Reede, 16. juuli 2010

Ja läbi see reis ongi

Lõuna-Aafrikas on yheks suureks probleemiks autode röövimine ja mitte niisama t2navanurgal v6i parklas olevasse masinasse sissemurdmine ning selle ärandamine, vaid v2givaldne auto käest ärav6tmine. Asi k2ib siis sedasi, et punase tule taha pidama j22nud v6i aeglasel kiirusel p88ret tegeva auto juht pannakse tulirelva v6i noaga silmitsi ning k2stakse autost v2ljuda. Nii oli Nelspruitist m88da kiirteed Pretoria poole s6ites mitmel pool n2ha m2rke, mis hoiatasid suure kriminaalse ohu ja autokaaperdamiste eest (Crime alert-High risk area. Hi-jacking hot spot). Meie saime auto Pretorias ehk uue nimega City of Tshwane’s õnneks ilusti yhes tykis yle antud, nii vinnasimegi seljakotid selga ning s6itsime rongiga tagasi Johannesburgi. Viimaseks peatuspaigaks olime eelnevalt bronninud Randburgi linnaosas asuva hosteli Accoustix, mille puhul tegemist yhe soodsaima kohaga Joburgis, aga ega tingimused on siin ka hinnale vastavad. Ilusa basseini olemasolu ei v2henda seega pesemistingimuste ja tubade r6vedat v2ljan2gemist. K6ige krooniks on veel personali tylpinud n8od ning yksk6ikne teenindus. Ja muidugi on meil ka kahtlane tunne, et voodipesu siin peale igat kylastajat kyll ei vahetata, selle asemel v6etakse lina yhest otsast kinni ja klopitakse see enam-v2hem puhtaks, ka padi klohmitakse ilusti 6hku t2is ning l6puks t6mmatakse ka tekk sirgu ning uued kylastajad v6ivadki saabuda. Seda n2hes t6mbasime meie oma magamiskotid kotist v2lja ja padja ymber m2ssisime meid kogu reisi jooksul h2sti teeninud Keenia tekid.

Pyhap2evast finaali t6ttasime vaatama Sandtoni FanFestile, kuhu sissep22s oli prii ja rahva meeleolu hoidsid yleval mitmete kohalike artistide etteasted ning iga vabal momendil k6las Shakira WakaWaka ja Somaalia artisti K'Naan'i lugu Wavin' Flag! Joburgi yhe peeneima piirkonna hotelli ees juhtusime enne m2ngu algust peale ka Hispaania koondisele, t2pselt sama asi juhtus ka 4 aastat tagasi Saksamaal kui n2gime hilisemat v6itjat Itaaliat… loodetavasti 4 aasta p2rast n2eme siis kusagil Brasiilia linnat2navatel ka Eesti koondise bussi!!!

Õnneks oli hoolimata jahedav6itu ilmast FanFestil piisavalt inimesi, et esimene Aafrika mandril peetav MM-i finaalm2ng m88duks l6busas meeleolus ning rahvaste s6pruses!!! Seltskond oli kirju, palju oli muidugi hollandlasi ja ka Hispaania koondise toetajaid, samas leidus ka finaalturniiri l6puni j22nud muid turiste ja f2nne ning muidugi uhkeid kohalikke, kes r66msad, et jalgpalli MM sai edukalt korraldatud.

Ülej22nud p2evad on m88dunud siis niisama puhates ja natuke ringi vaadates. Apartheidi muuseumis sai pikas aeglaselt liikuvas rongk2igus m88da muuseumi fotosid, plagusid ja v2ljapanekuid liigutud. Muuseum oli huvitav, palju erinevat foto- ja filmimaterjali, mis kajastasid igap2evaelu apartheidiaegses LAV-is. Ylevaade segregatsioonist, rassilisest diskrimineerimisest, afrikaanside parempoolsetest liikumistest, mustade ja v2rviliste vabadusliikumistest, 6pilaste ylest6usudest, poliitvangidest ning muuseumi ajutiste eksponaatide osakonnas ylevaade Mandela elust ja tegemistest. Rahvast oli liigagi palju, selle eest eksis sinna aga 2ra nii m6nigi tuntud n2gu, nende hulgas ka n2iteks Londoni Arsenali peatreener A. Wenger.

Soweto, mis maailmas tuntud kui suur slumm ehk agul, polnud meie silmis aga mingi agul. N2iteks elavad seal samas piirkonnas isegi miljon2rid, kyll k2put2is aga siiski. Valitsuse poolt ehitatud majades ning jooksva vee ja elektrita isemeisterdatud hyttides elavad aga miljonid inimesed . Kerjamine ja k2e ettesirutamine paluva n2oga on igap2evane tegevus ning seal k2ivad sajad turistid annavad selle kultuuri elushoidmiseks muidugi omapoolse suure panuse. Selle kontrastiks sai j2rgmisel p2eval mindud yhte luksuslikumasse kaubanduskeskusesse, kus samale kraamile, mis t2navanurkadel myyakse, on otsa pandud kolmekordne hind.

Aga hetkel kasutame juba Londonis olles elukiiret wifi-yhendust, naudime turvalist liiklemist 6htustel t2navatel ja muidu tunneme end juba suht koduselt... homme j6uab meie pea 48-tunnine lennumaraton l6pule, kui maandume kuulduste j2rgi suht troopilise Tallinnas!!!

Reede, 9. juuli 2010

Vargustest Krugeris ja muud põnevat

Peale paarip2evast vedelemist Drakensbergis liikusime edasi Johannesburgi. Kui meid siis 7 tundi enne bussi v2ljumist hosteli inimeste poolt l2himasse linna viidi ning sinna kottide otsa ootama j2eti oli tuju veel suht hea. Sai kohalikus s88klas pizzat s88dud ning suurest supermarketist head ja paremat kokku ostetud. Suunurk hakkas natsa allapoole kiskuma ning Kadril uus hall juuksekarv kasvama, kui bussist, mis meid Johannesburgi viiks, polnud piletil m2rgitud ajal ja kohas haisugi. Peale mitmeid telefonik6nesid bussifirma t88tajatele, kellel polnud aimugi kus kohas see Harrismith on kust me peaks peale tulema, saime siiski kinnitust, et buss tuleb, kyll aga pea kahe tunnise hilinemisega. Aga noh see on ju ikkagi Aafrika, nagu kohalikele meeldib 8elda. 6htu l6puks j6udsime Jo’burgi Tent City’sse, mis oli juttude j2rgi yks hyva koht jalkaf2nnidele. Kui me aga sinna j6udsime, oli terve see laager v2lja surnud, ning suure k6leda hoone koridoride peal j6lkus ringi vaid m6ni yksik jalkaf2nn. Eks see Inglismaa ja USA varajane v2ljakukkumine andis turismindusele suht suure tagasil88gi.

Viimane staadionikylastus siin LAV-is viis meid veerandfinaalile Soccer City staadionil, kus Uruguay ja Ghana m2ng pakkus meelelahutust ikka t2ie raha eest. Ilusad v2ravad, lisaajal kasutamata j22nud v6imalused ning muidugi penaltiseeria. Lisaks sellele k6igele veel v2gev staadion ning kymned tuhanded vuvuzelad.

Jo’burgist tuli aga k6rgete hindade t6ttu p6geneda. Nii istusime odava, kuid teo kombel veniva rongi peale ja suundusime l2bi agulite Pretoriasse. Seal sai siis paar p2eva passitud, kinos k2idud ning otsustatud auto rentida, et peale kuuajalist puhkust j2lle rahvusparki loomi vaatama minna.

Saime oma vahva valge Nissan Tiida Pretoria autorendist kolmap2eva hommikul k2tte ja panime kohe m88da kiirteed Nelspruit’i poole ajama. See vasakpoolne s6it hakkas siin sedav6rd meeldima, et ei tahtnud kohe mitte sinna j22da, vaid ikka edasi s6ita. Maandusime pimeduse hakul Hazyviews paksu metsa sees olevas hostelis, vaatasime poolfinaali ning siis garaažis olevasse hostelituppa magama. Hommikul 2rgates saime teada, et 88sel oli Hollandi plikade telgi k6rval asuvas autos sees k2idud. K6rvalistuja aken oli sisse l88dud ning siis auto uks ilusti lahti tehtud ning kogu autos olnud kraam minema viidud. Meie auto oli sedapuhku 6nneks puutumata j2etud.

Neljap2eval sai siis varakult end maast lahti aetud, et piisavalt varakult Krugeri rahvusparki j6uda. Otse loomulikult oli ka seal sissep22sutasu t6stetud, samuti kehtib erinev hind turistidele ning kohalikele. Kui me selle k6ige peale siis piletimyyjale natuke paha n2gu tegime, lausus too vend vaikselt, et v6ib meid kohaliku hinnaga sisse lasta kui talle veidike raha poetame. Otsustasime korruptsiooniga siiski mitte kaasa minna ning uhke tundega kalli raha eest Krugeri pargis ringi s6ita. Kohe esimese tunni jooksul n2gime kaelkirjakuid, pyhvleid ning hordide kaupa igasuguseid sarvilisi olevusi. T2nu varasemalt omandatud teadmistele sai v2ljaheidete ja pyherdusj2lgede j2rgi leitud ka ninasarvik.
Kahjuks langesime Krugeri pargi yhes piknikualas ka meie r88vi ohvriteks. Istusime rahulikult ning j2rasime tuunikala-kurgi leiba ning vahtisime prygikastis kolavaid p2rdikuid. Sai siis peldikus myrglit tegevate ja 6llepudelist viimast tilka kummutavate p2rdikupoiste yle naerdud. Yks hetk oli aga v2le baboonip2rdik meie laua k6rval ning kiire liigutusega vinnas meie suure 6unakoti kaenlasse ja pistis jooksu, terve suur ahvipere sabas. Enam polnudki nii naljakas…
Siis tuli m88da kruusateid v2ljap22su poole kihutada, et end poole kuueks 6htul pargist v2lja vedada. Siiski 6nnestus meil valida tee, mis oli treppi s6idetud, kiirus oli nii aeglane, et selle paarikymne kilomeetri l2bimiseks kulus rohkem kui tund. Loomulikult hakkas veel pimenema ning meie teele j2id ette pyhvlite armee, elusuur elevant ning keset teed lebotav leopard.

Peale kosutavat uinakut Hoedspruit’i yhes v2gagi kenas kylalistemajas startisime t2na hommikul Blyde River'i nimelist kanjonit avastama. Tiirutasime ringi ning tegime ilusates kohtades peatusi ning pilte ehk yks ehtne turisti p2ev. Nii palju veel, et autoga s6ites n2ed ka teistsugust elu. Igal pool liiguvad ringi isehakanud parklavalvurid ning autopesijad. Kui sa neile isegi ilusti ytled, et autot pesta pole vaja, ega ta siis ei j2ta. V6tab ikka v2gisi nuustiku k2tte ning asub kyyrima. Kui me siis autosse istume ning hakkame 2ra s6itma, seisab akna taga k2ed ette sirutatud ning n6uab raha. Niisamuti on igal pool parklates, isegi suurte supermarketite juures trobikond tyype, kes n2itavad n2puga kuhu suunas tyhjas parklas auto parkida, siis assisteerivad manööverdamise juures ning lubavad kenasti autot turvata, seda k6ike muidugi raha eest.

Nyyd siis oleme j6udnud Graskopi nimelisse v2ikelinna. Ööbime yhes nurgataguses hostelis, kus viimase kuu jooksul olevat peatunud juba pea 10 eestlast. Enne polnud too vend, kes siin seda kohta peab, aga Eesti nimelisest riigist kuulnudki. Homme suundume juba tagasi Pretoria poole, et siis sealt pyhap2eval rongiga edasi Johannesburgi minna ja suurlinnas viimased reisip2evad veeta.

Kolmapäev, 30. juuni 2010

Drakensberg ja mõned tunnid Lesothot

Hetkelise v2simuse t6ttu, mis tingitud 6-tunnisest matkast Põhja-Drakensbergi m2gedes olevas Royal Natal’i rahvuspargis, ei saa garanteerida, et j2rgnev jutt just k6ige ladusamate kirjast oleks, aga see selleks. J2tkame siis sealt kus viimati pooleli j2ime, ehk Durbanist, kuhu otsustasime siiski l6puks veidike kauemaks jääda, sest lihtsalt niisma ookeani ääres passida ning liivarannal suurelt ekraanilt jalkat vaadata on ju ka p2ris m6nus. Lisaks ookeanile ja soojale kliimale hoidis meid Durbanis kauem kinni ka vana hea India köök, mida sai nii m6nelgi 6htul nauditud, ning loomulikult jalgapallimelu ja v6ib-olla ka hetkeline tydimus ringirändamisest.

Drakensbergi m2gedes oleme veetnud paar viimast p2eva, ning hirm, et siin saab kylm olema 6nneks paika ei pea. Saab vabalt t-s2rgi v2el ringi k2ia, aga jah, nii kui p2ike loojub kukub ka temperatuur ja tuleb midagi sooja selga otsida. Paar p2eva tagasi k2isime ka Lesothos, piiri yletasime kusagil nurgataguses kohas ja nii 6nnestuski meil ilma viisata riigis 2ra k2ia ja “Aafrika Šveits” yle vaadata.
Tegemist on yhe vaeseima riigiga Aafrika madril, samas aga on ta igast kyljest ymbritsetud Aafrika yhe rikkaima riigi L6una-Aafrika Vabariigiga. Kohalike seas on t88puudus suur ning paljud, kel v2hegi v6imalust yritavad LAV-i illegaalselt t88le minna, sest Lesotho palgad on 2raelamiseks liiga pisikesed. Ega me selle m6ne tunni jooksul Lesotho elust head pilti ei saanud, sest peamiselt veetsime selle aja yhes kylakeses kymne kilomeetri kaugusel piirist. Nii kui piir sai yletatud, muutus sile asfalttee auklikuks ning r88bastes kruusa-ja liivateedeks, kus tavalise s6iduautoga pole midagi peale hakata. Enamus inimesi tegeleb selles Lesotho osas p6llu- v6i loomapidamisega, kus autosid eriti liikumas n2ha pole, selle asemel on hobuste ja eeslite seljas paksudesse tekkidesse m2ssitud karjused.

Kylakeses n2idati meile kohe ette kohalik koolimaja, mille ylalpidamisse valitsus ei panusta, nii on kohalikel vaja ise rahastajad leida. Loodetavasti l2heb osa rahast meie hirmkalli tuuri hinnast siis selle kooli elushoidmiseks, v6i ehk suudetakse selle rahaga tagada m6nele targemale kylalapsele keskkooliharidus kuskil suuremas linnas. Ylej22nud aja matkasime koopamaalinguid vaatama, jalutusk2ik pea 2500 meetri k6rgusel ei olnud aga mingi naljaasi, kahjuks olid ka nn maalingud suht nadid. Selle eest saatis meid sel retkel kymmekond last, kes meid varrukast sikutasid ja raha, maiustusi ning muud h22d ja paremat kysisid. Samuti anti maitsta ka k22ritatud ananassi jooki, mida siin 6luks kutsutakse, ning kohalikku maisirooga, mida vist juba igas l2bitud riigis maitsta on saadud.

Peatume hetkel hostelis nimega Amphitheatre, mis on yks parimaid hosteleid, kus senise elu jooksul ise viibinud oleme. Kahjuks on aga MM ka siinsesse asjaajamisse oma j2lje j2tnud. Kuna kohapidajate s6nul nad MM-i t6ttu voodikoha hinda varasemaga v6rreldes t6stnud pole, siis on antud k2sk nende toitu syya ning v2hemalt yks tuur teha. Tuuri hinnad on aga tunduvalt t6usnud ning õhtusöögiks kehtib vaid yks menüü. Nii tuleb enne kella viit otsustada, kas syya lammast v6i magusas kastmes juurikaid, millest kumbki meid eriti ei ahvatle. Nii tuleb pika hambaga too magus m8ga sisse pressida, see pisukese salatiga alla aidata, ning magustoiduks j2ise maitse ja šokolaadipiisaga plombiirijäätise liistakat ootama jääda.

Nii jääbki paratamatult tunne, et turisti nööritakse MMi-aegses LAVis kyll igal rindel…

Pühapäev, 20. juuni 2010

Feel it. It is here.

Peale mõnep2evast puhkust Georgis alustasime oma reisi n-ö kolmandat etappi, mille põhir6hk jalgpallil. Ööbuss Georgist Port-Elizabethi ehk uue nimega Nelson Mandela Bay’sse aga piletil m2rgitud kohast ei v2ljunud. Nii passisime nagu lollid keset ööd vales kohas, aga 6nneks on Mardi k6va kihutaja ning peale mitmeid telfonik6nesid otsustasime 6igel ajal PE poole s6ita, et buss kinni pyyda. Ysna pea m2rkasime suurt SA Roadlink’i bussi, lasime signaali ja Mardi h6ikas pahase h22lega bussijuhile, et miks ta oma kliendid valesse kohta passima j2ttis. L6pp hea k6ik hea, varahommikul j6udsime sihtkohta ja peale m6netunnist uinakut v6is MM alata. Avam2ngu vaatasime kohalikul kriketistaadionil, mis MMi ajal funktsioneerib f2nnipargina, kus suurtelt ekraanidelt kymnetele tuhandetele jalkat n2idatakse. Pidu oli suur, eriti siis kui BafanaBafana aka LAV v2rava l6i, aga jah pidu on siin suur koguaeg, sest kohalikele paistab see suur üritus v2gagi korda minevat! Endal meil aga 6htu l6puks k6rvad tulitavad, sest kohalikud end vuvuzelade puhumisel eriti tagasi ei hoia. Neid “pasunakesi” puhutakse siin p2evad l2bi igal pool, kas siis tänavanurgal, bussis v6i hoopis autoaknast. MMi teisel p2eval k2isime ka juba staadionil m2ngu vaatamas, seal sattusime istuma Lõuna-Korea f2nnide hulka, kus möllu oli ikka omajagu, sest Kreeka v6ideti ilma suurema pingutuseta. Kahjuks oli aga staadionil, mis mahutab 46 000 pealtvaatajat 15 000 vaba kohta, seet6ttu j22bki arusaamatuks kuidas on k6ik m2ngud ametlikult välja myydud??? Positiivse poole pealt aga v6ib nentida, et transport ja turvalisus on m2ngude toimumispaigas senin2htu p6hjal kyll hästi orgunnitud.

Port-Elizabethist liikusime bussiga India ookeani ääres olevasse kylakesse nimega Coffee Bay, kus raha säästmise eesmärgil oli plaanis viis p2eva puhata. See aga ei t2henda seda, et me p2evad l2bi vaid jalkat oleks vaadanud ja kylma peletamiseks liitrite kaupa kuuma teed joonud, oh ei, meil oli vaja ikka surfamist 6ppida ja m2gedes turnida.
Hoolimata jahedast ilmast ja tugevast tuulest v6tsime yhel p2eval ette paaritunnise matka mööda kitsast ja looklevat teerada kohaliku loodusime Hole in the Wall juurde. Selle ponnistuse l6puks premeeriti meid k6iki ka l6kkel kypsetatud saiade ja transpordiga tagasi hostelisse. J2rgmisel p2eval otsustasime omi kangeid konte soolases vees l6dvestada surfamist 6ppides. Kahetunnisest surfikoolist veetsime aga pool aega liival teooriat praktiseerides. Nii me siis seal harjutasime seda surfaja ABC-d ehk viit vajalikku sammu, et laine peal laule pysti j22da. Kui meid siis l6puks vette lubati, yritasime neid samme kiirk2igul veel praktiseerida, mis l6ppes alati vette kukkumisega. Olenemata sellest, et sel korral ei 6nnestunud meil lauale pysima j22da, ei ole me l6pliklut loobunud edasisest yritamast, kuid enne tuleb lihastel, mille olemasolust polnud aimugi, puhata lasta.

T2naseks oleme j6udnud aga Durbanisse, mis on yheks soojemaks kohaks talvises LAV-is. Eile k2isime oma teisel m2ngul. Suundusime juba varakult siit äärelinnast keskusesse, et end h22lestada Hollandi ja Jaapani vaheliseks m2nguks. Linnas j2i igal nurgal silma oranž v2rv ning k6rvu kostis euro diskotymps. Kymnetele tuhandetele Hollandi f2nnidele oli Jaapanil vastu panna vaid k2put2is toetajaid, samas jalgpalliv2ljakul vahe nii suureks ei osutunud, sest m2ng v6ideti vaid yhe v2ravaga. Hollandlased olid hoolimata nigelast m2ngupildist 6nnelikud l88dud v2rva ning kindla edasip22su yle. Nii v6is pidu Durbani t2navatel ning randades alata.
Meie aga otsustasime pimedas linna peal kolada, ega meil kuskile kaugele ei 6nnetunud seigelda, kui meil juba soovitati rannapromenaadile tagasi p88rduda ning nendest ebaturvalistest linnat2navatest eemale hoida. Kindlust ei lisa ka politseinike ja turvameeste armeed, sest miskip2rast armastavad nad kambas kuskil t2navanurgal passida selle asemel et hargneda ning paarikaupa ringi patrullida. Nii ei j22nudki muud yle kui takso v6tta ning hostelisse s6ita, aga kuna Kadril oli seljas oranžikas fliis, siis hoolimata meie pingutustest selgitamaks taskojuhile kus me 88bime, viidi meid ikkagi hollandlaste suure telklaagri ukse taha.

Nyyd aga tuleb meil otsustada, kas j22da kauemaks siia p2ikselisse Durbanisse sooja India ookeani 22rde v6i liikuda sisemaale lumiste m2etippude poole.

juhtumistest enne jalgpalli MMi


Ega me Kaplinnas suurt millegi huvitavaga ei tegelenudki, kolisime yhest hostelist teise ning k6ndisime niisama linna peal ringi. Yhel p2eval sai rendiautoga ka poolsaare peal ringi s6idetud ning neeme juures tugevast tuulest hoolimata m88da kiviseid kaljunukke turnitud. Enne veel kui p6genesime m6neks p2evaks suurlinna m8llust veidi rahulikumasse kohta nimega Simon’s Town k2isime Kaplinnas ka kohalike koomikute etteasteid vaatamas. Kui me siis enne kesk88d sealt lahkusime ning m88da peat2navat tagasi hosteli poole hakkasime liikuma, j2i yks s6ber meist paarkymmend meetrit tahapoole, ja sellest piisas, et kohalikele p2ttidele silma j22da ning noa otsaga t6tt vaadata. Ümbruskonnas konutanud turvamehed aga ei teinud sellest suurt numbrit, leidsid vaid et sellises olukorras tuleb rahulikuks j22da, sest isegi kui politsei peaks need p2tid kinni v6tma on nad juba homme j2lle priid ning luusivad m88da t2navaid uute ohvrite otsinguil.

Juuni alguses saime kokku ka Kadri kunagise t88kaaslasega Londoni p2evilt, kes meile Kaplinna vastu tuli ja meiega pea n2dal aega rannikut m88da ringi tiirutas ning kohalikke vaatamisv22rsusi tutvustas. Mardi tuli meile oma v2ikese sinise volksuga Kaplinna rongijaama vastu ning seej2rel p6rutasime kesklinnast 15-minutise autos6idu kaugusele jäävasse suurde ostu-ja meelelahutuspiirkonda nimega Century City. Kuna meil täit selgust polnud, kus me Mardiga Kaplinnas olles t2psemalt ööbime, siis sellisesse piirkonda j6udmine tekitas meiesugustele tundliku eelarvega reisijatele hirmujudinaid. Kui me siis aga l6puks yhe hotelli taga parklas peatuse tegime ning Mardi meile endaga kodunt kaasa v6etud kohvri ette andis ning vajaliku kraami sinna k2skis t6sta oli meile pilt selge. Nii ööbisimegi j2rgnevad kaks ööd yhes luksuslikus hotellis, mille puhul on tegemist alles eelmise aasta detsembris avatud spa-hotelliga nimega Crystal Towers. Meie toad asusid hotelli neljandal korrusel superilusa vaatega Kaplinnale ja sisseastudes oli kapi peal tervituskandik kuivatatud puuviljade, pähklite ja šokolaadikommidega. WCs olid lugemiseks uusimad ajakirjad, voodilinad olid kui siidist ja koridoris p6rkasime kokku endise Hollandi koodislasega. Meie tyypiline hommikupuder sai asendatud suitsul6he, sinihallitusjuustu, oliivide, soojade muffinite ja v2rskete spinati-, maasika- ja guavamahladega. Seal olles saime ka hotelli tutvustava tuuri osaliseks, sest Mardi oli seal n-ö tööasjus, mis yhtlasi tagas meile prii ööbimise. Kaplinnast edasi liikusime Georgi, kus s6ber Mardi elab ja paar j2rgmist p2eva sai veedetud kohalikus ymbruskonnas erinevate vaatamisv22rsustega tutvudes ning niisama telekat vaadates ja pizzat syyes.

Ahjaa enne kui meelest l2heb. Yhes L6una-Aafrika restoraniketis s88mas k2ies tabas meid meeldiv yllatus, kui menyyd sirvides leidsime eesti vanas6na. Tyhi k6ht on parim kokk.

Laupäev, 29. mai 2010

ja olemegi LAV-is

Liivalautamine Namiibias oli yks lahe aga v2sitav ettev6tmine. Kuna varustus on sama mis lumelautamisel ehk saapad on suht kobakad ning laud suur ja raske, siis nende ylesvinnamine keskp2evase p2ikese all liigraske ettev6tmine. Nii ei 6nnestunud meil rohkem kui 4 korda m2est alla lasta, sest yles tagasiminek v6ttis hea kymmekond minutit aega. Ega meile rohkem aega ka ei antud kui 3 tundi, peale mida sai l6unas88giks v6ileiba ning kylma kokakoolat, mis muutis Kadri k6hu suureks palliks, sest j6i janu kustutamiseks pea liitri gaasilisi jooke yhe hooga sisse, siis vaevles oma lollusest p6hjustatud valudes pool ööd takkaotsa.

Swakopmundist lahkudes s6itsime otse Sossusvleisse, kus tegime kohaliku “bushman” Fransi juhtimisel k6rbek6nnaku. Giid jagas meiega k6rbes elluj22mise p6hit6desid- kust vett leida, millised on myrgised loomad ning yldse andis edasi oma n2gemuse elut6dedest. Nii tuleks tema s6nul k6ht t2is pugida ning hyva rooga nautida seni kuni ninaesist on, et rohkem sisse mahuks tuleks tantsimisega ruumi juurde teha ning siis edasi syya.
Muidu peaks aga (just naised) suu kinni hoidma ning naeratama, sest siis elu k6igil lihtsam. Seda viimast oleks pidanud aga kuulma meie kallid kaasreisilised ning tuurijuht. Kui meid siis sealt k6nnakult v2ikese lahtise furgoonauto kastis kiire s6iduga tagasi veoki juurde viidi, tundus nagu oleksime astunud lahinguv2ljale. Õhk oli pingeline- meie tuurijuht kykitas yhe puu all ning vesistas ning teised meist mahaj22nud reisilised istusid mornide n2gudega veoki varjus ringis ja laiutasid k2si. Pole veel siiani t2pselt aru saanudki, et mis siis juhtus, aga mingi naiste k2hmlus oli aset leidnud. Eks selline pikk grupireis ole ikka meeltnyristav ning vastuseise tekitav ettev6tmine, nii tuli mingi tyhjat2hja peale ytlemist. Seega meelelahutust oli ikka t2ie raha eest!

Aga muidu sai ronitud veel k6rge liivadüüni number 45 otsa ning ilusat p2ikeseloojangut k6rbe kohal vaadatud, ning yhe 6ige kitsa eelarvega reisijale kohaselt j2rgmine p2ev maailma suuruselt teise kanjoni kohale loojuvat p2ikest vaadatud ning erinevaid juuste ja veini nauditud. v6i noh kes nautis ja kes siis mitte…

Aga sai ka L6una-Aafrika Vabariigi (LAV) piir l6puks yletatud ning 6nneks ei tekkinud meil ka Namiiba poolel probleemi riigist v2ljumisega, olenemata sellest et meie viisad olid juba p2ev varem aegunud.

Aga veel enne kui saime LAVi ilusaid looduslikke kohti n2ha tuli meil veok ning telgid puhtaks kyyrida. Enne tuuri l6ppu peatusime Stellenboschi linnakeses, mis on LAVi veininduse yks tuntumaid piirkondi. K2isime ka meie kaks siis veinituuril, et harjutada selle vedeliku tarbimist, kuid proovitud mitmekymnest erinevast heledamast ja tumedamast oli maitsemeel segaduses, millele ei aidanud kaasa ka vahele maitstud erinevad kitsejuustu (öäk) ja piprateradega m22rdejuutu pallid (nämm-nämm). Enamus meie nooremapoolsest seltskonnast ei jaganud p2rast teist veiniistanduse kylastamist enam midagi ning ega veini mekkimisest seal haisu polnudki. T2is valatud klaasid kummutati suure hooga kohe tyhjaks, et siis uue j2rgi minna ning aeg-ajalt t2htsat veinimekkija n2gu teha.

Aga nyyd oleme j6udnud Kaplinna, kus esimese paari tunni jooksul m6ned reisikaaslased LAVi kylalislahkusega l2hemalt tutvust tegid, ehk kellele k6rvaltänavas päise päeva ajal juba varrukast nuga n2idati. Õnneks on k6ik elus ja terved, kuid nyydseks piisavalt valvsad. Linn ise on muidugi ilus, MMi ettevalmistustööd on veel t2ies hoos ja igal rindel antakse viimast lihvi. Jalkan2nni on k6ik kohad t2is ning terve LAV on peagi saabuvate fänniarmeede ootuses. Cape Town Is Ready, Are You? (Kaplinn on valmis, Kas ka Sina?)
Meie oleme aga sedav6rd valmis, et reedel kui FIFA paiskas myyki viimased 150 000 piletit, seisime poolest ööst 8 tundi piletisabas, kuid l6puks j2ime siiski piletitest ilma…

Teisipäev, 18. mai 2010

pesemata kõrbetolmus


Pesemisv6imaluste olemasolu ei oska enne korralikult hinnata kui oled neli p2eva pesemata olnud. Nii algas meie seiklus Namiibias. Kuna meie yks telklaagritest oli yleujutuse t6ttu suletud, siis tuli meil veokiga kuskile metsa vahele s6ita ning telklaager pysti lyya. Tegelikult on paljud meie metsalaagrid v6i inglise keeles “bush camp’id” olnud v2gagi looduslikult kenades kohtades ning tihti eelistamegi metsas asjal k2imist telklaagrite haisvatele ja r2pastele peldikutele.

Samas ei oska neljanda p2eva l6puks kogu seda ilu enam enda ymber hinnata, sest sadu kilomeetreid m88da tolmuseid liivateid tohutult kuumas Namiibia k6rbes ja loodusparkides lahtiste akendega veokis s6ites muutuvad juuksed v2ga kiiresti takuseks. Kogu meie m22rdunud punt ei oska viimase p2eva 6htuks muust unistada kui m6nusast dušist, et oma paksu liivakorra alla mattunud kere ja juuksed l6puks puhtaks kyyrida.

Selle reisiga on nyyd niimoodi, et kui ikka s6idup2ev, siis s6idup2ev. See t2hendab siis seda, et hommikul peale viit tuleb end maast lahti ajada, oma asjatoimetused 2ra teha, hommikust syya, siis telk kiiresti kokku rullida ning endale veokis iste leida. Kuna meie veok on lahtine, siis kiirel s6idul puhub tuul igas suunas, nii tuleb hommikuseks s6iduks tekid v6i magamiskotid v2lja kookida ning end nendesse m2ssida ning natuke tukastada. Kui s6idame m88da igavat sirget teed, nagu neid siin Botswanas ja Namiibias on tohutult, siis enamus seltskonnast kasutab aega lugemiseks, selleks on veokis olemas t2iesti korralik ajaviiteromaane ja reisikirju t2is olev raamatukogu. Seltskond on meil ikka suht kirju. N2iteks on meie hulgas yks hull austraallane, kes endale hommikul raamatu otsib ning selle l6unaks on l2bi lugenud. V6tsin eesm2rgiks yks p2ev teda kohe j2lgida. Tyyp ei kuluta rohkem kui paarkymmend sekundit yhe lehekylje lugemiseks ning raamatust ei t6sta ta nina enne kui viimane lehekylg p88ratud. Kogu selle ettev6tmise l6puks on tal silmad punased peas ning ylej22nud aja magab kord yhe, kord teise k6rvalistuja 6lale toetudes. Noorematel, 2sja keskkooli l6petanud inglastel on ikka uuemad 21. sajandi vidinad kaasas. Nii n2iteks loeb meie p2hkli-ja kassiallergikust kirjude p6lvik-varbikutega kokapoiss oma v2ikesest e-raamatust vene klassikute teoseid.


Tegelikult on Namiibia olnud senini v2ga vahva riik. Etosha rahvuspargis n2gime j2rjekordselt ninasarvikuid, sebrasid, elevante ning muid tegelasi. Samuti 6nnestus tiigi kohal ebamugavas asendis vett joovat kaelkirjakut n2ha ning öösel l6vide k6rvulukustava m8irgamise peale yles 2rgata. Peale kahep2evast safarit liikusime edasi Brandburgi m2gede ning Spitzkoppe’i poole, kus sai natuke m88da kiviseinu ronitud ning koopamaalinguid uuritud. Vahemaad on siin aga meeletult pikad, tyhjust l2bivad teed on sirged ning liivased, samas senini aga ka yhed maalilisemad. Peale pikki s6idup2evi oleme j6udnud l6puks yhte v2gagi saksap2rasesse linna nimega Swakopmund, mis on Namiibia eksreemspordi pealinn. Meie, h2dised tegijad, kuskilt lennukist alla hyppama ei hakka ning atw-dega liiva peale kimama ei l2he, selle asemel paneme laua alla ning s6idame m88da liivadyyne alla. Aga nyyd l2heme vaatame kohaliku kino yle, ostame suurest kaubanduskeskusest musta leiba ning hollandi juustu ning l2heme istume randa maha ja matsutamise saatel vaatame yht ilusat p2ikeseloojangut Atlandi ookeani kohal, seda muidugi kui see v2ike liivatorm l2bi saab ning p2ike end natuke paista laseb.

Esmaspäev, 17. mai 2010

Botswanas


Viimasest sissekandest on juba hea mitu aega m88dunud, nii olemegi juba Botswanas 2ra k2inud ja peagi saab meie aeg ka siin Namiibias otsa. Kaks n2dalat tagasi liitus Victoria Fallsis meiega kuus uut inimest, nii on meie t2nane reisiseltskond rikkam nelja inglase, yhe itaallase ja hollandlase v6rra. Nyydseks 22reni rahvast t2is olevas veokis v6tsime kohe suuna Botswanale, mis on meie jaoks ka ainus riik, kuhu eestlastelt sisenemiseks viisat ei n6uta. Selle asemel konfiskeeritakse piiril k6ik piimatooted, mis on 6nnestunud endaga kaasa vedada ning kupatatakse veokist v2lja, et desinfitseerida jalatsid mingis kemikaali t2is riidenutsakas. P6hjus lihtne… suu-ja s6rataudi oht! Samas aga ei n2inud me paari Botswanas veedetud p2eva jooksul yhtki looma ja ka inimesi on raske leida. Tegemist lihtsalt niiv6rd suure maa-alaga ning v2iksearvulise elanikkonnaga. Nii on k6igil ruumi laialt ning tyhja maad palju. Muidu on Botswana ysna heal eluj2rjel, samal ajal aga ka tsipa kalliv6itu. 6nneks on Botswana toidupoes kaubavalik laialdane ning yle pika aja saime nautida ka ehtsat jogurtit, kus ikka puuvilja tykid sees ning maitse h22, sest seni maitstud jogurtid on olnud peamiselt maitse- ja v2rvainetest tehtud piimapulbriga vedelikud.

Botswanas olles k2isime Tshebe j6el safaril ja 3-päevasel Okavango delta kanuutuuril. Deltatuur oli selline suht primitiivne ettev6tmine- pystitasime seltskonnaga oma telgid v2iksele maalapile Okavango delta yhel suurimal saarel. Ühelt poolt paar meetrit veesilmast ja teiselt poolt m6nikymmend meetrit looduspargist, kus seikleb ringi igasugu loomi. Samal ajal kui meie oma telke pysti ajasime kaevasid giidid meile peldikuauku. Kuna tegemist on rahvuspargiga, siis ei maksa pimedas üksinda suvalisse kohta asjale minna, selle asemel hyyad p66sa tagant peldiku suunas, kas on vaba v6i h6ivatud ja kui vastust ei tule v6ib l2bi padriku asjale minna. Enda selja taha tuleks aga tualeti h6ivamist t2histav keset-teed-olev-labidas maasse pysti lyya.


Ega me nende paari p2eva jooksul suurt midagi erilist teinudki. S6itsime mekoroga (kanuuga) k6rge rohu vahel vees ringi ning matkasime saarel sebrade ja muude loomade otsinguil. Elevandi leidmisega suurt vaeva polnudki, sest too suur elukas toimetas meie telkidest k6igest paarikymne meetri kaugusel. Viimaseks 6htuks olid giidid meile ka v2ikese musikaalse eeskava valmistanud, mille saatel siis 6htus88ki sai mugitud ja niisama ymber l6kke istutud. J2rgmisel hommikul aga korjasime oma kodinad kokku ja hakkasime tagasi Maun’i linna poole s6itma, et nautida pesemisv6imalusi t2iel rinnal, sest j2rgmised kolm 88d magasime vabas looduses.

Ahjaa Namiibia piiri poole s6ites saime kokku ka yhe teise Oasise veokiga, milles enamus inimesi on 10-kuisel retkel algusega Londonist m88da Aafrika l22nekallast yles Kairosse. Nende k6rval oleme meie vaid h2dised tegijad, kui yldse mingid tegijad.

Teisipäev, 4. mai 2010

sarviku sitt ja joa kohin


T2na siis viimane p2ev Zimbabwes ja taustaks kostab Victoria joa kohin. Juga ise on siit telklaagrist 15 minutise jalutusk2igu kaugusel. Pyhap2eval sai joa juures 2ra k2idud. Hoolimata sellest, et enne sissep22su myydi igasugu v2rvides vihmakeepe, m6tlesime et mis seal ikka. Ilm oli ypris palav ning leidsime, et paar piiska ei teeks paha, kuid juba enne kui joale endale saime pilku heita, olime t2itsa m2rjad, sest piisab vaid viiest sekundist, et veest, mis igast ilmakaarest sulle kaela pritsib, l2bim2rjaks saada.
Juga ise aga ei 6nnestunud ideaalselt n2ha, sest on k6rgvee hooaeg ning vett tuleb sealt joast tonnide kaupa alla, nii on pidevalt pilv yleval, mis orgu kukkuvale joale tiheda eesriide ette t6mbab ning takistab vaadet langevale veele. Siiski on Vic falls v22rt kylastamist.

Enne Victoria Fallsi j6udmist aga peatusime Bulawayos, kus k2isime p2evasel safaril. Esmalt ajasime metsas ninasarvikuid taga- k6ndisime ilusti sirges hanereas relvastatud jahimehe-giidi juhtimisel. Giid Andy oli yks vahva sell, kes pistis n2pud ninasraviku sita sisse, murendas leitu tykikesteks ning nentis, et sitt olevat eilne. Nii ei tasunud toda sarvikut otsima minna, sest see v6is olla öö jooksul pargi teis serva r2nnanud. Tyyp n2itas meile veel igasugu loomade jalaj2lgi ning ninsarviku magamisaset. Kui j2rgmise sarviku sitahunnikuni j6udsime, tahtis giid meile n2idata, kuidas mardikad sealt sita alt endale teed rajavad. Kookis seal siis k2ttpidi ning p88ras sitta yhelt poolt teisele poole, juhtis meie t2helepanu kaka koostisele ja oli v2ga pettunud, et mardikate urgu sellest hunnikust ei leidnud. Egas siis midagi, pyhkis aga k2ed pykste vastu puhtaks ning matkasime edasi. L6puks 6nnestuski metsas rohtu m2luvad ninasarvikud 2ra n2ha.

Matopose rahvuspargist liikusime edasi … koopamaalinguid vaatama. Tegemist oli paaritunnise jalutusk2iguga peak6rguses rohus ning peale seda 30 kraadise t6usunurgaga kiviseina mööda. Kui l6puks m2etippu j6udsime, avanes 360 kraadi raadiuses ilmatu ilus vaade ymbritsevale rahvuspargile. Kui l6puks v2sinult tagasi autosse saime, algas tee tagasi telklaagrisse. Ja l6puks 6nnestus meil ka esimest korda selle reisi jooksul mudasse kinni j22da. Autot kaaludes sai Ben siiski l6puks yhe kivimyraka ratta alla sokutada ning plastkopsikuga ratta mudast v2lja kookida. Peale pea tunnist m2ssamist ning mudas rassisimist saime auto sellest mylkast l6puks v2lja ja v6isime r66msalt ilusa p2ikseloojangu saatel telklaagri poole s6ita.

Neljapäev, 29. aprill 2010

olukorrast Zimbabwes


Zimbabwes on peenarahaks igasugu erinevad seebimaitselised n2tsukommid. Asi siis selles, et kogu arveldamine k2ib siin nyyd peaasjalikult USA dollarites, samas pole aga poodides vahetusraha olemas. Selle asemel pakutakse sulle sentide asemel kas poe krediiti, L6una-Aafrika rande v6i hoopis heleroosasid, rohelisi v6i kollaseid n2tsukaid, mis peale kaht n2rimiskorda oma maitse kaotavad ning kivik6vaks muutuvad. Siiski on kohalike zimbabwelaste s6nul olukord tublisti paranenud, sest isegi veel m6ned kuud tagasi polnud v6imalik pangaautomaadist dollareid saada.

L2bi Zimbabwe s6ites on n2ha mahaj22nud ning r22mas farme, linnat2navad, mis kunagi olid olnud yhed puhtamad Aafrikas, on auklikud ning prygi t2is. Pealinna Harare t2navatelt on likvideeritud k6ik t2navakaupmehed ning nende v2ljapanekud. V6itlus poliitiliste oponentidega ning valgete farmeritega ehk Mugabe s6nul r2paste kolonistide ning r88vlitega on olnud pidev ning verine. Valgetelt farmeritelt, kes enne Mugabe “reforme” omasid enamuse parimast maast, v6eti nende omandused v2gisi k2est ilma igasuguse kompensatsiooonita ning sunniti riigist lahkuma v6i enamuspartei v2givalla all kannatama.

Oma esimese öö Zimbabwes veetsime Hararest 30 km kaugusel olevas v66rastemajas, kus L6una-Aafrika p2ritolu valgete perekond on aastaid turismiga tefelenud ning lindude parki pidanud. Tulenevalt ebastabiilsest olukorrast riigis on paljud firmad, kes korraldavad tuure l2bi Ida-ja L6una-Aafrika loobunud Zimbabwest l2bis6idust, nii ongi turism tohutult kannatanud. Ka meie esimene peatuspaik oli vana ja v2sinud, samas aga omanikud tohutult t2nulikud Oasise reisifirmale, kes pole loobunud Zimbabwe kylastusest isegi nendel rasketel aegadel. Samas ei ole ka kohalikud heitnud meelt ning loodavad muutustele paremuse suunas. Siiski on ausal teel raha teenimine sellises riigis hetkel raske ettev6tmine ning paljud tegelevad illegaalse 2riga. Nii pidavat yheks tulutoovamaks ettev6tmiseks olema sigarite smuugeldamine L6una-Aafrikasse, millega n2dalas 1,5 miljonit LAV randi teenitakse. Niisama linna peal ringi k6ndides on n2ha viimase malli s6iduautosid ning kalleid maastureid, mida lojaalsed v6imulolijate toetajad endale kergelt lubada saavad, sest kunagised suurettev6tted, farmid, kaevandused ning enamus aastakymneid valgete farmerite k2es olnud maid on jagatud v6imuladviku vahel. Tavainimesed elavad aga vaesuses ning n2ljas, sest paljudel suurfarmide ylev6tjatel puudub kompetents ning kogemus asju juhtida ning farmi pidada. Nii on lastud viljakal maal raisku minna.

Ka meie endi tuurigrupi yks liige on Zimbabwe p2ritolu, kes siit 10 aasta eest lahkus, kui valgetest v2givaldselt lahti yritati saada. Nii p6genes ta ise Inglismaale ning ylej22nud perekond Uus-Meremaale. Zimbawesse alles j22nud valgetele on selline k2itumine aga reetlikuse ehe n2ide ning meie reisikaaslane sai selle eest yhel 6htul ka vastu molli.

Meie teiseks telklaagriks oli Antelope Park, kus kasvatakse ning valmistatakse l6visid ette vabasse loodusesse saatmiseks. Viimaste p2evade jooksul on olnud v6imalus m2ngida l6vikutsikatega, n2ha neid s88stmas selja tagant kassile kallale, mille peale too v88diline k6uts koha pealt meetri k6rgusele hyppas ning jooksu pistis. Tiheda v6re tagant saime n2ha ka paar p2eva n2ljas hoitud l6vide toitmist. Meist poole meetri kaugusele oli pandud haisev korjus ning saja meetri kaugusel oli mörisev seitsmepealine l6vide kari, kes v2rava avades kohale tormas ning hambad lihasse l6i. Isegi tara tagant vaadates oli piisavlt k6he tunne, eriti siis kui kaks v6itlushimulikku l6vi yhte tykki hambad l6id ja m6lemad seda endale himustasid. M6lemad l6vid viskusid lihak2ntsakele peale ning hoidsid sellest kinni yksteise peale urisedes ning vahtu suust v2lja ajades.

Hetkel aga Bulawayos, kus arveldamine k2ib juba LAV randides. Nyyd yritame endale kuskilt l6unat hankida ja kuskilt rahaautomaadist mingit valuutat v2lja peilida, aga ega see ka eriti kerge sa olema, sest poelettidel laiutab tyhjus ja automaadid on rahast tyhjad.

Teisipäev, 20. aprill 2010

Malawis kohalike piiramisr6ngas


Mzuzu linnas saime l6puks oma viisad ka k2tte. Kogu see asjaajamine v6ttis kohalikel ikka tublisti aega ja paberi m22rimist. Siiski olime peale 50 USA dollari maksmist legaalselt riiki lubatud, tingimusel et siit 7 p2eva jooksul jalga laseme. 6nneks v6i kahjuks sellega muret pole, sest juba homme kimame l2bi Mosambiigi Zimbabwe poole. Ega sellest Malawi elust suurt midagi r22kida pole, kuna meie nn vangla-buss vurab kiiresti punktist A punkti B ning meid vaeseid turiste veetakse yhest myygiletist teise, v6i yhest k2mpingust j2rgmisesse. Nii saame Malawist anda vaid p6gusa k6rvalseisja ylevaate.

Paari viimase p2eva jooksul oleme kohtunud mitmete kohalikega, kahjuks enamik neist yritab sulle midagi p2he m22rida. Iga tarastatud telklaagri ukse taga on kohalike armee, nende hulgas naised, kes pakuvad pesupesemise teenust, lapsed, kes sirutavad oma k2e ette ja nuruvad raha, pliiatseid v6i vihikuid. Mehed, kelle hulgas tegelased nagu Mel Gibson, Stan the Man, Sugar and Spice, Mister Fantastic jt, aga tegelevad peamise myygit88ga. Nii on yles seatud myygiletid igasuguste puidust nikerduste ja erinevate maalingutega, pakutakse teenuseid kalastamisest kylaelu tutvustavate jalutusk2ikudeni. Sul piisab vaid telklaagri uksest v2lja minna ning oma soov esitada ning juba juhatatakse sind mingi onni poole, kus siis k6ik meistriteosed sulle nina ette laotatakse ning kauplema hakatakse. Kui sellest ysna pealetykkivast armeest 6nnestub l6puks l2bi murda ning ymbruskonda avastama minna, satud ikkagi kuidagi inimeste otsa, kes sulle oma aadressi pakuvad ning endale igasugu asju saata paluvad. Meil oli v6imalus ka kohalikus koolis direktorikabinetis puutoolil istuda ning kuulata, kuidas seal kylakoolis 6ppet66 k2ib. Selle huvitava jutu l6puks 6nnestus direktoril laua alt ka annetuste kast meie ette t6sta ning mainida, et orbudele oleks vaja igasuguseid koolitarvikuid.

Siiski paistab kohalike myygit66 vilja kandvat, sest meie veok on kohalike k2sit66st pungil. Nii on k6ik kohad t2is erinevaid toole, laudu, lampe, kausse jne, mida j6udu m88da ka juba kodude poole saadetakse, et ise ikka veokisse 2ra mahuks. Samas tuleb t6deda, et siin Lilongwes enam myygit88ga suurt ei tegeleta, pigem ollakse keskendunud suveniiride pakkimisele. Seega v6ib nentida, et systeem t88tab siin h2sti kui s6ita suunal Nairobist Kaplinna.

Lisaks kogu sellele jamale oleme viimaste p2evade jooksul ka vardas siga keerutanud, v6rkkiiges lebotanud, rannas passinud, kohalike laste k2est tantsusamme 6ppinud ning kostyymipeol lolli m2nginud. Aga nyyd apteeki ja Malawi j2rve surmabakterile vastumyrki otsima…

Reede, 16. aprill 2010

illegaalselt Malawis?


Peale mitmep2evast s6idumaratoni oleme j6udnud Malawisse ja j2rve 22rde, mis meenutab natuke kodust Peipsit… ja l6puks 6nnestus meil ka lahti saada Eesti kleepsust, mida endiga juba aastaid oleme kaasas vedanud. EST kleeps sai j2etud Tansaania-Malawi Songwe-nimelise piiripuntki uksele, aga ega me seda nii sama pulli p2rast sinna j2tnud, selleks oli meil ikka t2iesti veenev p6hjus. Nimelt ainuke viisa mida me Londonis olles endale passi ei saanud oli Malawi oma, sest neil puududsid saatkonnas viisakleepsud. Selle asemel saime konsulaadist kaasa kirja, mis palus meile v2ljastada viisad piiril. Londonis olles tundus, et sellega ongi asi lahendatud, kui oh ei…. piiril yks ylbe vend ainult keerutas passi n2ppude vahel ning puuris seda ebauskliku pilguga, siis n2itas n2puga seinal olevale nimekirjale, kus yles m2rgitud riigid, kelle kodanikel au viisaga Malawisse siseneda. Eestit selles nimekirjas polnud, seega kahtlesid piirivalvurid yldse sellise riigi olemasolus. Ka Londoni konsulaadist kaasa antud kiri oli neile niiv6rd uudne asi, et sellest mindi koopiat tegema. Siiski leidsid kohalikud ametnikud, et meid niisama riiki lubada ei saa, nii v2ljastati meile 7-p2evane piiratud riigis viibimise hoiatus. Nii peamegi selle kirja ning passidega homme yhe l2hedal asuvasse linna minema ning oma n2od ette n2itama. Sisuliselt oleme siin illegaalid!!!

Eile oli yldse yks seiklusterohke p2ev. Nimelt 6nnetus Mbeya tanklat88tajatel bensiinijaamas tank yle ajada. Nii uputas diisel yle bussi all oleva toiduainete ja n6ude panipaiga ja 6nnetuseks imbus seda jama ka kaasreisijate asjade hulka. Nii ongi osade seltsiliste asjad kytusest l2bi imbunud, kuid 6nneks meie asjad olid veoki teises osas ning seekord sellest jamast p22sesime. Lisaks meie viisaprobleemile ning kytuse jamale sattus yks meie kaasreisijatest malaariakahtlusega haiglasse, kuid l6pp hea k6ik hea!?! Joe’l malaarit pole, veok on nyyseks diislist puhas, kuid ainuke asi mis nyyd veel korda ajada on homme saada viisad passidesse!

Siit Chitimba telklaagrist Euroopa Liidu illegaalidelt Aafrikas t2naseks k6ik!

Pühapäev, 11. aprill 2010

Zanzibaril


Reede 6htul tulid mingid noored inglased koos kohalike kapten-kaluritega meie randa oma grillipeole inimesi haarama. Kuna meil parasjagu midagi suurt teha polnud ja k6ht hakkas ka tyhjaks minema, siis tasuta paadis6it ja rootsi laua stiilis grill tundusid piisavalt ahvatlevad et nendega kaasa minna. Kohale j6udes oli tolles baaris aga v2ga vaikne ning mingist suurest ja vingest peost polnud haisugi. Kui k6hud oli heast ja paremast meil t2is puugitud ootasime koos paari reisikaaslasega lubatud tasuta transporti tagasi Kendwasse, kuid kaptenid nimedega Governor, Eddie Murphy ja Jack Sparrow olid silmapiirilt juba kadunud. Kuna laup2eva hommikuks oli k6igil plaanis varajane snorgeldamise tuur, siis otsustasime m88da ranna 22rt tagasi tulla. Samas polnud meil aga t2pset ettekujutust vee seisust, ega eesolevast rannikust.
Tundliku eelarvega reisijatena ei tulnud k6ne allagi takso otsimine, nii ei j22nud muud yle kui m66da pimedat rannikut astuma hakata. Esialgu polnud vigagi, oli t2itsa l6bus m66da liiva krabisid taga ajada ning varbaid vees kasta. Kui siis yhe viie t2rni hotellini j6udisme, mis kaljunuki peal laiutas, selgus et vesi pea v88ni ning ees laiutas pilkane pimedus. Otsustasime vaikselt hotelli territooriumile p6igata, kuid masaist valvur sai jaole ning muutus suht pahaseks, et meiesugused seal uhkete basseinide ja l2ikivate marmorplaatide peal oma liivaste jalgadega patseerivad. Nii kupatas too traditsioonilisi r6ivaid ning ehteid kandev masai meid tagasi randa, kus ei j22nud muud yle kui kobades kaljude vahel vees pimedas teed otsida. Astusime seal ilusas hanereas oma v22risasju pea kohal hoides mitmesaja meetri kaugusel paistva valgusallika suunas. 6nneks suurt lainetust polnud, kuid siiski oli vahepeal v2ga k6he tunne ning osa seltskonnast kaalus tagasip66rdumist, eriti siis kui grupi lyhim liige Joe, kel vahepeal vesi rinnuni, mainis et uppumise t6en2osus on hetkel suurem kui langeda r88vimise ohvriks kohalikel kylateedel k6ndides. Siiski otsustasime sammu kiirendada ning vees edasi murda, et l6puks kuivale maale v2lja j6uda. 6nneks sai kaljune rannik otsa ning j6udsime v2sinult ning v2ga m2rjalt tagasi oma tubadesse, avastamaks et vett pole ning tuleb liivase ning soolasena palavas toas magama heita.
Selle ekstreemsemat sorti jalutusk2igu plussideks olid j2rgmiseks p2evaks organiseeritud odav snorgeldamise tuur, soolases vees puhtaks ligunenud jalad ning kyllaga p6nevust.

Tuleval n2dalal aga kimab meie kollane veok suur tolmupilv taga m88da auklikke teid Malawi poole!!!

Kolmapäev, 7. aprill 2010

safaril


3. aprillil sai meie m6nus laiutamine veokis l6pule, kuna Nairobisse tagasi j6udes yhines meiega uus punt inimesi, mis t6stis kaass6itjate arvu nyydseks 23-ni ning muutis veokis istumise ypris ebamugavaks. P2eva ei parandanud ka fakt, et ees ootas meid yks hullemaid maanteid Keenias-Tansaanias ning et k2mpingusse j6udsime pimeduses ning vihmasajus tuli mudasele pinnale oma telgid yles panna. 6nneks sai see kannatuste rada premeeritud t6elise Aafrika safariga, et oma silmaga kunagi loomaaias n2htud isendid vabas looduses yle vaadata. Kylastasime 2 p2eva jooksul kahte loodusparki. Safari pole iseenesesest mingi kontimurdev ettev6tmine, peamiselt tuleb vaikselt autos istuda ning katuseluugi kaudu vahepeal kaelkirjakuid, sebrasid, elevante ja l6visid piiluda. Kuna giid-autojuhi peale alati loota ei saa, et too k6ik haruldasemad loomad pargis yles leiaks, siis tuleb ka ise silmad p2rani hoida ning loota kaaslaste abile. T2nu meie tuuri noorimale liikmele Dexterile, kes uhkelt katuseluugi kaudu valvet pidas, 6nnestus meil ka puuoksal peesitav leopard 2ra n2ha, mis meid juba poolenisti unne vajunud safarlasi yles ajas ning terveks 6htuks uhkeldamisainet andis. Meie autot2is oli ainus kellel 6nnestus leopard 2ra n2ha ning meie foto on ainus t6endusmaterjal sellest!!!

J2rgmisele p2evale l2ksime vastu kindla sooviga l6visid n2ha, 6nneks ei pidanud selles pettuma, sest laisk l6vi l8sutas mudasel teel ning ei teinud teist n2gugi kui safari masinad temast Ngorongoro kaatris m88da s6itsid.

Teisipäev, 6. aprill 2010

Niiluse lainetes

Ilmatu pikk vahe on nyyd j22nud muljetamisele. Igatahes nyydseks on siis Rwandas ka k2idud, kus enamus meie reisiseltskonnast k2is m2gigorillasid vaatamas. Meie otsustasime selle juba varakult oma plaanidest k6rvale j2tta, sest leidsime et pea 8000 eegu eest saab vast midagi paremat teha kui gorilladega tund aega t6tt vaadata. Samas need kellel eelarves selle jaoks koht olemas oli, leidsid et asi oli seda v22rt ning tegemist unustamatu kogemusega. Peale 2 p2evast Rwanda kylastust suundusime m66da auklikke ja mudaseid teid tagasi Ugandasse.

Ugada pealinnas Kampalas peatusime telklaagris-hostelis nimega Red Chilli Hideaway, see koht j22b meile kauaks meelde v6i v2hemalt seniks kuni armid paranevad. Asi siis selles, et peale jalutusk2iku linnas l2bim2rgadena hostelisse j6udes istusime v2sinult baari punutud toolidesse ning nautisime seal vedelemist pea tunni. S6ime shokolaadi ja porgandi kooki ning ajasime juttu. K6ik t2itsa ilus kuni j2rgmine hommik 2rkasime sygelevate k2sivarte peale yles. Nendes m6nusates toolides elasid nimelt mingid n6medad putukad, kes meist toitusid. K2ed olid punaseid punne t2is, Kadri punnid olid pisikesel alal ylevalpool kyynarnukki ning ajasid mingid kollast vedelikku v2lja. P2eva l6puks paistetas kogu see jama yles ning tulitas kui vana kurat. Grupijuht andis talle mingit rohtu peale m22rimiseks ning sisse v6tmiseks, kuid p2ev oli suht rikutud ikkagi, sest terve see jama ajas iivledama.

Aga kaua p6deda polnud v6imalik sest juba pyhap2evaks oli plaanitud rafting. See oli juba ammu valmism6eldud ettev6tmine. Hommikul aeti meid siis telklaagris kokku ja pandi veoki peale ning s6idutati meid terve raftijate grupiga hommikus88gile. Sealt siis suund Niiluse poole ning paatidesse. Suurt enne paati istumist meile ei 6petatud, ainult nii palju et p22stevest oleks kindlat seljas, sest ainult sedapidi 6nnestuks meid veest paati t6mmata. Ok. 6petus algas tasasel veel m66da Niilust allavoolu s6ites. Meie giid oli suht humoorikas vend, kes meile raftimise p6hit6ed selgeks yritas teha. Esimesel grade 2 ( ehk suht l6dva k2restik, kus ainult natuke paadis 66tsud) ei 6nnestunud meil paadiga ymber k2ia, nii saime giidilt k2su k2restiku poole tagasi aerutada et siis kyljega lainesse s6ita ja nii uperkuuti lennata. Minuga juhtus nii, et paat kukkus mulle peale, siis ujusin vee alla Kadrile otsaette muhu oma kiivriga ning siis p6rkusin paadi alla. Seal eriti m6nus passida polnud kuna 6hku ymberp88rdunud paadi all palju polnud, nii tuli sealt end kiiresti v2lja rabeleda. Siis oli paar suuremat k2restikku ning lausa yks v2ike juga, kus ilma vigastusteta l2bi sai tuldud. Grade 5 k2restikul Silvrbackil ehk k6ige v6imsam, mida kogemusteta tegelinskid v6ivad ette v6tta, 6nnestus meil paat laine peale pysti ajada kust mina juba esimesel lainel v2lja kukkusin ning j2rgmised neli lainet vee all veetsin. J2rgmisel kosega k2restikul 6nnestus kivi otsa kinni j22da. Kuna ma istusin paadi ninas siis ees oli paarimeetrine kukkumine m66da kivist seina, taha vaadates oli julm kivine k2restik. Meie giid oli suht 6nnetu n2oga. Ega meil muud yle j22nudki kui siis selg eest sellest teiset variandist hinge kini pidades alla s6ita. Seekord j2ime k6ik paati.

P2ev l6ppes grade 5 k2restikuga nimega Bad Place. Meie paadist 2 otsustasi sellest k2restikust loobuda. Istusme siis seal neljakesi koos giidiga ja aerutasime elu eest. Miskip2rast 6nnetus meil paat natuke kylg ees k2restikku ajada, nii viskas esimene laine meid ebameeldivalt yles ning mina lendasin j2lle v2lja. Sel hetkel 6hu ja vee vahel rippudes meenus giidi lause, et tuleb kohe paadi kyles olevast n66rist lahti lasta, muidu v6ib halvasti minna. Nii siis viskasin aeru k2est ning lasin n66rist lahti ning olingi kohe vees. Vulpsasin kohe paari sekundi p2rast j2lle v2lja et siis silmad lahti teha ning n2ha enda ees meetrist vahtuvat vett. T6mbasin kiiresti 6hku kopsudesse, ning siis surus laine mind suure j6uga vee alla ning sama kiiresti j2lle v2lja!
Igatahes on tegemist yhe v2ga p6neva alaga, ning v6imaluse avanedes l2heks kohe uuesti vette, paati ja k2restikele.

aga enne Tansaanias safarile ning Zanzibarile rannapuhkusele.

uute muljetamisteni

Laupäev, 20. märts 2010

mzungud mudas


oleme nyyd siin Bunyonyi j2rve 22res Uganda ja Rwanda piiril. K2isime t2na kohalikku pisikest lastekodu kylastamas, kus r2balaisse riietatud lapsed pandi meile tantsima ja laulma. Siis jalutusk2ik m2kke, mis v6ttis meid m6lemaid v6hmale ja hingeldama, sest viimased p2evad pole muud teinud kui ainult oma kollases veokis istunud, aknast v2lja vaadanud ning s88nud.

T2na 6nneks k88gitoimkonnas olema ei pea, saab natuke vabamalt v6tta ning blogi t2iendada. Homme suundume Rwandasse, kus k2ime ka Kigalis genotsiidimuuseumis ning 6htul tuleb keegi meile r22kima ajaloost. Esmasp2eval l2hevad teised gorillasid vaatama, me j22me maha ning peaks vist pesu pesema, sest viimased p2evad on olnud vihmased ning oleme yleni porised. K6ik riided, mis seljas on olnud on kas tolmused v6i l6kkehaisused ja jalad on nii porised, et neid h22 kyyrimise korral ka ei 6nnestu vist puhtaks saada. 6nneks oleme k6ik bussis yhed m22rdunud valged v2lismaalased, kelle viimase p2eva suurimaks tegevuseks on olnud aknast lastele lehvitamine ning turistidele kombekohaselt pildistamine.

Telk on olnud m2rg ning niiske ning magada on olnud suht jahe. Padusajus oleme pidanud ka telki kokku pakkima ning eile selle m2rja olevuse j2lle pysti ajama ja sinna magama minema, ja siis hakkas veel omakorda sadama...

internetiyhendus on siin ikka suht jama. Yritasime enne juba blogi t2iendada, kuid elekter l2ks 2ra, nii tuli meil paar tundi oodata. L2ksime ja istusime j2rve 22res ja nautisime vaadet ja vaikust, kuni kalda teiselt poolelt kostus hirmus seakisa. Vaatasime, et mis toimub ja n2gime, et 5 kohalikku 8-9 aastast poisikest tirisid siga n88ripidi vee poole, tagusid teist jalgadega ning andsid piitsa, mille peale siga tegi hirmsat l2rmi. L6puks 6nnestus siiski poistel siga vette lennutada, millele j2rgnes suur sulpsatus ja siga oligi kaelani vees. Seal oli aga veel suur eluvaim sees, kuid poisid otsustasid siga kuivanud palmi lehega taguda ja vee alla suruda. Siis saabus vaikus.... siit j2i 6hku rippuma kysimus kas siga oskab ujuda!?!?

ps. pruunid me veel pole, lausa nii valged, et kohalik laps pistis meid n2hes nutma.

siit ugandast t2naseks k6ik
mina olin triin
kadri istus k6rval