Vargustest Krugeris ja muud põnevat

Peale paarip2evast vedelemist Drakensbergis liikusime edasi Johannesburgi. Kui meid siis 7 tundi enne bussi v2ljumist hosteli inimeste poolt l2himasse linna viidi ning sinna kottide otsa ootama j2eti oli tuju veel suht hea. Sai kohalikus s88klas pizzat s88dud ning suurest supermarketist head ja paremat kokku ostetud. Suunurk hakkas natsa allapoole kiskuma ning Kadril uus hall juuksekarv kasvama, kui bussist, mis meid Johannesburgi viiks, polnud piletil m2rgitud ajal ja kohas haisugi. Peale mitmeid telefonik6nesid bussifirma t88tajatele, kellel polnud aimugi kus kohas see Harrismith on kust me peaks peale tulema, saime siiski kinnitust, et buss tuleb, kyll aga pea kahe tunnise hilinemisega. Aga noh see on ju ikkagi Aafrika, nagu kohalikele meeldib 8elda. 6htu l6puks j6udsime Jo’burgi Tent City’sse, mis oli juttude j2rgi yks hyva koht jalkaf2nnidele. Kui me aga sinna j6udsime, oli terve see laager v2lja surnud, ning suure k6leda hoone koridoride peal j6lkus ringi vaid m6ni yksik jalkaf2nn. Eks see Inglismaa ja USA varajane v2ljakukkumine andis turismindusele suht suure tagasil88gi.

Viimane staadionikylastus siin LAV-is viis meid veerandfinaalile Soccer City staadionil, kus Uruguay ja Ghana m2ng pakkus meelelahutust ikka t2ie raha eest. Ilusad v2ravad, lisaajal kasutamata j22nud v6imalused ning muidugi penaltiseeria. Lisaks sellele k6igele veel v2gev staadion ning kymned tuhanded vuvuzelad.

Jo’burgist tuli aga k6rgete hindade t6ttu p6geneda. Nii istusime odava, kuid teo kombel veniva rongi peale ja suundusime l2bi agulite Pretoriasse. Seal sai siis paar p2eva passitud, kinos k2idud ning otsustatud auto rentida, et peale kuuajalist puhkust j2lle rahvusparki loomi vaatama minna.

Saime oma vahva valge Nissan Tiida Pretoria autorendist kolmap2eva hommikul k2tte ja panime kohe m88da kiirteed Nelspruit’i poole ajama. See vasakpoolne s6it hakkas siin sedav6rd meeldima, et ei tahtnud kohe mitte sinna j22da, vaid ikka edasi s6ita. Maandusime pimeduse hakul Hazyviews paksu metsa sees olevas hostelis, vaatasime poolfinaali ning siis garaažis olevasse hostelituppa magama. Hommikul 2rgates saime teada, et 88sel oli Hollandi plikade telgi k6rval asuvas autos sees k2idud. K6rvalistuja aken oli sisse l88dud ning siis auto uks ilusti lahti tehtud ning kogu autos olnud kraam minema viidud. Meie auto oli sedapuhku 6nneks puutumata j2etud.

Neljap2eval sai siis varakult end maast lahti aetud, et piisavalt varakult Krugeri rahvusparki j6uda. Otse loomulikult oli ka seal sissep22sutasu t6stetud, samuti kehtib erinev hind turistidele ning kohalikele. Kui me selle k6ige peale siis piletimyyjale natuke paha n2gu tegime, lausus too vend vaikselt, et v6ib meid kohaliku hinnaga sisse lasta kui talle veidike raha poetame. Otsustasime korruptsiooniga siiski mitte kaasa minna ning uhke tundega kalli raha eest Krugeri pargis ringi s6ita. Kohe esimese tunni jooksul n2gime kaelkirjakuid, pyhvleid ning hordide kaupa igasuguseid sarvilisi olevusi. T2nu varasemalt omandatud teadmistele sai v2ljaheidete ja pyherdusj2lgede j2rgi leitud ka ninasarvik.
Kahjuks langesime Krugeri pargi yhes piknikualas ka meie r88vi ohvriteks. Istusime rahulikult ning j2rasime tuunikala-kurgi leiba ning vahtisime prygikastis kolavaid p2rdikuid. Sai siis peldikus myrglit tegevate ja 6llepudelist viimast tilka kummutavate p2rdikupoiste yle naerdud. Yks hetk oli aga v2le baboonip2rdik meie laua k6rval ning kiire liigutusega vinnas meie suure 6unakoti kaenlasse ja pistis jooksu, terve suur ahvipere sabas. Enam polnudki nii naljakas…
Siis tuli m88da kruusateid v2ljap22su poole kihutada, et end poole kuueks 6htul pargist v2lja vedada. Siiski 6nnestus meil valida tee, mis oli treppi s6idetud, kiirus oli nii aeglane, et selle paarikymne kilomeetri l2bimiseks kulus rohkem kui tund. Loomulikult hakkas veel pimenema ning meie teele j2id ette pyhvlite armee, elusuur elevant ning keset teed lebotav leopard.

Peale kosutavat uinakut Hoedspruit’i yhes v2gagi kenas kylalistemajas startisime t2na hommikul Blyde River'i nimelist kanjonit avastama. Tiirutasime ringi ning tegime ilusates kohtades peatusi ning pilte ehk yks ehtne turisti p2ev. Nii palju veel, et autoga s6ites n2ed ka teistsugust elu. Igal pool liiguvad ringi isehakanud parklavalvurid ning autopesijad. Kui sa neile isegi ilusti ytled, et autot pesta pole vaja, ega ta siis ei j2ta. V6tab ikka v2gisi nuustiku k2tte ning asub kyyrima. Kui me siis autosse istume ning hakkame 2ra s6itma, seisab akna taga k2ed ette sirutatud ning n6uab raha. Niisamuti on igal pool parklates, isegi suurte supermarketite juures trobikond tyype, kes n2itavad n2puga kuhu suunas tyhjas parklas auto parkida, siis assisteerivad manööverdamise juures ning lubavad kenasti autot turvata, seda k6ike muidugi raha eest.

Nyyd siis oleme j6udnud Graskopi nimelisse v2ikelinna. Ööbime yhes nurgataguses hostelis, kus viimase kuu jooksul olevat peatunud juba pea 10 eestlast. Enne polnud too vend, kes siin seda kohta peab, aga Eesti nimelisest riigist kuulnudki. Homme suundume juba tagasi Pretoria poole, et siis sealt pyhap2eval rongiga edasi Johannesburgi minna ja suurlinnas viimased reisip2evad veeta.