T2na siis viimane p2ev Zimbabwes ja taustaks kostab Victoria joa kohin. Juga ise on siit telklaagrist 15 minutise jalutusk2igu kaugusel. Pyhap2eval sai joa juures 2ra k2idud. Hoolimata sellest, et enne sissep22su myydi igasugu v2rvides vihmakeepe, m6tlesime et mis seal ikka. Ilm oli ypris palav ning leidsime, et paar piiska ei teeks paha, kuid juba enne kui joale endale saime pilku heita, olime t2itsa m2rjad, sest piisab vaid viiest sekundist, et veest, mis igast ilmakaarest sulle kaela pritsib, l2bim2rjaks saada.
Juga ise aga ei 6nnestunud ideaalselt n2ha, sest on k6rgvee hooaeg ning vett tuleb sealt joast tonnide kaupa alla, nii on pidevalt pilv yleval, mis orgu kukkuvale joale tiheda eesriide ette t6mbab ning takistab vaadet langevale veele. Siiski on Vic falls v22rt kylastamist.
Matopose rahvuspargist liikusime edasi … koopamaalinguid vaatama. Tegemist oli paaritunnise jalutusk2iguga peak6rguses rohus ning peale seda 30 kraadise t6usunurgaga kiviseina mööda. Kui l6puks m2etippu j6udsime, avanes 360 kraadi raadiuses ilmatu ilus vaade ymbritsevale rahvuspargile. Kui l6puks v2sinult tagasi autosse saime, algas tee tagasi telklaagrisse. Ja l6puks 6nnestus meil ka esimest korda selle reisi jooksul mudasse kinni j22da. Autot kaaludes sai Ben siiski l6puks yhe kivimyraka ratta alla sokutada ning plastkopsikuga ratta mudast v2lja kookida. Peale pea tunnist m2ssamist ning mudas rassisimist saime auto sellest mylkast l6puks v2lja ja v6isime r66msalt ilusa p2ikseloojangu saatel telklaagri poole s6ita.
Lahe on lugeda teie seiklustest. Igav teil vist küll ei ole :D Ootame aga uusi kirjutisi!
VastaKustutaja meie m6tlesime, et kirjutame seda blogi enda l6buks... aga tore teada, et keegi v6tab vaevaks lugeda. yritame siis teid k6iki ka edaspidi oma tegemistega kursis hoida! tervitused swakopmundist
VastaKustuta