Kolmapäev, 30. juuni 2010

Drakensberg ja mõned tunnid Lesothot

Hetkelise v2simuse t6ttu, mis tingitud 6-tunnisest matkast Põhja-Drakensbergi m2gedes olevas Royal Natal’i rahvuspargis, ei saa garanteerida, et j2rgnev jutt just k6ige ladusamate kirjast oleks, aga see selleks. J2tkame siis sealt kus viimati pooleli j2ime, ehk Durbanist, kuhu otsustasime siiski l6puks veidike kauemaks jääda, sest lihtsalt niisma ookeani ääres passida ning liivarannal suurelt ekraanilt jalkat vaadata on ju ka p2ris m6nus. Lisaks ookeanile ja soojale kliimale hoidis meid Durbanis kauem kinni ka vana hea India köök, mida sai nii m6nelgi 6htul nauditud, ning loomulikult jalgapallimelu ja v6ib-olla ka hetkeline tydimus ringirändamisest.

Drakensbergi m2gedes oleme veetnud paar viimast p2eva, ning hirm, et siin saab kylm olema 6nneks paika ei pea. Saab vabalt t-s2rgi v2el ringi k2ia, aga jah, nii kui p2ike loojub kukub ka temperatuur ja tuleb midagi sooja selga otsida. Paar p2eva tagasi k2isime ka Lesothos, piiri yletasime kusagil nurgataguses kohas ja nii 6nnestuski meil ilma viisata riigis 2ra k2ia ja “Aafrika Šveits” yle vaadata.
Tegemist on yhe vaeseima riigiga Aafrika madril, samas aga on ta igast kyljest ymbritsetud Aafrika yhe rikkaima riigi L6una-Aafrika Vabariigiga. Kohalike seas on t88puudus suur ning paljud, kel v2hegi v6imalust yritavad LAV-i illegaalselt t88le minna, sest Lesotho palgad on 2raelamiseks liiga pisikesed. Ega me selle m6ne tunni jooksul Lesotho elust head pilti ei saanud, sest peamiselt veetsime selle aja yhes kylakeses kymne kilomeetri kaugusel piirist. Nii kui piir sai yletatud, muutus sile asfalttee auklikuks ning r88bastes kruusa-ja liivateedeks, kus tavalise s6iduautoga pole midagi peale hakata. Enamus inimesi tegeleb selles Lesotho osas p6llu- v6i loomapidamisega, kus autosid eriti liikumas n2ha pole, selle asemel on hobuste ja eeslite seljas paksudesse tekkidesse m2ssitud karjused.

Kylakeses n2idati meile kohe ette kohalik koolimaja, mille ylalpidamisse valitsus ei panusta, nii on kohalikel vaja ise rahastajad leida. Loodetavasti l2heb osa rahast meie hirmkalli tuuri hinnast siis selle kooli elushoidmiseks, v6i ehk suudetakse selle rahaga tagada m6nele targemale kylalapsele keskkooliharidus kuskil suuremas linnas. Ylej22nud aja matkasime koopamaalinguid vaatama, jalutusk2ik pea 2500 meetri k6rgusel ei olnud aga mingi naljaasi, kahjuks olid ka nn maalingud suht nadid. Selle eest saatis meid sel retkel kymmekond last, kes meid varrukast sikutasid ja raha, maiustusi ning muud h22d ja paremat kysisid. Samuti anti maitsta ka k22ritatud ananassi jooki, mida siin 6luks kutsutakse, ning kohalikku maisirooga, mida vist juba igas l2bitud riigis maitsta on saadud.

Peatume hetkel hostelis nimega Amphitheatre, mis on yks parimaid hosteleid, kus senise elu jooksul ise viibinud oleme. Kahjuks on aga MM ka siinsesse asjaajamisse oma j2lje j2tnud. Kuna kohapidajate s6nul nad MM-i t6ttu voodikoha hinda varasemaga v6rreldes t6stnud pole, siis on antud k2sk nende toitu syya ning v2hemalt yks tuur teha. Tuuri hinnad on aga tunduvalt t6usnud ning õhtusöögiks kehtib vaid yks menüü. Nii tuleb enne kella viit otsustada, kas syya lammast v6i magusas kastmes juurikaid, millest kumbki meid eriti ei ahvatle. Nii tuleb pika hambaga too magus m8ga sisse pressida, see pisukese salatiga alla aidata, ning magustoiduks j2ise maitse ja šokolaadipiisaga plombiirijäätise liistakat ootama jääda.

Nii jääbki paratamatult tunne, et turisti nööritakse MMi-aegses LAVis kyll igal rindel…

Pühapäev, 20. juuni 2010

Feel it. It is here.

Peale mõnep2evast puhkust Georgis alustasime oma reisi n-ö kolmandat etappi, mille põhir6hk jalgpallil. Ööbuss Georgist Port-Elizabethi ehk uue nimega Nelson Mandela Bay’sse aga piletil m2rgitud kohast ei v2ljunud. Nii passisime nagu lollid keset ööd vales kohas, aga 6nneks on Mardi k6va kihutaja ning peale mitmeid telfonik6nesid otsustasime 6igel ajal PE poole s6ita, et buss kinni pyyda. Ysna pea m2rkasime suurt SA Roadlink’i bussi, lasime signaali ja Mardi h6ikas pahase h22lega bussijuhile, et miks ta oma kliendid valesse kohta passima j2ttis. L6pp hea k6ik hea, varahommikul j6udsime sihtkohta ja peale m6netunnist uinakut v6is MM alata. Avam2ngu vaatasime kohalikul kriketistaadionil, mis MMi ajal funktsioneerib f2nnipargina, kus suurtelt ekraanidelt kymnetele tuhandetele jalkat n2idatakse. Pidu oli suur, eriti siis kui BafanaBafana aka LAV v2rava l6i, aga jah pidu on siin suur koguaeg, sest kohalikele paistab see suur üritus v2gagi korda minevat! Endal meil aga 6htu l6puks k6rvad tulitavad, sest kohalikud end vuvuzelade puhumisel eriti tagasi ei hoia. Neid “pasunakesi” puhutakse siin p2evad l2bi igal pool, kas siis tänavanurgal, bussis v6i hoopis autoaknast. MMi teisel p2eval k2isime ka juba staadionil m2ngu vaatamas, seal sattusime istuma Lõuna-Korea f2nnide hulka, kus möllu oli ikka omajagu, sest Kreeka v6ideti ilma suurema pingutuseta. Kahjuks oli aga staadionil, mis mahutab 46 000 pealtvaatajat 15 000 vaba kohta, seet6ttu j22bki arusaamatuks kuidas on k6ik m2ngud ametlikult välja myydud??? Positiivse poole pealt aga v6ib nentida, et transport ja turvalisus on m2ngude toimumispaigas senin2htu p6hjal kyll hästi orgunnitud.

Port-Elizabethist liikusime bussiga India ookeani ääres olevasse kylakesse nimega Coffee Bay, kus raha säästmise eesmärgil oli plaanis viis p2eva puhata. See aga ei t2henda seda, et me p2evad l2bi vaid jalkat oleks vaadanud ja kylma peletamiseks liitrite kaupa kuuma teed joonud, oh ei, meil oli vaja ikka surfamist 6ppida ja m2gedes turnida.
Hoolimata jahedast ilmast ja tugevast tuulest v6tsime yhel p2eval ette paaritunnise matka mööda kitsast ja looklevat teerada kohaliku loodusime Hole in the Wall juurde. Selle ponnistuse l6puks premeeriti meid k6iki ka l6kkel kypsetatud saiade ja transpordiga tagasi hostelisse. J2rgmisel p2eval otsustasime omi kangeid konte soolases vees l6dvestada surfamist 6ppides. Kahetunnisest surfikoolist veetsime aga pool aega liival teooriat praktiseerides. Nii me siis seal harjutasime seda surfaja ABC-d ehk viit vajalikku sammu, et laine peal laule pysti j22da. Kui meid siis l6puks vette lubati, yritasime neid samme kiirk2igul veel praktiseerida, mis l6ppes alati vette kukkumisega. Olenemata sellest, et sel korral ei 6nnestunud meil lauale pysima j22da, ei ole me l6pliklut loobunud edasisest yritamast, kuid enne tuleb lihastel, mille olemasolust polnud aimugi, puhata lasta.

T2naseks oleme j6udnud aga Durbanisse, mis on yheks soojemaks kohaks talvises LAV-is. Eile k2isime oma teisel m2ngul. Suundusime juba varakult siit äärelinnast keskusesse, et end h22lestada Hollandi ja Jaapani vaheliseks m2nguks. Linnas j2i igal nurgal silma oranž v2rv ning k6rvu kostis euro diskotymps. Kymnetele tuhandetele Hollandi f2nnidele oli Jaapanil vastu panna vaid k2put2is toetajaid, samas jalgpalliv2ljakul vahe nii suureks ei osutunud, sest m2ng v6ideti vaid yhe v2ravaga. Hollandlased olid hoolimata nigelast m2ngupildist 6nnelikud l88dud v2rva ning kindla edasip22su yle. Nii v6is pidu Durbani t2navatel ning randades alata.
Meie aga otsustasime pimedas linna peal kolada, ega meil kuskile kaugele ei 6nnetunud seigelda, kui meil juba soovitati rannapromenaadile tagasi p88rduda ning nendest ebaturvalistest linnat2navatest eemale hoida. Kindlust ei lisa ka politseinike ja turvameeste armeed, sest miskip2rast armastavad nad kambas kuskil t2navanurgal passida selle asemel et hargneda ning paarikaupa ringi patrullida. Nii ei j22nudki muud yle kui takso v6tta ning hostelisse s6ita, aga kuna Kadril oli seljas oranžikas fliis, siis hoolimata meie pingutustest selgitamaks taskojuhile kus me 88bime, viidi meid ikkagi hollandlaste suure telklaagri ukse taha.

Nyyd aga tuleb meil otsustada, kas j22da kauemaks siia p2ikselisse Durbanisse sooja India ookeani 22rde v6i liikuda sisemaale lumiste m2etippude poole.

juhtumistest enne jalgpalli MMi


Ega me Kaplinnas suurt millegi huvitavaga ei tegelenudki, kolisime yhest hostelist teise ning k6ndisime niisama linna peal ringi. Yhel p2eval sai rendiautoga ka poolsaare peal ringi s6idetud ning neeme juures tugevast tuulest hoolimata m88da kiviseid kaljunukke turnitud. Enne veel kui p6genesime m6neks p2evaks suurlinna m8llust veidi rahulikumasse kohta nimega Simon’s Town k2isime Kaplinnas ka kohalike koomikute etteasteid vaatamas. Kui me siis enne kesk88d sealt lahkusime ning m88da peat2navat tagasi hosteli poole hakkasime liikuma, j2i yks s6ber meist paarkymmend meetrit tahapoole, ja sellest piisas, et kohalikele p2ttidele silma j22da ning noa otsaga t6tt vaadata. Ümbruskonnas konutanud turvamehed aga ei teinud sellest suurt numbrit, leidsid vaid et sellises olukorras tuleb rahulikuks j22da, sest isegi kui politsei peaks need p2tid kinni v6tma on nad juba homme j2lle priid ning luusivad m88da t2navaid uute ohvrite otsinguil.

Juuni alguses saime kokku ka Kadri kunagise t88kaaslasega Londoni p2evilt, kes meile Kaplinna vastu tuli ja meiega pea n2dal aega rannikut m88da ringi tiirutas ning kohalikke vaatamisv22rsusi tutvustas. Mardi tuli meile oma v2ikese sinise volksuga Kaplinna rongijaama vastu ning seej2rel p6rutasime kesklinnast 15-minutise autos6idu kaugusele jäävasse suurde ostu-ja meelelahutuspiirkonda nimega Century City. Kuna meil täit selgust polnud, kus me Mardiga Kaplinnas olles t2psemalt ööbime, siis sellisesse piirkonda j6udmine tekitas meiesugustele tundliku eelarvega reisijatele hirmujudinaid. Kui me siis aga l6puks yhe hotelli taga parklas peatuse tegime ning Mardi meile endaga kodunt kaasa v6etud kohvri ette andis ning vajaliku kraami sinna k2skis t6sta oli meile pilt selge. Nii ööbisimegi j2rgnevad kaks ööd yhes luksuslikus hotellis, mille puhul on tegemist alles eelmise aasta detsembris avatud spa-hotelliga nimega Crystal Towers. Meie toad asusid hotelli neljandal korrusel superilusa vaatega Kaplinnale ja sisseastudes oli kapi peal tervituskandik kuivatatud puuviljade, pähklite ja šokolaadikommidega. WCs olid lugemiseks uusimad ajakirjad, voodilinad olid kui siidist ja koridoris p6rkasime kokku endise Hollandi koodislasega. Meie tyypiline hommikupuder sai asendatud suitsul6he, sinihallitusjuustu, oliivide, soojade muffinite ja v2rskete spinati-, maasika- ja guavamahladega. Seal olles saime ka hotelli tutvustava tuuri osaliseks, sest Mardi oli seal n-ö tööasjus, mis yhtlasi tagas meile prii ööbimise. Kaplinnast edasi liikusime Georgi, kus s6ber Mardi elab ja paar j2rgmist p2eva sai veedetud kohalikus ymbruskonnas erinevate vaatamisv22rsustega tutvudes ning niisama telekat vaadates ja pizzat syyes.

Ahjaa enne kui meelest l2heb. Yhes L6una-Aafrika restoraniketis s88mas k2ies tabas meid meeldiv yllatus, kui menyyd sirvides leidsime eesti vanas6na. Tyhi k6ht on parim kokk.