Drakensberg ja mõned tunnid Lesothot

Hetkelise v2simuse t6ttu, mis tingitud 6-tunnisest matkast Põhja-Drakensbergi m2gedes olevas Royal Natal’i rahvuspargis, ei saa garanteerida, et j2rgnev jutt just k6ige ladusamate kirjast oleks, aga see selleks. J2tkame siis sealt kus viimati pooleli j2ime, ehk Durbanist, kuhu otsustasime siiski l6puks veidike kauemaks jääda, sest lihtsalt niisma ookeani ääres passida ning liivarannal suurelt ekraanilt jalkat vaadata on ju ka p2ris m6nus. Lisaks ookeanile ja soojale kliimale hoidis meid Durbanis kauem kinni ka vana hea India köök, mida sai nii m6nelgi 6htul nauditud, ning loomulikult jalgapallimelu ja v6ib-olla ka hetkeline tydimus ringirändamisest.

Drakensbergi m2gedes oleme veetnud paar viimast p2eva, ning hirm, et siin saab kylm olema 6nneks paika ei pea. Saab vabalt t-s2rgi v2el ringi k2ia, aga jah, nii kui p2ike loojub kukub ka temperatuur ja tuleb midagi sooja selga otsida. Paar p2eva tagasi k2isime ka Lesothos, piiri yletasime kusagil nurgataguses kohas ja nii 6nnestuski meil ilma viisata riigis 2ra k2ia ja “Aafrika Šveits” yle vaadata.
Tegemist on yhe vaeseima riigiga Aafrika madril, samas aga on ta igast kyljest ymbritsetud Aafrika yhe rikkaima riigi L6una-Aafrika Vabariigiga. Kohalike seas on t88puudus suur ning paljud, kel v2hegi v6imalust yritavad LAV-i illegaalselt t88le minna, sest Lesotho palgad on 2raelamiseks liiga pisikesed. Ega me selle m6ne tunni jooksul Lesotho elust head pilti ei saanud, sest peamiselt veetsime selle aja yhes kylakeses kymne kilomeetri kaugusel piirist. Nii kui piir sai yletatud, muutus sile asfalttee auklikuks ning r88bastes kruusa-ja liivateedeks, kus tavalise s6iduautoga pole midagi peale hakata. Enamus inimesi tegeleb selles Lesotho osas p6llu- v6i loomapidamisega, kus autosid eriti liikumas n2ha pole, selle asemel on hobuste ja eeslite seljas paksudesse tekkidesse m2ssitud karjused.

Kylakeses n2idati meile kohe ette kohalik koolimaja, mille ylalpidamisse valitsus ei panusta, nii on kohalikel vaja ise rahastajad leida. Loodetavasti l2heb osa rahast meie hirmkalli tuuri hinnast siis selle kooli elushoidmiseks, v6i ehk suudetakse selle rahaga tagada m6nele targemale kylalapsele keskkooliharidus kuskil suuremas linnas. Ylej22nud aja matkasime koopamaalinguid vaatama, jalutusk2ik pea 2500 meetri k6rgusel ei olnud aga mingi naljaasi, kahjuks olid ka nn maalingud suht nadid. Selle eest saatis meid sel retkel kymmekond last, kes meid varrukast sikutasid ja raha, maiustusi ning muud h22d ja paremat kysisid. Samuti anti maitsta ka k22ritatud ananassi jooki, mida siin 6luks kutsutakse, ning kohalikku maisirooga, mida vist juba igas l2bitud riigis maitsta on saadud.

Peatume hetkel hostelis nimega Amphitheatre, mis on yks parimaid hosteleid, kus senise elu jooksul ise viibinud oleme. Kahjuks on aga MM ka siinsesse asjaajamisse oma j2lje j2tnud. Kuna kohapidajate s6nul nad MM-i t6ttu voodikoha hinda varasemaga v6rreldes t6stnud pole, siis on antud k2sk nende toitu syya ning v2hemalt yks tuur teha. Tuuri hinnad on aga tunduvalt t6usnud ning õhtusöögiks kehtib vaid yks menüü. Nii tuleb enne kella viit otsustada, kas syya lammast v6i magusas kastmes juurikaid, millest kumbki meid eriti ei ahvatle. Nii tuleb pika hambaga too magus m8ga sisse pressida, see pisukese salatiga alla aidata, ning magustoiduks j2ise maitse ja šokolaadipiisaga plombiirijäätise liistakat ootama jääda.

Nii jääbki paratamatult tunne, et turisti nööritakse MMi-aegses LAVis kyll igal rindel…

Feel it. It is here.

Peale mõnep2evast puhkust Georgis alustasime oma reisi n-ö kolmandat etappi, mille põhir6hk jalgpallil. Ööbuss Georgist Port-Elizabethi ehk uue nimega Nelson Mandela Bay’sse aga piletil m2rgitud kohast ei v2ljunud. Nii passisime nagu lollid keset ööd vales kohas, aga 6nneks on Mardi k6va kihutaja ning peale mitmeid telfonik6nesid otsustasime 6igel ajal PE poole s6ita, et buss kinni pyyda. Ysna pea m2rkasime suurt SA Roadlink’i bussi, lasime signaali ja Mardi h6ikas pahase h22lega bussijuhile, et miks ta oma kliendid valesse kohta passima j2ttis. L6pp hea k6ik hea, varahommikul j6udsime sihtkohta ja peale m6netunnist uinakut v6is MM alata. Avam2ngu vaatasime kohalikul kriketistaadionil, mis MMi ajal funktsioneerib f2nnipargina, kus suurtelt ekraanidelt kymnetele tuhandetele jalkat n2idatakse. Pidu oli suur, eriti siis kui BafanaBafana aka LAV v2rava l6i, aga jah pidu on siin suur koguaeg, sest kohalikele paistab see suur üritus v2gagi korda minevat! Endal meil aga 6htu l6puks k6rvad tulitavad, sest kohalikud end vuvuzelade puhumisel eriti tagasi ei hoia. Neid “pasunakesi” puhutakse siin p2evad l2bi igal pool, kas siis tänavanurgal, bussis v6i hoopis autoaknast. MMi teisel p2eval k2isime ka juba staadionil m2ngu vaatamas, seal sattusime istuma Lõuna-Korea f2nnide hulka, kus möllu oli ikka omajagu, sest Kreeka v6ideti ilma suurema pingutuseta. Kahjuks oli aga staadionil, mis mahutab 46 000 pealtvaatajat 15 000 vaba kohta, seet6ttu j22bki arusaamatuks kuidas on k6ik m2ngud ametlikult välja myydud??? Positiivse poole pealt aga v6ib nentida, et transport ja turvalisus on m2ngude toimumispaigas senin2htu p6hjal kyll hästi orgunnitud.

Port-Elizabethist liikusime bussiga India ookeani ääres olevasse kylakesse nimega Coffee Bay, kus raha säästmise eesmärgil oli plaanis viis p2eva puhata. See aga ei t2henda seda, et me p2evad l2bi vaid jalkat oleks vaadanud ja kylma peletamiseks liitrite kaupa kuuma teed joonud, oh ei, meil oli vaja ikka surfamist 6ppida ja m2gedes turnida.
Hoolimata jahedast ilmast ja tugevast tuulest v6tsime yhel p2eval ette paaritunnise matka mööda kitsast ja looklevat teerada kohaliku loodusime Hole in the Wall juurde. Selle ponnistuse l6puks premeeriti meid k6iki ka l6kkel kypsetatud saiade ja transpordiga tagasi hostelisse. J2rgmisel p2eval otsustasime omi kangeid konte soolases vees l6dvestada surfamist 6ppides. Kahetunnisest surfikoolist veetsime aga pool aega liival teooriat praktiseerides. Nii me siis seal harjutasime seda surfaja ABC-d ehk viit vajalikku sammu, et laine peal laule pysti j22da. Kui meid siis l6puks vette lubati, yritasime neid samme kiirk2igul veel praktiseerida, mis l6ppes alati vette kukkumisega. Olenemata sellest, et sel korral ei 6nnestunud meil lauale pysima j22da, ei ole me l6pliklut loobunud edasisest yritamast, kuid enne tuleb lihastel, mille olemasolust polnud aimugi, puhata lasta.

T2naseks oleme j6udnud aga Durbanisse, mis on yheks soojemaks kohaks talvises LAV-is. Eile k2isime oma teisel m2ngul. Suundusime juba varakult siit äärelinnast keskusesse, et end h22lestada Hollandi ja Jaapani vaheliseks m2nguks. Linnas j2i igal nurgal silma oranž v2rv ning k6rvu kostis euro diskotymps. Kymnetele tuhandetele Hollandi f2nnidele oli Jaapanil vastu panna vaid k2put2is toetajaid, samas jalgpalliv2ljakul vahe nii suureks ei osutunud, sest m2ng v6ideti vaid yhe v2ravaga. Hollandlased olid hoolimata nigelast m2ngupildist 6nnelikud l88dud v2rva ning kindla edasip22su yle. Nii v6is pidu Durbani t2navatel ning randades alata.
Meie aga otsustasime pimedas linna peal kolada, ega meil kuskile kaugele ei 6nnetunud seigelda, kui meil juba soovitati rannapromenaadile tagasi p88rduda ning nendest ebaturvalistest linnat2navatest eemale hoida. Kindlust ei lisa ka politseinike ja turvameeste armeed, sest miskip2rast armastavad nad kambas kuskil t2navanurgal passida selle asemel et hargneda ning paarikaupa ringi patrullida. Nii ei j22nudki muud yle kui takso v6tta ning hostelisse s6ita, aga kuna Kadril oli seljas oranžikas fliis, siis hoolimata meie pingutustest selgitamaks taskojuhile kus me 88bime, viidi meid ikkagi hollandlaste suure telklaagri ukse taha.

Nyyd aga tuleb meil otsustada, kas j22da kauemaks siia p2ikselisse Durbanisse sooja India ookeani 22rde v6i liikuda sisemaale lumiste m2etippude poole.

juhtumistest enne jalgpalli MMi

Ega me Kaplinnas suurt millegi huvitavaga ei tegelenudki, kolisime yhest hostelist teise ning k6ndisime niisama linna peal ringi. Yhel p2eval sai rendiautoga ka poolsaare peal ringi s6idetud ning neeme juures tugevast tuulest hoolimata m88da kiviseid kaljunukke turnitud. Enne veel kui p6genesime m6neks p2evaks suurlinna m8llust veidi rahulikumasse kohta nimega Simon’s Town k2isime Kaplinnas ka kohalike koomikute etteasteid vaatamas. Kui me siis enne kesk88d sealt lahkusime ning m88da peat2navat tagasi hosteli poole hakkasime liikuma, j2i yks s6ber meist paarkymmend meetrit tahapoole, ja sellest piisas, et kohalikele p2ttidele silma j22da ning noa otsaga t6tt vaadata. Ümbruskonnas konutanud turvamehed aga ei teinud sellest suurt numbrit, leidsid vaid et sellises olukorras tuleb rahulikuks j22da, sest isegi kui politsei peaks need p2tid kinni v6tma on nad juba homme j2lle priid ning luusivad m88da t2navaid uute ohvrite otsinguil.

Juuni alguses saime kokku ka Kadri kunagise t88kaaslasega Londoni p2evilt, kes meile Kaplinna vastu tuli ja meiega pea n2dal aega rannikut m88da ringi tiirutas ning kohalikke vaatamisv22rsusi tutvustas. Mardi tuli meile oma v2ikese sinise volksuga Kaplinna rongijaama vastu ning seej2rel p6rutasime kesklinnast 15-minutise autos6idu kaugusele jäävasse suurde ostu-ja meelelahutuspiirkonda nimega Century City. Kuna meil täit selgust polnud, kus me Mardiga Kaplinnas olles t2psemalt ööbime, siis sellisesse piirkonda j6udmine tekitas meiesugustele tundliku eelarvega reisijatele hirmujudinaid. Kui me siis aga l6puks yhe hotelli taga parklas peatuse tegime ning Mardi meile endaga kodunt kaasa v6etud kohvri ette andis ning vajaliku kraami sinna k2skis t6sta oli meile pilt selge. Nii ööbisimegi j2rgnevad kaks ööd yhes luksuslikus hotellis, mille puhul on tegemist alles eelmise aasta detsembris avatud spa-hotelliga nimega Crystal Towers. Meie toad asusid hotelli neljandal korrusel superilusa vaatega Kaplinnale ja sisseastudes oli kapi peal tervituskandik kuivatatud puuviljade, pähklite ja šokolaadikommidega. WCs olid lugemiseks uusimad ajakirjad, voodilinad olid kui siidist ja koridoris p6rkasime kokku endise Hollandi koodislasega. Meie tyypiline hommikupuder sai asendatud suitsul6he, sinihallitusjuustu, oliivide, soojade muffinite ja v2rskete spinati-, maasika- ja guavamahladega. Seal olles saime ka hotelli tutvustava tuuri osaliseks, sest Mardi oli seal n-ö tööasjus, mis yhtlasi tagas meile prii ööbimise. Kaplinnast edasi liikusime Georgi, kus s6ber Mardi elab ja paar j2rgmist p2eva sai veedetud kohalikus ymbruskonnas erinevate vaatamisv22rsustega tutvudes ning niisama telekat vaadates ja pizzat syyes.

Ahjaa enne kui meelest l2heb. Yhes L6una-Aafrika restoraniketis s88mas k2ies tabas meid meeldiv yllatus, kui menyyd sirvides leidsime eesti vanas6na. Tyhi k6ht on parim kokk.

ja olemegi LAV-is

Liivalautamine Namiibias oli yks lahe aga v2sitav ettev6tmine. Kuna varustus on sama mis lumelautamisel ehk saapad on suht kobakad ning laud suur ja raske, siis nende ylesvinnamine keskp2evase p2ikese all liigraske ettev6tmine. Nii ei 6nnestunud meil rohkem kui 4 korda m2est alla lasta, sest yles tagasiminek v6ttis hea kymmekond minutit aega. Ega meile rohkem aega ka ei antud kui 3 tundi, peale mida sai l6unas88giks v6ileiba ning kylma kokakoolat, mis muutis Kadri k6hu suureks palliks, sest j6i janu kustutamiseks pea liitri gaasilisi jooke yhe hooga sisse, siis vaevles oma lollusest p6hjustatud valudes pool ööd takkaotsa.

Swakopmundist lahkudes s6itsime otse Sossusvleisse, kus tegime kohaliku “bushman” Fransi juhtimisel k6rbek6nnaku. Giid jagas meiega k6rbes elluj22mise p6hit6desid- kust vett leida, millised on myrgised loomad ning yldse andis edasi oma n2gemuse elut6dedest. Nii tuleks tema s6nul k6ht t2is pugida ning hyva rooga nautida seni kuni ninaesist on, et rohkem sisse mahuks tuleks tantsimisega ruumi juurde teha ning siis edasi syya.
Muidu peaks aga (just naised) suu kinni hoidma ning naeratama, sest siis elu k6igil lihtsam. Seda viimast oleks pidanud aga kuulma meie kallid kaasreisilised ning tuurijuht. Kui meid siis sealt k6nnakult v2ikese lahtise furgoonauto kastis kiire s6iduga tagasi veoki juurde viidi, tundus nagu oleksime astunud lahinguv2ljale. Õhk oli pingeline- meie tuurijuht kykitas yhe puu all ning vesistas ning teised meist mahaj22nud reisilised istusid mornide n2gudega veoki varjus ringis ja laiutasid k2si. Pole veel siiani t2pselt aru saanudki, et mis siis juhtus, aga mingi naiste k2hmlus oli aset leidnud. Eks selline pikk grupireis ole ikka meeltnyristav ning vastuseise tekitav ettev6tmine, nii tuli mingi tyhjat2hja peale ytlemist. Seega meelelahutust oli ikka t2ie raha eest!

Aga muidu sai ronitud veel k6rge liivadüüni number 45 otsa ning ilusat p2ikeseloojangut k6rbe kohal vaadatud, ning yhe 6ige kitsa eelarvega reisijale kohaselt j2rgmine p2ev maailma suuruselt teise kanjoni kohale loojuvat p2ikest vaadatud ning erinevaid juuste ja veini nauditud. v6i noh kes nautis ja kes siis mitte…

Aga sai ka L6una-Aafrika Vabariigi (LAV) piir l6puks yletatud ning 6nneks ei tekkinud meil ka Namiiba poolel probleemi riigist v2ljumisega, olenemata sellest et meie viisad olid juba p2ev varem aegunud.

Aga veel enne kui saime LAVi ilusaid looduslikke kohti n2ha tuli meil veok ning telgid puhtaks kyyrida. Enne tuuri l6ppu peatusime Stellenboschi linnakeses, mis on LAVi veininduse yks tuntumaid piirkondi. K2isime ka meie kaks siis veinituuril, et harjutada selle vedeliku tarbimist, kuid proovitud mitmekymnest erinevast heledamast ja tumedamast oli maitsemeel segaduses, millele ei aidanud kaasa ka vahele maitstud erinevad kitsejuustu (öäk) ja piprateradega m22rdejuutu pallid (nämm-nämm). Enamus meie nooremapoolsest seltskonnast ei jaganud p2rast teist veiniistanduse kylastamist enam midagi ning ega veini mekkimisest seal haisu polnudki. T2is valatud klaasid kummutati suure hooga kohe tyhjaks, et siis uue j2rgi minna ning aeg-ajalt t2htsat veinimekkija n2gu teha.

Aga nyyd oleme j6udnud Kaplinna, kus esimese paari tunni jooksul m6ned reisikaaslased LAVi kylalislahkusega l2hemalt tutvust tegid, ehk kellele k6rvaltänavas päise päeva ajal juba varrukast nuga n2idati. Õnneks on k6ik elus ja terved, kuid nyydseks piisavalt valvsad. Linn ise on muidugi ilus, MMi ettevalmistustööd on veel t2ies hoos ja igal rindel antakse viimast lihvi. Jalkan2nni on k6ik kohad t2is ning terve LAV on peagi saabuvate fänniarmeede ootuses. Cape Town Is Ready, Are You? (Kaplinn on valmis, Kas ka Sina?)
Meie oleme aga sedav6rd valmis, et reedel kui FIFA paiskas myyki viimased 150 000 piletit, seisime poolest ööst 8 tundi piletisabas, kuid l6puks j2ime siiski piletitest ilma…

pesemata kõrbetolmus

Pesemisv6imaluste olemasolu ei oska enne korralikult hinnata kui oled neli p2eva pesemata olnud. Nii algas meie seiklus Namiibias. Kuna meie yks telklaagritest oli yleujutuse t6ttu suletud, siis tuli meil veokiga kuskile metsa vahele s6ita ning telklaager pysti lyya. Tegelikult on paljud meie metsalaagrid v6i inglise keeles “bush camp’id” olnud v2gagi looduslikult kenades kohtades ning tihti eelistamegi metsas asjal k2imist telklaagrite haisvatele ja r2pastele peldikutele.

Samas ei oska neljanda p2eva l6puks kogu seda ilu enam enda ymber hinnata, sest sadu kilomeetreid m88da tolmuseid liivateid tohutult kuumas Namiibia k6rbes ja loodusparkides lahtiste akendega veokis s6ites muutuvad juuksed v2ga kiiresti takuseks. Kogu meie m22rdunud punt ei oska viimase p2eva 6htuks muust unistada kui m6nusast dušist, et oma paksu liivakorra alla mattunud kere ja juuksed l6puks puhtaks kyyrida.

Selle reisiga on nyyd niimoodi, et kui ikka s6idup2ev, siis s6idup2ev. See t2hendab siis seda, et hommikul peale viit tuleb end maast lahti ajada, oma asjatoimetused 2ra teha, hommikust syya, siis telk kiiresti kokku rullida ning endale veokis iste leida. Kuna meie veok on lahtine, siis kiirel s6idul puhub tuul igas suunas, nii tuleb hommikuseks s6iduks tekid v6i magamiskotid v2lja kookida ning end nendesse m2ssida ning natuke tukastada. Kui s6idame m88da igavat sirget teed, nagu neid siin Botswanas ja Namiibias on tohutult, siis enamus seltskonnast kasutab aega lugemiseks, selleks on veokis olemas t2iesti korralik ajaviiteromaane ja reisikirju t2is olev raamatukogu. Seltskond on meil ikka suht kirju. N2iteks on meie hulgas yks hull austraallane, kes endale hommikul raamatu otsib ning selle l6unaks on l2bi lugenud. V6tsin eesm2rgiks yks p2ev teda kohe j2lgida. Tyyp ei kuluta rohkem kui paarkymmend sekundit yhe lehekylje lugemiseks ning raamatust ei t6sta ta nina enne kui viimane lehekylg p88ratud. Kogu selle ettev6tmise l6puks on tal silmad punased peas ning ylej22nud aja magab kord yhe, kord teise k6rvalistuja 6lale toetudes. Noorematel, 2sja keskkooli l6petanud inglastel on ikka uuemad 21. sajandi vidinad kaasas. Nii n2iteks loeb meie p2hkli-ja kassiallergikust kirjude p6lvik-varbikutega kokapoiss oma v2ikesest e-raamatust vene klassikute teoseid.


Tegelikult on Namiibia olnud senini v2ga vahva riik. Etosha rahvuspargis n2gime j2rjekordselt ninasarvikuid, sebrasid, elevante ning muid tegelasi. Samuti 6nnestus tiigi kohal ebamugavas asendis vett joovat kaelkirjakut n2ha ning öösel l6vide k6rvulukustava m8irgamise peale yles 2rgata. Peale kahep2evast safarit liikusime edasi Brandburgi m2gede ning Spitzkoppe’i poole, kus sai natuke m88da kiviseinu ronitud ning koopamaalinguid uuritud. Vahemaad on siin aga meeletult pikad, tyhjust l2bivad teed on sirged ning liivased, samas senini aga ka yhed maalilisemad. Peale pikki s6idup2evi oleme j6udnud l6puks yhte v2gagi saksap2rasesse linna nimega Swakopmund, mis on Namiibia eksreemspordi pealinn. Meie, h2dised tegijad, kuskilt lennukist alla hyppama ei hakka ning atw-dega liiva peale kimama ei l2he, selle asemel paneme laua alla ning s6idame m88da liivadyyne alla. Aga nyyd l2heme vaatame kohaliku kino yle, ostame suurest kaubanduskeskusest musta leiba ning hollandi juustu ning l2heme istume randa maha ja matsutamise saatel vaatame yht ilusat p2ikeseloojangut Atlandi ookeani kohal, seda muidugi kui see v2ike liivatorm l2bi saab ning p2ike end natuke paista laseb.

Botswanas

Viimasest sissekandest on juba hea mitu aega m88dunud, nii olemegi juba Botswanas 2ra k2inud ja peagi saab meie aeg ka siin Namiibias otsa. Kaks n2dalat tagasi liitus Victoria Fallsis meiega kuus uut inimest, nii on meie t2nane reisiseltskond rikkam nelja inglase, yhe itaallase ja hollandlase v6rra. Nyydseks 22reni rahvast t2is olevas veokis v6tsime kohe suuna Botswanale, mis on meie jaoks ka ainus riik, kuhu eestlastelt sisenemiseks viisat ei n6uta. Selle asemel konfiskeeritakse piiril k6ik piimatooted, mis on 6nnestunud endaga kaasa vedada ning kupatatakse veokist v2lja, et desinfitseerida jalatsid mingis kemikaali t2is riidenutsakas. P6hjus lihtne… suu-ja s6rataudi oht! Samas aga ei n2inud me paari Botswanas veedetud p2eva jooksul yhtki looma ja ka inimesi on raske leida. Tegemist lihtsalt niiv6rd suure maa-alaga ning v2iksearvulise elanikkonnaga. Nii on k6igil ruumi laialt ning tyhja maad palju. Muidu on Botswana ysna heal eluj2rjel, samal ajal aga ka tsipa kalliv6itu. 6nneks on Botswana toidupoes kaubavalik laialdane ning yle pika aja saime nautida ka ehtsat jogurtit, kus ikka puuvilja tykid sees ning maitse h22, sest seni maitstud jogurtid on olnud peamiselt maitse- ja v2rvainetest tehtud piimapulbriga vedelikud.

Botswanas olles k2isime Tshebe j6el safaril ja 3-päevasel Okavango delta kanuutuuril. Deltatuur oli selline suht primitiivne ettev6tmine- pystitasime seltskonnaga oma telgid v2iksele maalapile Okavango delta yhel suurimal saarel. Ühelt poolt paar meetrit veesilmast ja teiselt poolt m6nikymmend meetrit looduspargist, kus seikleb ringi igasugu loomi. Samal ajal kui meie oma telke pysti ajasime kaevasid giidid meile peldikuauku. Kuna tegemist on rahvuspargiga, siis ei maksa pimedas üksinda suvalisse kohta asjale minna, selle asemel hyyad p66sa tagant peldiku suunas, kas on vaba v6i h6ivatud ja kui vastust ei tule v6ib l2bi padriku asjale minna. Enda selja taha tuleks aga tualeti h6ivamist t2histav keset-teed-olev-labidas maasse pysti lyya.


Ega me nende paari p2eva jooksul suurt midagi erilist teinudki. S6itsime mekoroga (kanuuga) k6rge rohu vahel vees ringi ning matkasime saarel sebrade ja muude loomade otsinguil. Elevandi leidmisega suurt vaeva polnudki, sest too suur elukas toimetas meie telkidest k6igest paarikymne meetri kaugusel. Viimaseks 6htuks olid giidid meile ka v2ikese musikaalse eeskava valmistanud, mille saatel siis 6htus88ki sai mugitud ja niisama ymber l6kke istutud. J2rgmisel hommikul aga korjasime oma kodinad kokku ja hakkasime tagasi Maun’i linna poole s6itma, et nautida pesemisv6imalusi t2iel rinnal, sest j2rgmised kolm 88d magasime vabas looduses.

Ahjaa Namiibia piiri poole s6ites saime kokku ka yhe teise Oasise veokiga, milles enamus inimesi on 10-kuisel retkel algusega Londonist m88da Aafrika l22nekallast yles Kairosse. Nende k6rval oleme meie vaid h2dised tegijad, kui yldse mingid tegijad.

sarviku sitt ja joa kohin

T2na siis viimane p2ev Zimbabwes ja taustaks kostab Victoria joa kohin. Juga ise on siit telklaagrist 15 minutise jalutusk2igu kaugusel. Pyhap2eval sai joa juures 2ra k2idud. Hoolimata sellest, et enne sissep22su myydi igasugu v2rvides vihmakeepe, m6tlesime et mis seal ikka. Ilm oli ypris palav ning leidsime, et paar piiska ei teeks paha, kuid juba enne kui joale endale saime pilku heita, olime t2itsa m2rjad, sest piisab vaid viiest sekundist, et veest, mis igast ilmakaarest sulle kaela pritsib, l2bim2rjaks saada.
Juga ise aga ei 6nnestunud ideaalselt n2ha, sest on k6rgvee hooaeg ning vett tuleb sealt joast tonnide kaupa alla, nii on pidevalt pilv yleval, mis orgu kukkuvale joale tiheda eesriide ette t6mbab ning takistab vaadet langevale veele. Siiski on Vic falls v22rt kylastamist.

Enne Victoria Fallsi j6udmist aga peatusime Bulawayos, kus k2isime p2evasel safaril. Esmalt ajasime metsas ninasarvikuid taga- k6ndisime ilusti sirges hanereas relvastatud jahimehe-giidi juhtimisel. Giid Andy oli yks vahva sell, kes pistis n2pud ninasraviku sita sisse, murendas leitu tykikesteks ning nentis, et sitt olevat eilne. Nii ei tasunud toda sarvikut otsima minna, sest see v6is olla öö jooksul pargi teis serva r2nnanud. Tyyp n2itas meile veel igasugu loomade jalaj2lgi ning ninsarviku magamisaset. Kui j2rgmise sarviku sitahunnikuni j6udsime, tahtis giid meile n2idata, kuidas mardikad sealt sita alt endale teed rajavad. Kookis seal siis k2ttpidi ning p88ras sitta yhelt poolt teisele poole, juhtis meie t2helepanu kaka koostisele ja oli v2ga pettunud, et mardikate urgu sellest hunnikust ei leidnud. Egas siis midagi, pyhkis aga k2ed pykste vastu puhtaks ning matkasime edasi. L6puks 6nnestuski metsas rohtu m2luvad ninasarvikud 2ra n2ha.

Matopose rahvuspargist liikusime edasi … koopamaalinguid vaatama. Tegemist oli paaritunnise jalutusk2iguga peak6rguses rohus ning peale seda 30 kraadise t6usunurgaga kiviseina mööda. Kui l6puks m2etippu j6udsime, avanes 360 kraadi raadiuses ilmatu ilus vaade ymbritsevale rahvuspargile. Kui l6puks v2sinult tagasi autosse saime, algas tee tagasi telklaagrisse. Ja l6puks 6nnestus meil ka esimest korda selle reisi jooksul mudasse kinni j22da. Autot kaaludes sai Ben siiski l6puks yhe kivimyraka ratta alla sokutada ning plastkopsikuga ratta mudast v2lja kookida. Peale pea tunnist m2ssamist ning mudas rassisimist saime auto sellest mylkast l6puks v2lja ja v6isime r66msalt ilusa p2ikseloojangu saatel telklaagri poole s6ita.