esmaspäev, 17. mai 2010

Botswanas


Viimasest sissekandest on juba hea mitu aega m88dunud, nii olemegi juba Botswanas 2ra k2inud ja peagi saab meie aeg ka siin Namiibias otsa. Kaks n2dalat tagasi liitus Victoria Fallsis meiega kuus uut inimest, nii on meie t2nane reisiseltskond rikkam nelja inglase, yhe itaallase ja hollandlase v6rra. Nyydseks 22reni rahvast t2is olevas veokis v6tsime kohe suuna Botswanale, mis on meie jaoks ka ainus riik, kuhu eestlastelt sisenemiseks viisat ei n6uta. Selle asemel konfiskeeritakse piiril k6ik piimatooted, mis on 6nnestunud endaga kaasa vedada ning kupatatakse veokist v2lja, et desinfitseerida jalatsid mingis kemikaali t2is riidenutsakas. P6hjus lihtne… suu-ja s6rataudi oht! Samas aga ei n2inud me paari Botswanas veedetud p2eva jooksul yhtki looma ja ka inimesi on raske leida. Tegemist lihtsalt niiv6rd suure maa-alaga ning v2iksearvulise elanikkonnaga. Nii on k6igil ruumi laialt ning tyhja maad palju. Muidu on Botswana ysna heal eluj2rjel, samal ajal aga ka tsipa kalliv6itu. 6nneks on Botswana toidupoes kaubavalik laialdane ning yle pika aja saime nautida ka ehtsat jogurtit, kus ikka puuvilja tykid sees ning maitse h22, sest seni maitstud jogurtid on olnud peamiselt maitse- ja v2rvainetest tehtud piimapulbriga vedelikud.

Botswanas olles k2isime Tshebe j6el safaril ja 3-päevasel Okavango delta kanuutuuril. Deltatuur oli selline suht primitiivne ettev6tmine- pystitasime seltskonnaga oma telgid v2iksele maalapile Okavango delta yhel suurimal saarel. Ühelt poolt paar meetrit veesilmast ja teiselt poolt m6nikymmend meetrit looduspargist, kus seikleb ringi igasugu loomi. Samal ajal kui meie oma telke pysti ajasime kaevasid giidid meile peldikuauku. Kuna tegemist on rahvuspargiga, siis ei maksa pimedas üksinda suvalisse kohta asjale minna, selle asemel hyyad p66sa tagant peldiku suunas, kas on vaba v6i h6ivatud ja kui vastust ei tule v6ib l2bi padriku asjale minna. Enda selja taha tuleks aga tualeti h6ivamist t2histav keset-teed-olev-labidas maasse pysti lyya.


Ega me nende paari p2eva jooksul suurt midagi erilist teinudki. S6itsime mekoroga (kanuuga) k6rge rohu vahel vees ringi ning matkasime saarel sebrade ja muude loomade otsinguil. Elevandi leidmisega suurt vaeva polnudki, sest too suur elukas toimetas meie telkidest k6igest paarikymne meetri kaugusel. Viimaseks 6htuks olid giidid meile ka v2ikese musikaalse eeskava valmistanud, mille saatel siis 6htus88ki sai mugitud ja niisama ymber l6kke istutud. J2rgmisel hommikul aga korjasime oma kodinad kokku ja hakkasime tagasi Maun’i linna poole s6itma, et nautida pesemisv6imalusi t2iel rinnal, sest j2rgmised kolm 88d magasime vabas looduses.

Ahjaa Namiibia piiri poole s6ites saime kokku ka yhe teise Oasise veokiga, milles enamus inimesi on 10-kuisel retkel algusega Londonist m88da Aafrika l22nekallast yles Kairosse. Nende k6rval oleme meie vaid h2dised tegijad, kui yldse mingid tegijad.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar