Hetkelise v2simuse t6ttu, mis tingitud 6-tunnisest matkast Põhja-Drakensbergi m2gedes olevas Royal Natal’i rahvuspargis, ei saa garanteerida, et j2rgnev jutt just k6ige ladusamate kirjast oleks, aga see selleks. J2tkame siis sealt kus viimati pooleli j2ime, ehk Durbanist, kuhu otsustasime siiski l6puks veidike kauemaks jääda, sest lihtsalt niisma ookeani ääres passida ning liivarannal suurelt ekraanilt jalkat vaadata on ju ka p2ris m6nus. Lisaks ookeanile ja soojale kliimale hoidis meid Durbanis kauem kinni ka vana hea India köök, mida sai nii m6nelgi 6htul nauditud, ning loomulikult jalgapallimelu ja v6ib-olla ka hetkeline tydimus ringirändamisest. 
Drakensbergi m2gedes oleme veetnud paar viimast p2eva, ning hirm, et siin saab kylm olema 6nneks paika ei pea. Saab vabalt t-s2rgi v2el ringi k2ia, aga jah, nii kui p2ike loojub kukub ka temperatuur ja tuleb midagi sooja selga otsida. Paar p2eva tagasi k2isime ka Lesothos, piiri yletasime kusagil nurgataguses kohas ja nii 6nnestuski meil ilma viisata riigis 2ra k2ia ja “Aafrika Šveits” yle vaadata.
Tegemist on yhe vaeseima riigiga Aafrika madril, samas aga on ta igast kyljest ymbritsetud Aafrika yhe rikkaima riigi L6una-Aafrika Vabariigiga. Kohalike seas on t88puudus suur ning paljud, kel v2hegi v6imalust yritavad LAV-i illegaalselt t88le minna, sest Lesotho palgad on 2raelamiseks liiga pisikesed. Ega me selle m6ne tunni jooksul Lesotho elust head pilti ei saanud, sest peamiselt veetsime selle aja yhes kylakeses kymne kilomeetri kaugusel piirist. Nii kui piir sai yletatud, muutus sile asfalttee auklikuks ning r88bastes kruusa-ja liivateedeks, kus tavalise s6iduautoga pole midagi peale hakata. Enamus inimesi tegeleb selles Lesotho osas p6llu- v6i loomapidamisega, kus autosid eriti liikumas n2ha pole, selle asemel on hobuste ja eeslite seljas paksudesse tekkidesse m2ssitud karjused.
Kylakeses n2idati meile kohe ette kohalik koolimaja, mille ylalpidamisse valitsus ei panusta, nii on kohalikel vaja ise rahastajad leida. Loodetavasti l2heb osa rahast meie hirmkalli tuuri hinnast siis selle kooli elushoidmiseks, v6i ehk suudetakse selle rahaga tagada m6nele targemale kylalapsele keskkooliharidus kuskil suuremas linnas. Ylej22nud aja matkasime koopamaalinguid vaatama, jalutusk2ik pea 2500 meetri k6rgusel ei olnud aga mingi naljaasi, kahjuks olid ka nn maalingud suht nadid. Selle eest saatis meid sel retkel kymmekond last, kes meid varrukast sikutasid ja raha, maiustusi ning muud h22d ja paremat kysisid. Samuti anti maitsta ka k22ritatud ananassi jooki, mida siin 6luks kutsutakse, ning kohalikku maisirooga, mida vist juba igas l2bitud riigis maitsta on saadud.
Peatume hetkel hostelis nimega Amphitheatre, mis on yks parimaid hosteleid, kus senise elu jooksul ise viibinud oleme. Kahjuks on aga MM ka siinsesse asjaajamisse oma j2lje j2tnud. Kuna kohapidajate s6nul nad MM-i t6ttu voodikoha hinda varasemaga v6rreldes t6stnud pole, siis on antud k2sk nende toitu syya ning v2hemalt yks tuur teha. Tuuri hinnad on aga tunduvalt t6usnud ning õhtusöögiks kehtib vaid yks menüü. Nii tuleb enne kella viit otsustada, kas syya lammast v6i magusas kastmes juurikaid, millest kumbki meid eriti ei ahvatle. Nii tuleb pika hambaga too magus m8ga sisse pressida, see pisukese salatiga alla aidata, ning magustoiduks j2ise maitse ja šokolaadipiisaga plombiirijäätise liistakat ootama jääda.
Nii jääbki paratamatult tunne, et turisti nööritakse MMi-aegses LAVis kyll igal rindel…
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar