Teisipäev, 18. mai 2010

pesemata kõrbetolmus


Pesemisv6imaluste olemasolu ei oska enne korralikult hinnata kui oled neli p2eva pesemata olnud. Nii algas meie seiklus Namiibias. Kuna meie yks telklaagritest oli yleujutuse t6ttu suletud, siis tuli meil veokiga kuskile metsa vahele s6ita ning telklaager pysti lyya. Tegelikult on paljud meie metsalaagrid v6i inglise keeles “bush camp’id” olnud v2gagi looduslikult kenades kohtades ning tihti eelistamegi metsas asjal k2imist telklaagrite haisvatele ja r2pastele peldikutele.

Samas ei oska neljanda p2eva l6puks kogu seda ilu enam enda ymber hinnata, sest sadu kilomeetreid m88da tolmuseid liivateid tohutult kuumas Namiibia k6rbes ja loodusparkides lahtiste akendega veokis s6ites muutuvad juuksed v2ga kiiresti takuseks. Kogu meie m22rdunud punt ei oska viimase p2eva 6htuks muust unistada kui m6nusast dušist, et oma paksu liivakorra alla mattunud kere ja juuksed l6puks puhtaks kyyrida.

Selle reisiga on nyyd niimoodi, et kui ikka s6idup2ev, siis s6idup2ev. See t2hendab siis seda, et hommikul peale viit tuleb end maast lahti ajada, oma asjatoimetused 2ra teha, hommikust syya, siis telk kiiresti kokku rullida ning endale veokis iste leida. Kuna meie veok on lahtine, siis kiirel s6idul puhub tuul igas suunas, nii tuleb hommikuseks s6iduks tekid v6i magamiskotid v2lja kookida ning end nendesse m2ssida ning natuke tukastada. Kui s6idame m88da igavat sirget teed, nagu neid siin Botswanas ja Namiibias on tohutult, siis enamus seltskonnast kasutab aega lugemiseks, selleks on veokis olemas t2iesti korralik ajaviiteromaane ja reisikirju t2is olev raamatukogu. Seltskond on meil ikka suht kirju. N2iteks on meie hulgas yks hull austraallane, kes endale hommikul raamatu otsib ning selle l6unaks on l2bi lugenud. V6tsin eesm2rgiks yks p2ev teda kohe j2lgida. Tyyp ei kuluta rohkem kui paarkymmend sekundit yhe lehekylje lugemiseks ning raamatust ei t6sta ta nina enne kui viimane lehekylg p88ratud. Kogu selle ettev6tmise l6puks on tal silmad punased peas ning ylej22nud aja magab kord yhe, kord teise k6rvalistuja 6lale toetudes. Noorematel, 2sja keskkooli l6petanud inglastel on ikka uuemad 21. sajandi vidinad kaasas. Nii n2iteks loeb meie p2hkli-ja kassiallergikust kirjude p6lvik-varbikutega kokapoiss oma v2ikesest e-raamatust vene klassikute teoseid.


Tegelikult on Namiibia olnud senini v2ga vahva riik. Etosha rahvuspargis n2gime j2rjekordselt ninasarvikuid, sebrasid, elevante ning muid tegelasi. Samuti 6nnestus tiigi kohal ebamugavas asendis vett joovat kaelkirjakut n2ha ning öösel l6vide k6rvulukustava m8irgamise peale yles 2rgata. Peale kahep2evast safarit liikusime edasi Brandburgi m2gede ning Spitzkoppe’i poole, kus sai natuke m88da kiviseinu ronitud ning koopamaalinguid uuritud. Vahemaad on siin aga meeletult pikad, tyhjust l2bivad teed on sirged ning liivased, samas senini aga ka yhed maalilisemad. Peale pikki s6idup2evi oleme j6udnud l6puks yhte v2gagi saksap2rasesse linna nimega Swakopmund, mis on Namiibia eksreemspordi pealinn. Meie, h2dised tegijad, kuskilt lennukist alla hyppama ei hakka ning atw-dega liiva peale kimama ei l2he, selle asemel paneme laua alla ning s6idame m88da liivadyyne alla. Aga nyyd l2heme vaatame kohaliku kino yle, ostame suurest kaubanduskeskusest musta leiba ning hollandi juustu ning l2heme istume randa maha ja matsutamise saatel vaatame yht ilusat p2ikeseloojangut Atlandi ookeani kohal, seda muidugi kui see v2ike liivatorm l2bi saab ning p2ike end natuke paista laseb.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar