Laupäev, 20. märts 2010

mzungud mudas


oleme nyyd siin Bunyonyi j2rve 22res Uganda ja Rwanda piiril. K2isime t2na kohalikku pisikest lastekodu kylastamas, kus r2balaisse riietatud lapsed pandi meile tantsima ja laulma. Siis jalutusk2ik m2kke, mis v6ttis meid m6lemaid v6hmale ja hingeldama, sest viimased p2evad pole muud teinud kui ainult oma kollases veokis istunud, aknast v2lja vaadanud ning s88nud.

T2na 6nneks k88gitoimkonnas olema ei pea, saab natuke vabamalt v6tta ning blogi t2iendada. Homme suundume Rwandasse, kus k2ime ka Kigalis genotsiidimuuseumis ning 6htul tuleb keegi meile r22kima ajaloost. Esmasp2eval l2hevad teised gorillasid vaatama, me j22me maha ning peaks vist pesu pesema, sest viimased p2evad on olnud vihmased ning oleme yleni porised. K6ik riided, mis seljas on olnud on kas tolmused v6i l6kkehaisused ja jalad on nii porised, et neid h22 kyyrimise korral ka ei 6nnestu vist puhtaks saada. 6nneks oleme k6ik bussis yhed m22rdunud valged v2lismaalased, kelle viimase p2eva suurimaks tegevuseks on olnud aknast lastele lehvitamine ning turistidele kombekohaselt pildistamine.

Telk on olnud m2rg ning niiske ning magada on olnud suht jahe. Padusajus oleme pidanud ka telki kokku pakkima ning eile selle m2rja olevuse j2lle pysti ajama ja sinna magama minema, ja siis hakkas veel omakorda sadama...

internetiyhendus on siin ikka suht jama. Yritasime enne juba blogi t2iendada, kuid elekter l2ks 2ra, nii tuli meil paar tundi oodata. L2ksime ja istusime j2rve 22res ja nautisime vaadet ja vaikust, kuni kalda teiselt poolelt kostus hirmus seakisa. Vaatasime, et mis toimub ja n2gime, et 5 kohalikku 8-9 aastast poisikest tirisid siga n88ripidi vee poole, tagusid teist jalgadega ning andsid piitsa, mille peale siga tegi hirmsat l2rmi. L6puks 6nnestus siiski poistel siga vette lennutada, millele j2rgnes suur sulpsatus ja siga oligi kaelani vees. Seal oli aga veel suur eluvaim sees, kuid poisid otsustasid siga kuivanud palmi lehega taguda ja vee alla suruda. Siis saabus vaikus.... siit j2i 6hku rippuma kysimus kas siga oskab ujuda!?!?

ps. pruunid me veel pole, lausa nii valged, et kohalik laps pistis meid n2hes nutma.

siit ugandast t2naseks k6ik
mina olin triin
kadri istus k6rval

Neljapäev, 18. märts 2010

internetiga on siin jamad lood



l6puks ometi saime internetti. Yhendus aga siin Uganda pealinna Kampala telklaagris on ikka v2sitavalt aeglane. Seega j22vad pildid ilusatest kaelkirjakutest, sebradest, flamingodest ning Nairobi agulitest siia panemata, sest muidu tullakse meile nuiaga kallale, kui n2hakse, et me sellise tegevusega aeglustame teiste turistide internetiyhendust.
k6ike mida seni on 6nnestunud n2ha on v2ga raske yles m2rkida siin kiiruga, kui selja taga on j2rjekord inimesi, kes yritavad selle laagri ainsat arvutit kasutada, mis on raske ettev6tmine peale pikka ja kurnavat s6itu ning metsas veedetud 88d.
lugu siis selline, et oleme neljandat p2eva osa grupist, kes kihutab yhe kollase veokiga Keeniast L6una-Aafrikasse, teele ettej22vaid paiku kylastades.
milline n2eb v2lja meie tavaline p2ev ja mis huvitavat oleme n2inud yritame siia kirja panna j2rgmise v6imaluse avanedes.
myyd aga annan koha siin arvuti taga yhele ameerika reservs6jav2elasele ning l2hen vaatan ise mis head ja paremat on meie t2nane kokagrupp kokku keetnud.
Kadri yritab vankumatu innuga meie arvutit ning selle paiga oletatavat traadita internetti omavahel kokku sobitada... neid 6nnetute n2gudega laptopi omanikest turiste k2ib siin ikka hulgim ringi...

Kolmapäev, 10. märts 2010

sissejuhatuseks

Natuke siis selle reisi tagamaadest ja senisest asjaajamisest ka.

Kuigi esialgne soov oli meil kasutada ühistransporti ja kohapeal olles vaadata, et kust kuhu ja kuidas, siis peale asjasse süüvimist sai aja kokkuhoiu mõttes ja turvalisuse huvides otsustatud Keeniast Lõuna –Aafrika Vabariiki minna overland tuuriga, mis kindlasti vähendab põnevust, samas aga ka peavalu transpordi ja majutuse leidmise osas, kuid pakub suuremat kindlustunnet ning sätib meid paremini ajalistesse raamidesse.
Peale pikka kaalumist otsustasime OASIS Overlandi kasuks, kel pikk kogemus selliste tuuride korraldamisel ning kelle pakutud hind oli meile ka suht vastuvõetav.
Tegemist on siis 73 päeva pikkuse reisiga, ööbimistega enamasti telgis.
Kuidas asi kujuneb, kellega koos reisime ja kuidas päevad hakkavad välja nägema, selgub kohapeal.

Lõuna-Aafrikasse jõuame mai lõpuks, kust edasi liigume omal käel. Praeguse plaani kohaselt plaani meil aga pole :P mis tähendab, et vaatame kohapeal olles et kust kuhu ja millal liigume. Sellest aga juba kunagi hiljem. Tagasi oleme kodus pisikese peatusega Londonis juuli teises pooles, et siis pikast reisist puhata ja natuke varbaid Peipsi vees leotada.

Ahjaa, viisadest ka. Kuna Eesti on selline pisike ja tundmatu riigike, siis meiesugustele ränduritele kujuneb piiridelt viisa hankimine keeruliseks, kui mitte võimatuks, nii on passis enamus viisasid olemas, mida taotlesime eelnevalt Londonis elades.

Paar tähtsamat teadaannet ka!!!
Reisile võtame kaasa minu (Triinu) pisikese läpaka, millel paraku puuduvad täpitähed, nii tuleb nendeta läbi ajada ja meie järgnevaid postitusi lugedes need juurde mõelda.

Kuna me oleme blogitamise alal alles uued tulijad, ei garanteeri me omapoolset püsivat blogi täiendamist.
"Tahaksin kogu ome elu reisimisele kulutada, kui saaksin kuskilt laenata teise elu kodus elamiseks." William Hazlitt

... ja nii ongi tulnud aeg jälle kotid pakkida.

Kuigi oleme oma elus juba natukene reisinud, alustame blogitamisega alles nüüd. Oma eelnevatest reisidest võiksime kirjutada lehekülgi, kuid seekord jätame need lood mõneks järgmiseks korraks. Peatähelepanu on alates tänasest meie nn Overland-trip’il Nairobist Kaplinna.

Reisi pikkuseks kujuneb ca 4 kuud, mille jooksul külastame kõigi eelduste kohaselt kümmet Aafrika riiki. Meie seekordne seiklus Mustal Mandril algab 2010. aasta märtsi keskpaigas ja tagasi kodus loodame olla juba juuli lõpuks.

Miks just Aafrika? Kuna meie kahe puhul on tegemist väikestviisi ka jalgpallihuvilistega, siis teadjamatel pole põhjust vaja kaugelt otsida. Nimelt toimub seal ju selle aasta suurim spordisündmus- Jalka MM. Idee rännata Aafrikas sai alguse ühel 2006. aasta juulikuu õhtul Berliinis, mil meile sai lõplikult selgeks, et nelja aasta pärast oleme kohal ka Lõuna-Aafrika Vabariigis, et kogeda jalgpallimelu ajaloo esimesel jalka MM’il Aafrika kontinendil. Ja sealt saigi alguse meie oma viisaastaku plaan... Esmalt tuli Triinul ülikooliga ühelepoole saada. Suvel 2007, mil õde Kadri maailma parimaid bände Belgia rokk-festivalil fännas, sai noorem õde Triin oma paberi lõpeks kätte ja ülikooli ukse oma järel mõneks ajaks kinni lükata. Sealt edasi oli plaan selge, üheskoos reisile ja siis tööle, et järgnevatele ettevõtmistele finantsilist põhja laduda. Nii ongi viimastel aastatel käidud toetamas Eesti jalgpallikoondist erinevates Euroopa riikides ja sekka ka mõni jalgpallivaba seiklus mujal maailmas. Kuigi meie mõnekuine Kagu-Aasia reis 2008.aasta lõpus aeglustas meie rahalist ettevalmistust Aafrika reisuks, õnnestus meil ikkagi Londonis piisavalt kõvasti tööd rügada, et siis nüüd jälle kotid pakkida ja teele asuda... AAFRIKASSE!