cl5/s1600/giraffe.JPG"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 134px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgOSX66okmZNpCUIgW2d8-v5PBGZjUXSWVAhoetZGclyJOpGIdj_4xxv9Uuo5FwtMwiV_ZIj-1WpfmLCRDBvsHjt7ZM2jL5IUUjb2AhU3Rcp6owR_hU2Sm6jOJLlyaofHLx6vsczUsH4cl5/s200/giraffe.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5472592459237443058" /></a><br /><br />Tegelikult on Namiibia olnud senini v2ga vahva riik. Etosha rahvuspargis n2gime j2rjekordselt ninasarvikuid, sebrasid, elevante ning muid tegelasi. Samuti 6nnestus tiigi kohal ebamugavas asendis vett joovat kaelkirjakut n2ha ning öösel l6vide k6rvulukustava m8irgamise peale yles 2rgata. Peale kahep2evast safarit liikusime edasi Brandburgi m2gede ning Spitzkoppe’i poole, kus sai natuke m88da kiviseinu ronitud ning koopamaalinguid uuritud. Vahemaad on siin aga meeletult pikad, tyhjust l2bivad teed on sirged ning liivased, samas senini aga ka yhed maalilisemad. Peale pikki s6idup2evi oleme j6udnud l6puks yhte v2gagi saksap2rasesse linna nimega Swakopmund, mis on Namiibia eksreemspordi pealinn. Meie, h2dised tegijad, kuskilt lennukist alla hyppama ei hakka ning atw-dega liiva peale kimama ei l2he, selle asemel paneme laua alla ning s6idame m88da liivadyyne alla. Aga nyyd l2heme vaatame kohaliku kino yle, ostame suurest kaubanduskeskusest musta leiba ning hollandi juustu ning l2heme istume randa maha ja matsutamise saatel vaatame yht ilusat p2ikeseloojangut Atlandi ookeani kohal, seda muidugi kui see v2ike liivatorm l2bi saab ning p2ike end natuke paista laseb. <br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8-w_wkSsLhOq1Sik6f1mStMJijPZiE7mkTch2zWXXj4B3whyphenhyphenphe_tLs_aTwpw8e2STk1IAl9A8E7N4MYiKVqvk_fqAAhFUwCNdVaR_4ad8R0NS3M_I40mEcBJ4avyKKeisbHCSOGu-vA3/s1600/spitzkoppe.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 138px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8-w_wkSsLhOq1Sik6f1mStMJijPZiE7mkTch2zWXXj4B3whyphenhyphenphe_tLs_aTwpw8e2STk1IAl9A8E7N4MYiKVqvk_fqAAhFUwCNdVaR_4ad8R0NS3M_I40mEcBJ4avyKKeisbHCSOGu-vA3/s200/spitzkoppe.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5472593228101296130" /></a>PeipsiKajakadhttp://www.blogger.com/profile/07776827552245007965noreply@blogger.com0