Teeme otsa lahti...

PeipsiKajakad teevad seda jälle!  Oli juba viimane aeg seljakott kapist välja võtta, matkasaapad jalga panna ning päikeseprillid ninale seada.  Seekordne reis on meil suhteliselt tagasihoidlik (kõigest 3 kuud) ning vägagi organiseeritud ettevõtmine, niivõrd-kuivõrd. Tegelikult ei suutnud me taaskord jõulumeeleolus ning muidu kodus puhkust nautides siia blogisse mingit sissejuhatavat teksti valmis kirjutada, niiet nüüd juba reisi seitsmendal päeval teeme lõpuks kiire ülevaate, mis toimumas ja mis juba juhtunud.

Tänaseks oleme otsapidi maailma kuklapoolel, Austraalias. Naudime siin kohalikku suve. Teekonda siia alustasime aga juba 28ndal detsembril, kui Tallinn-Amsterdam-London liinil oma reisi esimese etapi läbisime ja seda mitte ilma viperusteta. Juba Tallinnast väljudes hilines lend kahe tunni võrra. Amsterdamis oli nimelt kõva udu ning lennugraafik seetõttu paigast ära.

Sobivalt hilines ka meie jätkulend Londonisse, nii saime ise ja ka pagas ilusti Amsterdamis lennukisse ning  õhtuks kenasti  Heathrow lennujaama.  29ndal detsembril lendasime Royal Brunei Airlines’ga Dubai ja Brunei kaudu Melbourne’i, kuhu jõudsime 31. detsembri hommikul kell 6.

Oleks siis, et meid oleks Austraalias kenasti avasüli vastu võetud, aga oh kus sa sellega, siin ikka vaadati passikontrollis vihaselt ja mornilt otsa. Küsiti, et mis siin teete, kuhu lähete ja kelle juures olete, kes need sugulased on keda siin külastate ja vaadates passi, küsis kas te üldse kodus ka olete, nii palju templeid. Kohe üldse ei tahetud meiesuguseid hea meelega riiki lasta.

Lennujaamast suundusime kohe linna ja oma ööbimiskohta South Yarra linnaosas, kus me kohe aga check-in teha ei saanud, seega jätsime kotid hoiule ning läksime hoopis jalgu sirutama, tegime hea pika kõnnaku. Brighton Beach’ilt St.Kildasse ja sealt siis rongiga tagasi ning magasime pea 5 tundi, et siis botaanikaaeda aastavahetuse ilutulestikku vaatama minna. Vaade oli hea ja raha lasti kõvasti taevasse.

1. jaanuaril tuli meie sugulane Vellu meile Melbourne’i vastu ja viis meid Newborough’sse. Seal käisime ka vanatädi Lindat vaatamas ning sõitsime ookeani äärde Inverlochi, sõime hääd ja paremat ja üldse oli see üks tore paaripäevane kokkusaamine.

Nüüd aga oleme 13-päevasel tuuril GAdventures firmaga. Tuur algab Melbourne’ist  ning viib meid lõpuks Uluruni välja. Peale 3-nädalast Austraalia etappi võtame aga suuna Uus-Meremaale, kus meil aega pea terve kuu, niiet esialgne plaan on meil rentida auto ning nii lõuna kui põhja saarele korralik ring peale teha. Kindlasti tahaks palju matkata ning muidu looduslikult kenades paikades viibida.  Sealt lendame Balile ning siis kuu aega hiljem Jakarta kaudu tagasi Londonisse, kust enne Eestisse naasmist  teeme kiire sutsu Küprosele, et märsti lõpus jalkakoondise selle aasta esimest mängu kaeda.

Selline kiire ülevaade siis, eks järgmine kord muljetab kuidas see tuur meil läks.