Liivalautamine Namiibias oli yks lahe aga v2sitav ettev6tmine. Kuna varustus on sama mis lumelautamisel ehk saapad on suht kobakad ning laud suur ja raske, siis nende ylesvinnamine keskp2evase p2ikese all liigraske ettev6tmine. Nii ei 6nnestunud meil rohkem kui 4 korda m2est alla lasta, sest yles tagasiminek v6ttis hea kymmekond minutit aega. Ega meile rohkem aega ka ei antud kui 3 tundi, peale mida sai l6unas88giks v6ileiba ning kylma kokakoolat, mis muutis Kadri k6hu suureks palliks, sest j6i janu kustutamiseks pea liitri gaasilisi jooke yhe hooga sisse, siis vaevles oma lollusest p6hjustatud valudes pool ööd takkaotsa.
Swakopmundist lahkudes s6itsime otse Sossusvleisse, kus tegime kohaliku “bushman” Fransi juhtimisel k6rbek6nnaku. Giid jagas meiega k6rbes elluj22mise p6hit6desid- kust vett leida, millised on myrgised loomad ning yldse andis edasi oma n2gemuse elut6dedest. Nii tuleks tema s6nul k6ht t2is pugida ning hyva rooga nautida seni kuni ninaesist on, et rohkem sisse mahuks tuleks tantsimisega ruumi juurde teha ning siis edasi syya.
Muidu peaks aga (just naised) suu kinni hoidma ning naeratama, sest siis elu k6igil lihtsam. Seda viimast oleks pidanud aga kuulma meie kallid kaasreisilised ning tuurijuht. Kui meid siis sealt k6nnakult v2ikese lahtise furgoonauto kastis kiire s6iduga tagasi veoki juurde viidi, tundus nagu oleksime astunud lahinguv2ljale. Õhk oli pingeline- meie tuurijuht kykitas yhe puu all ning vesistas ning teised meist mahaj22nud reisilised istusid mornide n2gudega veoki varjus ringis ja laiutasid k2si. Pole veel siiani t2pselt aru saanudki, et mis siis juhtus, aga mingi naiste k2hmlus oli aset leidnud. Eks selline pikk grupireis ole ikka meeltnyristav ning vastuseise tekitav ettev6tmine, nii tuli mingi tyhjat2hja peale ytlemist. Seega meelelahutust oli ikka t2ie raha eest!
Aga muidu sai ronitud veel k6rge liivadüüni number 45 otsa ning ilusat p2ikeseloojangut k6rbe kohal vaadatud, ning yhe 6ige kitsa eelarvega reisijale kohaselt j2rgmine p2ev maailma suuruselt teise kanjoni kohale loojuvat p2ikest vaadatud ning erinevaid juuste ja veini nauditud. v6i noh kes nautis ja kes siis mitte…
Aga sai ka L6una-Aafrika Vabariigi (LAV) piir l6puks yletatud ning 6nneks ei tekkinud meil ka Namiiba poolel probleemi riigist v2ljumisega, olenemata sellest et meie viisad olid juba p2ev varem aegunud.
Aga veel enne kui saime LAVi ilusaid looduslikke kohti n2ha tuli meil veok ning telgid puhtaks kyyrida. Enne tuuri l6ppu peatusime Stellenboschi linnakeses, mis on LAVi veininduse yks tuntumaid piirkondi. K2isime ka meie kaks siis veinituuril, et harjutada selle vedeliku tarbimist, kuid proovitud mitmekymnest erinevast heledamast ja tumedamast oli maitsemeel segaduses, millele ei aidanud kaasa ka vahele maitstud erinevad kitsejuustu (öäk) ja piprateradega m22rdejuutu pallid (nämm-nämm). Enamus meie nooremapoolsest seltskonnast ei jaganud p2rast teist veiniistanduse kylastamist enam midagi ning ega veini mekkimisest seal haisu polnudki. T2is valatud klaasid kummutati suure hooga kohe tyhjaks, et siis uue j2rgi minna ning aeg-ajalt t2htsat veinimekkija n2gu teha.
Aga nyyd oleme j6udnud Kaplinna, kus esimese paari tunni jooksul m6ned reisikaaslased LAVi kylalislahkusega l2hemalt tutvust tegid, ehk kellele k6rvaltänavas päise päeva ajal juba varrukast nuga n2idati. Õnneks on k6ik elus ja terved, kuid nyydseks piisavalt valvsad. Linn ise on muidugi ilus, MMi ettevalmistustööd on veel t2ies hoos ja igal rindel antakse viimast lihvi. Jalkan2nni on k6ik kohad t2is ning terve LAV on peagi saabuvate fänniarmeede ootuses. Cape Town Is Ready, Are You? (Kaplinn on valmis, Kas ka Sina?)
Meie oleme aga sedav6rd valmis, et reedel kui FIFA paiskas myyki viimased 150 000 piletit, seisime poolest ööst 8 tundi piletisabas, kuid l6puks j2ime siiski piletitest ilma…
laupäev, 29. mai 2010
teisipäev, 18. mai 2010
pesemata kõrbetolmus
Pesemisv6imaluste olemasolu ei oska enne korralikult hinnata kui oled neli p2eva pesemata olnud. Nii algas meie seiklus Namiibias. Kuna meie yks telklaagritest oli yleujutuse t6ttu suletud, siis tuli meil veokiga kuskile metsa vahele s6ita ning telklaager pysti lyya. Tegelikult on paljud meie metsalaagrid v6i inglise keeles “bush camp’id” olnud v2gagi looduslikult kenades kohtades ning tihti eelistamegi metsas asjal k2imist telklaagrite haisvatele ja r2pastele peldikutele.
Samas ei oska neljanda p2eva l6puks kogu seda ilu enam enda ymber hinnata, sest sadu kilomeetreid m88da tolmuseid liivateid tohutult kuumas Namiibia k6rbes ja loodusparkides lahtiste akendega veokis s6ites muutuvad juuksed v2ga kiiresti takuseks. Kogu meie m22rdunud punt ei oska viimase p2eva 6htuks muust unistada kui m6nusast dušist, et oma paksu liivakorra alla mattunud kere ja juuksed l6puks puhtaks kyyrida.
Selle reisiga on nyyd niimoodi, et kui ikka s6idup2ev, siis s6idup2ev. See t2hendab siis seda, et hommikul peale viit tuleb end maast lahti ajada, oma asjatoimetused 2ra teha, hommikust syya, siis telk kiiresti kokku rullida ning endale veokis iste leida. Kuna meie veok on lahtine, siis kiirel s6idul puhub tuul igas suunas, nii tuleb hommikuseks s6iduks tekid v6i magamiskotid v2lja kookida ning end nendesse m2ssida ning natuke tukastada. Kui s6idame m88da igavat sirget teed, nagu neid siin Botswanas ja Namiibias on tohutult, siis enamus seltskonnast kasutab aega lugemiseks, selleks on veokis olemas t2iesti korralik ajaviiteromaane ja reisikirju t2is olev raamatukogu. Seltskond on meil ikka suht kirju. N2iteks on meie hulgas yks hull austraallane, kes endale hommikul raamatu otsib ning selle l6unaks on l2bi lugenud. V6tsin eesm2rgiks yks p2ev teda kohe j2lgida. Tyyp ei kuluta rohkem kui paarkymmend sekundit yhe lehekylje lugemiseks ning raamatust ei t6sta ta nina enne kui viimane lehekylg p88ratud. Kogu selle ettev6tmise l6puks on tal silmad punased peas ning ylej22nud aja magab kord yhe, kord teise k6rvalistuja 6lale toetudes. Noorematel, 2sja keskkooli l6petanud inglastel on ikka uuemad 21. sajandi vidinad kaasas. Nii n2iteks loeb meie p2hkli-ja kassiallergikust kirjude p6lvik-varbikutega kokapoiss oma v2ikesest e-raamatust vene klassikute teoseid.
Tegelikult on Namiibia olnud senini v2ga vahva riik. Etosha rahvuspargis n2gime j2rjekordselt ninasarvikuid, sebrasid, elevante ning muid tegelasi. Samuti 6nnestus tiigi kohal ebamugavas asendis vett joovat kaelkirjakut n2ha ning öösel l6vide k6rvulukustava m8irgamise peale yles 2rgata. Peale kahep2evast safarit liikusime edasi Brandburgi m2gede ning Spitzkoppe’i poole, kus sai natuke m88da kiviseinu ronitud ning koopamaalinguid uuritud. Vahemaad on siin aga meeletult pikad, tyhjust l2bivad teed on sirged ning liivased, samas senini aga ka yhed maalilisemad. Peale pikki s6idup2evi oleme j6udnud l6puks yhte v2gagi saksap2rasesse linna nimega Swakopmund, mis on Namiibia eksreemspordi pealinn. Meie, h2dised tegijad, kuskilt lennukist alla hyppama ei hakka ning atw-dega liiva peale kimama ei l2he, selle asemel paneme laua alla ning s6idame m88da liivadyyne alla. Aga nyyd l2heme vaatame kohaliku kino yle, ostame suurest kaubanduskeskusest musta leiba ning hollandi juustu ning l2heme istume randa maha ja matsutamise saatel vaatame yht ilusat p2ikeseloojangut Atlandi ookeani kohal, seda muidugi kui see v2ike liivatorm l2bi saab ning p2ike end natuke paista laseb.
esmaspäev, 17. mai 2010
Botswanas
Viimasest sissekandest on juba hea mitu aega m88dunud, nii olemegi juba Botswanas 2ra k2inud ja peagi saab meie aeg ka siin Namiibias otsa. Kaks n2dalat tagasi liitus Victoria Fallsis meiega kuus uut inimest, nii on meie t2nane reisiseltskond rikkam nelja inglase, yhe itaallase ja hollandlase v6rra. Nyydseks 22reni rahvast t2is olevas veokis v6tsime kohe suuna Botswanale, mis on meie jaoks ka ainus riik, kuhu eestlastelt sisenemiseks viisat ei n6uta. Selle asemel konfiskeeritakse piiril k6ik piimatooted, mis on 6nnestunud endaga kaasa vedada ning kupatatakse veokist v2lja, et desinfitseerida jalatsid mingis kemikaali t2is riidenutsakas. P6hjus lihtne… suu-ja s6rataudi oht! Samas aga ei n2inud me paari Botswanas veedetud p2eva jooksul yhtki looma ja ka inimesi on raske leida. Tegemist lihtsalt niiv6rd suure maa-alaga ning v2iksearvulise elanikkonnaga. Nii on k6igil ruumi laialt ning tyhja maad palju. Muidu on Botswana ysna heal eluj2rjel, samal ajal aga ka tsipa kalliv6itu. 6nneks on Botswana toidupoes kaubavalik laialdane ning yle pika aja saime nautida ka ehtsat jogurtit, kus ikka puuvilja tykid sees ning maitse h22, sest seni maitstud jogurtid on olnud peamiselt maitse- ja v2rvainetest tehtud piimapulbriga vedelikud.
Botswanas olles k2isime Tshebe j6el safaril ja 3-päevasel Okavango delta kanuutuuril. Deltatuur oli selline suht primitiivne ettev6tmine- pystitasime seltskonnaga oma telgid v2iksele maalapile Okavango delta yhel suurimal saarel. Ühelt poolt paar meetrit veesilmast ja teiselt poolt m6nikymmend meetrit looduspargist, kus seikleb ringi igasugu loomi. Samal ajal kui meie oma telke pysti ajasime kaevasid giidid meile peldikuauku. Kuna tegemist on rahvuspargiga, siis ei maksa pimedas üksinda suvalisse kohta asjale minna, selle asemel hyyad p66sa tagant peldiku suunas, kas on vaba v6i h6ivatud ja kui vastust ei tule v6ib l2bi padriku asjale minna. Enda selja taha tuleks aga tualeti h6ivamist t2histav keset-teed-olev-labidas maasse pysti lyya.
Ega me nende paari p2eva jooksul suurt midagi erilist teinudki. S6itsime mekoroga (kanuuga) k6rge rohu vahel vees ringi ning matkasime saarel sebrade ja muude loomade otsinguil. Elevandi leidmisega suurt vaeva polnudki, sest too suur elukas toimetas meie telkidest k6igest paarikymne meetri kaugusel. Viimaseks 6htuks olid giidid meile ka v2ikese musikaalse eeskava valmistanud, mille saatel siis 6htus88ki sai mugitud ja niisama ymber l6kke istutud. J2rgmisel hommikul aga korjasime oma kodinad kokku ja hakkasime tagasi Maun’i linna poole s6itma, et nautida pesemisv6imalusi t2iel rinnal, sest j2rgmised kolm 88d magasime vabas looduses.
Ahjaa Namiibia piiri poole s6ites saime kokku ka yhe teise Oasise veokiga, milles enamus inimesi on 10-kuisel retkel algusega Londonist m88da Aafrika l22nekallast yles Kairosse. Nende k6rval oleme meie vaid h2dised tegijad, kui yldse mingid tegijad.
teisipäev, 4. mai 2010
sarviku sitt ja joa kohin
T2na siis viimane p2ev Zimbabwes ja taustaks kostab Victoria joa kohin. Juga ise on siit telklaagrist 15 minutise jalutusk2igu kaugusel. Pyhap2eval sai joa juures 2ra k2idud. Hoolimata sellest, et enne sissep22su myydi igasugu v2rvides vihmakeepe, m6tlesime et mis seal ikka. Ilm oli ypris palav ning leidsime, et paar piiska ei teeks paha, kuid juba enne kui joale endale saime pilku heita, olime t2itsa m2rjad, sest piisab vaid viiest sekundist, et veest, mis igast ilmakaarest sulle kaela pritsib, l2bim2rjaks saada.
Juga ise aga ei 6nnestunud ideaalselt n2ha, sest on k6rgvee hooaeg ning vett tuleb sealt joast tonnide kaupa alla, nii on pidevalt pilv yleval, mis orgu kukkuvale joale tiheda eesriide ette t6mbab ning takistab vaadet langevale veele. Siiski on Vic falls v22rt kylastamist.
Enne Victoria Fallsi j6udmist aga peatusime Bulawayos, kus k2isime p2evasel safaril. Esmalt ajasime metsas ninasarvikuid taga- k6ndisime ilusti sirges hanereas relvastatud jahimehe-giidi juhtimisel. Giid Andy oli yks vahva sell, kes pistis n2pud ninasraviku sita sisse, murendas leitu tykikesteks ning nentis, et sitt olevat eilne. Nii ei tasunud toda sarvikut otsima minna, sest see v6is olla öö jooksul pargi teis serva r2nnanud. Tyyp n2itas meile veel igasugu loomade jalaj2lgi ning ninsarviku magamisaset. Kui j2rgmise sarviku sitahunnikuni j6udsime, tahtis giid meile n2idata, kuidas mardikad sealt sita alt endale teed rajavad. Kookis seal siis k2ttpidi ning p88ras sitta yhelt poolt teisele poole, juhtis meie t2helepanu kaka koostisele ja oli v2ga pettunud, et mardikate urgu sellest hunnikust ei leidnud. Egas siis midagi, pyhkis aga k2ed pykste vastu puhtaks ning matkasime edasi. L6puks 6nnestuski metsas rohtu m2luvad ninasarvikud 2ra n2ha.
Matopose rahvuspargist liikusime edasi … koopamaalinguid vaatama. Tegemist oli paaritunnise jalutusk2iguga peak6rguses rohus ning peale seda 30 kraadise t6usunurgaga kiviseina mööda. Kui l6puks m2etippu j6udsime, avanes 360 kraadi raadiuses ilmatu ilus vaade ymbritsevale rahvuspargile. Kui l6puks v2sinult tagasi autosse saime, algas tee tagasi telklaagrisse. Ja l6puks 6nnestus meil ka esimest korda selle reisi jooksul mudasse kinni j22da. Autot kaaludes sai Ben siiski l6puks yhe kivimyraka ratta alla sokutada ning plastkopsikuga ratta mudast v2lja kookida. Peale pea tunnist m2ssamist ning mudas rassisimist saime auto sellest mylkast l6puks v2lja ja v6isime r66msalt ilusa p2ikseloojangu saatel telklaagri poole s6ita.
Tellimine:
Postitused (Atom)